Tartust saime Varssavisse 12 tunniga (hotellini ca. 930 km). Kuni Kaunaseni läks lausa lennates, aeg ja kilomeetrid liikusid ootamatult kiiresti.
Siis hakkasid peale teeremondid ja ümberehitused.
Ekskavaatorite hinnad on vist maas, igal pool on nad olemas ja paljudes kohtades ka tegevuses.
Leedu rahvuslind on valge-toonekurg (nii on mul kusagilt meelde jäänud). Kuna kuni Kaunaseni sõitis Kati, siis oli mul kõrvalistmel aega neid linnukesi otsida. Ja alalõpmata halada, et ma neid ei näe kusagil… vanasti oli neid terve Leedu täis ja maanteedel kogu aeg näha… Nüüd nägin ainult ühte ja seegi oli juba auto alla jäänud, tee servas maas… Aga Poolas on neid ikka palju näha.
Pikast sõitmisest tahaks ju vahel jalgu sirutada ja otsisime Poola väikelinnades selleks head pōhjust, poodi või kaubanduskeskust…
Igas Poola linnas on kindlasti olemas kombainipood 
🙂 , suuremates on lisaks veel Meediaexpert vms. Pisikesi poekesi on ka omajagu. Aga selliseid kaubanduskeskusi, kus ka näiteks toidupood oleks, WC-st rääkimata, vot silma enne Varssavit, ei jäänud… Põllumajanduse kallakuga maa, põllud on ilusad, mõned juba koristatud, lehmad omi asju ajamas, traktorid liikluses igati esindatud, kured, vanemad hobused ja varsad, jne.
Ca. 80-70 km enne Varssavit oli ikka üsna aeglane liiklus koos seisakutega ca. 20 km distantsil, aga sissesõit Varssavisse peale kiirteele jõudmist eelmise aastaga võrreldes hoopis uhkem. Sukeldusime torusse ja mõni aeg hiljem tulime toru teisest otsast välja, olimegi Varssavi läbinud. Hotell, kus täna ööbime, on lihtne, aga mida siin ikka tahta 30 € eest koos hommikusöögiga.
Tartus on ilm ilus, siin sajab vihma, aga see läheb mööda.
Hommikul alustame teed Viini suunas.
