Meie reisi 10-s päev algas nagu ikka sellisel päeval, kui järgmisse kohta sõidame. Sööme hommikusöögi, paneme pagasi autosse ja alustame teekonda järgmisesse ööbimise kohta. Täna alustasime oma teekonda Ierapetra linnakesest, mis asub saare lõunakaldal, kaguosas ja meie uus öömaja on imelises kohas – 500 elanikuga Panormo asulas. Panormo asub 83 kilomeetrit Chaniast idas, põhjakaldal, natuke peale Rethymno’t.

Hakkame oma reisi otsi kokku tõmbama, homme hommikul anname auto ära ja selle auto võtme ka ilmselt, mille me merest eile tagasi saime peale 2 tunnist kadunud olemist ja merevees loksumist. Isegi rooste ei läinud, kuigi vesi on üsna soolane ja kannab ka päris hästi.

Teel oma tänasesse sihtkohta külastasime ka mõnda supermarketit. Kauplustest Kreetal – Selliseid päris suuri toidupoode on ikka harva ja vähe. On olemas Super Market ja Mini Market. Erinevus ongi sortimendi ja kaubanduspinna suuruse vahel. Täna ja ka varem oleme külastanud kaubandusketti: AB Market vms. Seal on selline Super Marketi sortiment, aga üks asi jäi mulle kõrva. Neil mängib mõnus muusika lae all, reklaamid muidugi ka. Aga korduvalt tabasin ennast sõrmedega ostukäru lenksule trummi tagumas ja ei välista, et ka mõne kepsaka liigutuse võisin parematel hetkedel teha. Reps oli selline Retro FM laadne. Mulle see meeldis ja mu meelest tegi poeskäimise mõnusamaks.

Ööbime täna Panormo Beach Hotellis. Jõudsime kohale 11.30 ja saime kohe ka Check’In ära tehtud. Väga lõbusad tüdrukud receptionis ja üldse kõik sujus kenasti. Kui olime oma padajani tuppa saanud, läksime kohe randa, see on siinsamas ja jällegi nagu paradiisi rand. Vesi on vist 30+ kraadi soe ümber saare. Mere värv on uskumatult ilusa varjundiga. Rand taas liivane ja soovi korral saab siin ka igasuguseid rannaatraktsioone kasutada.

Receptioni tüdrukud soovitasid külastada Tavernat Kastro Cretan Cuisine. Katil läks seal väga hästi, tema toidud olid täitsa 5+, mina ikka pean käime oma okkalist teed ja sel korral proovisin Kreeta pastat krevettidega ja mingi kohaliku pläustiga. See oli selline so-so, aga ilmselt olid jälle ootused kõrged. Kokkuvõttes ikka rahul. Rakit toodi ka lõpuks 4 pitsi, aga kuna Kati plaanis mägedesse matkama minna, siis tema projektis ei osalenud. Siin on kombeks vahel pakkuda peale sööki Rakit ja sinna kõrvale arbuusiviilud sakummiks. Raki on siis viinamarjast valmistatud 2 korda destilleeritud puskar. Teine kohalik kangem jook on Ouzo, mis on siis nn. aniisiviin. Lapsepõlv tuli seda nuusutades kohe meelde. Aga miks see aniisilõhn lapsepõlve meenutas, see veel meelde tulnud pole.

Meie tänasel hotellil on ka oma bassein ja tagaaed, mis on ka mõnus viis ennast korraks basseinis jahutada ja kes soovib, siis ka päikest võtta. 

Katil oli hommikul juba kinnisidee, et tema läheb jalutama mägedesse. Sellise kuumaga on see muljetavaldav ettevõtlikkus. Mina loobusin ja tegin mõne kiirema tööasja ära. Aga tema käis ja selgus, et mägitee, mille tema välja valis, oli suletud ja tee oli kaetud metallvõrguga. Teiselpool olid veel kitsed Katit uudistama tulnud. Aga alla ta ei andnud, pööras ennast 180 kraadi, nägi teiselpool ka mäge ja pani sinnapoole minema. Vahepeal oli veel ühe kombinaadi õue pealt läbi käinud ja imestanud, kuidas täispaketiga puhkajad elavad. Kombinaat meie keeles on see charterpuhkuse pakett, kus elatakse oma hotellis, kus on rand ja baarid ja vahel ka turg ja kuskohast saab välja ekskursioonide tegemiseks. Tubli tüdruk – võtab enda väsitamist ja looduse nautimist südamega.

Täna käis meie vestlusest läbi ka sõnapaar kodu ja igatsus. Mõtted hakkavad juba reisi kokku pakkima ja oleme valmis tagasi koju tulema. Eks ole ka juba aeg.

Homme hommikul stardime Chania linna suunas, meil on seal viimane hotell kaheks ööks. Homme anname auto ära hiljemalt kell 11 ja ostame endale Samaaria kuru ekskursiooni pääsmed ülehomseks.

Ülehomme on siis terve päev kestev Samaaria kuru (kanjoni) läbimine, mis algab umbes kell 6 hommikul bussitranspordiga hotellist, kell 9 lastakse sportlased rajale. Kell 15 pannakse rada kinni.

Raja pikkus ca. 16 kilomeetrit, kuuma on 30+ kraadi. Lõppeb kõik kuru lõpus olevas külas, kus saab süüa ja ujuda ja puhata. Siis tuleb laev ja viib tublid kuruläbijad teise sadamasse, kus on vastas buss, mis toob meid hotelli tagasi. Kell on selleks ajaks umbes 20.00. Oleme põnevil… 🙂