Eile hommikul alustasime oma reisi Kiievist Odessasse. Tee on nagu on, ühes eelnevas postituses on ka video selle kohta. Ikka üsna karm meie jaoks. Ma ei mäleta, et meie teed kunagi sellised oleks olnud, ma pean silmas põhiteed. Lubatud kiirus on maanteedel 90, linnas, 60 ja “kiirteedel” – 120 km/h. Palju õnne!
Omavahel öeldes kõik sõidavad lubatust kiiremini. Ainult meie oleme parajad pidurid, sest lihtsalt autost on kahju… Ainus piirkond, kus kõik sõidavad nagu kuku-nunnukesed on GAI punktid. Need on ette hoiatatud, 50 km/h ja neid on Kiievist Odessani vist 3-4 tk.
Kuna alustasime vara, siis jõudsime Odessasse lõunaks. GPS toob kohe kesklinnas oleva korteri juurde. Ainuke paha asi on, et mitte kusagile pole parkida. Saatsime oma majutajale SMS-i, et jõuame sel ajal, aga teda pole. Pargime maja ette, keset tänavat, ohutuled peal, helistan talle. Lubab tunniga jõuda. OK.
Mis teha see tund aega? Meie maja vastas on Itaalia restoran Limoncello. Tervitused Maidule! Nende ees tänaval on parkimiskohad tühjad ja nende logodega raudjalad seisavad seal, blokeerides võimaluse parkida. Meil lõuna söömata ja lähen läbirääkimisi pidama. Kõik sujus, saime parkima ja süüa ka.
Kui korteriomanik laekus, siis saime omale maja õue parkimisekoha.
Elu on lill. Korter on kesklinnas, kõik on käe-jala juures. (Eile ja täna käisime jala kokku ca. 43000 sammu ehk siis 34 km 🙂 )
Panime oma kompsud maha ja läksime kondama. Esimese asjana Potjomkini treppe otsima. Need on meie elamisest 800 m kaugusel. Siis võtsime linnatuuri, kus meid veeti paari elektrikaarikuga kesklinnas ringi ja giid rääkis lugusid. See oli päris hea! Meie giidil oli küll üsna ilmne pohmell, aga jutt jooksis ja igasuguseid lugusid tuli tal nagu varukast.
Linnatuur lõppes Deribassovskal – Passaazis. Ma ei hakka neid lugusid siin kordama. Küll aga soovitan Odessasse tulles seda linnatuuri proovida. Infohulk on selline, nagu oleks kolmanda klassi ajalooõpilasena sinna autosse läinud ja siis seitsmenda klassi õpilasena väljunud. Teemad olid seinast seina ja mahlaselt esitatud. Hea!
Odessa on täis igasuguseid skulptuure. Alates Katariina Suurest ja Duc de Richelieu’st, lõpetades Ostap Benderi 12 toolist ühe, selle õige, tooliga ning improviseeritud Ippolit Matvejevitsiga ning Steve Jobsiga. Väga hea avastamise koht.
Aga skulptuuride vaatamine teeb kõhu tühjaks. Mõnigi hea inimene soovitas üle vaadata peatänaval – Deribassovskajal – kohviku Kompot. Leidsime selle kergesti ja astusime sisse. Selle koha omanikud teavad, mida nad teevad! Idee on vist umbes nagu oleksid vanaemal külas. Nii see teenendaja sind teenindab, nagu ta oleks Sinu (ema) vanaema. Istub su kõrvale tellimust võttes, pühib suu puhtaks ja aitab igati olla. Söögid lihtsad ja mõnusad, hind ka pigem hea. Kümme punkti viiest!
Ja siis tuleme sellest Kompotist välja, et koju minna, kui korraga on TV kohal. Hakkasid minult intervjuud võtma. Ma olin pool intervjuud juba ära andnud, kui ma aru sain mis toimub 🙂 Kaks tüdrukut, ühel mingi kollase ja sinise logoga tutiga kaetud mikrofon käes ja teisel üsna tavaline fotoaparaat. Et kuidas teile meeldib Odessa? Kuskohast pärit olete? Mis siin linnas just eriliselt meeldib? Miks otsustasite just siia tulla puhkama? Jne… Vene keel on mul veatu 🙂, vahel mõne mjahki snaki unustan välja hääldada. Ilusti läks.
Täna käisime ilmakuulsal ja ühel väidetavalt maakera suuremal põllumeeste või farmerite turul – Privoz Marketil. Tõesti oli see suur ja sisaldas endas palju head kraami. Ennekõike toidukraami, igasuguseid juurikaid, aia- ja köögivilju, kõik värsked ja ilusad. Kati oli turul 3 tundi, ma käisin vahepeal kotiga kraami korterisse toomas. Asub ta meie elamisest umbes 1 km kaugusel. Kati oli vaimustuses oma puuviljadest, mina aga veinist ja värskest pressitud mahlast. Viimasest kahest oli tegelikult vaimustunud ka Kati. 🙂
Hinnanäited turult – Vaarikas – 1,50, aprikoos – 0,80, arbuus – 0,21, liiter veini oli 3,20, värskelt pressitud granaatõuna mahl liiter – 1,60.
Pärastlõunal otsustasime üle vaadata Lanzheroni ranna ja külastada Nemo nimelist delfinaariumit.
Rand oli ilmselgelt üle rahvastatud, oli plaan sinna homme minna, aga läheme ilmselt siiski veekeskusesse. Aga delfinaarium oli väga tore. Nagu delfinaariumid ikka.
Homme on meil viimane Odessa täispäev ja ülehomme keerame nina juba kodu poole.