Ko Samet saare külastamine koos snorgeldamisega algas meie jaoks kohaliku aja järgi 6.50 (Eestis 2.50).
Möödunud aastal käisime kohaliku turismifirma poolt pakutud 4-5 saare matkal koos snorgeldamise, kalastamise, ujumise ja lõunasöögiga. Kuna siis olime seitsmekesi, siis moodustasime olulise osa grupist (1 hiina noormees oli veel), kes viidi sellise poolarhailise katamaraaniga saari külastama. Vahva oli ja Kati, kes ennast sügavas vees liiga hästi ei tunne, armus ära snorgeldamisse. Seda reisi plaanides ja oodates oli Kati üks põhimantraid, et tema tahab mangosid süüa nii palju, et enam aasta otsa ei isuta ja peab saama snorgeldada!
Mõeldud tehtud!
Ostsime eelmisel nädalal siit reisikorraldaja käest tänase Ko Samet saare reisi (sisaldab kaldalt vette minnes snorgeldamist, lõunat, ujumist ja päikest) 🙂 Muid teenuseid saab juurde osta.
Kuna oleme apartmendis ja söögi peab ise valmistama, ajasin hommikul eilsed turult toodud lihapallid ja paar muna panni peal kurjaks. Soola ja muid maitseaineid korteris pole ja ilmselt polegi vaja, kui panna munad näiteks turust ostetud toidule, mis on meie maitse mõttes ikka mõnusalt üle keeratud.
Sõime ja sõit võis alata. Meile oli järele saadetud Toyota limusiin 9 kohaline, kus istus sees juba 4 inimest. Peale meie võeti peale veel Altai kraist pärit vene perekond kahe pisikese lapsega.
Sõitsime lõunasse Rayongi ja sealt veel edasi sadamasse, rammusa tunnikese. Enne lõppu ühes bensukas selgus et teine limusiin toob veel rahvast juurde. Kati käis seal vetsus ja tuli jooksuga tagasi, et mu käest fotokat võtta. Nostalgialaks oli. Jalakohtadega auk maa sees ja kõrval vann kopsikuga, et siis peale asjatamist vesi kopsiku kaudu saagile järele saata. Paberit seal vetsus ei olevat olnud.
Siis sõitsime juba hanereas sadama kaile kiirpaadi juurde. Teises bussis olid turistid venemaalt. Tuju oli neil juba hea ja päeva arenedes aina paremaks läks. 🙂
Kästi jalanõud näpu otsa võtta ja juba olimegi laevas sees ja sõit läks lahti.
10 minutit hirmu ja jõudsime väga ilusale, valge liivaga rannale. Giid seletas ära, mis kell lõuna ja snorgeldamine, kus vets, kus meie ala ja päev võis alata… Üks imelik lause jäi meelde, et snorgeldama minek eeldab head füüsilist vormi.
Kogu kamp oli venemaalt, v.a. meie, 2 hiinlast ja see prantsuse vanapaar. Kui me hommikul esimest korda bussi sisenesime, siis ütlesime oma Hallo ära ja peale seda hakati meid kohe mittevenelasteks pidama. Kui giid rääkis, siis kõigepealt inglise keeles ja pärast vene keeles.
Me olime eelistatud olekus, sest saime aru ja suhtlesime mõlemas keeles.
Plaani järgi kell 12 samas restoranis lõuna, seni võtame päikest ja ujume. Lamamistoolid olid ka ja päikesevarjud. Kogu aeg oli võimalus midagi osta…
Ostuvõimalus seisnes selles, et liikuvad kaupmehed käisid üksteise sabas ja üritasid rannarahvale oma toodet ja teenust maha müüa. Alates toidust ja tatoodest, lisaks kleidid ja rätikud, väga peale ei käi, aga ei õpi ka… 🙂
Lõuna oli nõrga. Pakuti Tai suppi, mille nime ma kahjuks ei tea. Olen uute toitude proovimisel üsna tõrges ja näiteks kaheksajalad ja paljud muud toidud, mida eestis tavaliselt ei pakuta, tekitavad harilikult minus eelarvamuse.
Supi leem oli ilmselt kookospiimaga tehtud (seda sõin), paksust osast oli valdavalt 5-6 cm pikkused varre moodi asjad, millel oli selline väike linnu jala sarnane laiend ühel pool küljes… ühe sõin ära, meenutas sellist hamba all kriuksuvat Lapi juustu. Mis see küll olla võis?
Kuhi riisi ja siis eraldi anumast veel magus-hapu kastme moodi kana kaste (vähese kanaga), vesi oli ka. Kõht jäi veidi tühjaks.
Ajasin juttu selle prantsuse paariga, mees oli inglane, aga elavad Prantsusmaal. Tegi veel BREXITi nalja ja teatas, et käivad Tais iga 3 aasta tagant. Nüüd neljas kord, põhjuseks hea kliima, toimekad, tublid ja viisakad tailased, odavad hinnad ja hea söök.
Need kaelakookudega rannas ringi käivad toidumüüjad on erivevad. Puuvilja müüja ei müü Sulle puuvilja, vaid puuviljad on kõik puhastatud, alusele pandud ja korralikult kiletatud. Tõesti on kaubandusliku välimusega kõik korras. Kui puuvilju puhastatakse või lõigutakse, siis enamusel juhtudest on kilekindad käes ja tööpind viisakas.
Sooja toidu valmistab ta seal rannas Sinu juuresolekul, sest tal on ühe kaelakoogu otsas söepada ja kõik vajalikud riistad ja produktid olemas. Euroametnikud ilmselt minestaksid paari kaupa, aga paljud on seda öelnud, tais tuleb süüa tänavatoitu. See on hea ja üsna odav.
Snorgeldamisega läksime muidugi alt. Muidu olekski juba liiga ilus olnud. Kell 14 viidi kõiki soovijaid snorgeldama. Tahtjaid oli ainult 5, peale meie veel 3 meest vene grupist.
Kõige suurem jama oli paati tagasi saamisega, sest sel kaatril oli taga redel, mille alumine aste oli üle veepinna. Oleks aste allapoole olnud ka olemas, oleks asi lihtsam olnud. Ei olnud lihtne märgade kätega peenikesest torust kinni hoides end vee pinna kohal hõljuvale trepiastmele saada ja siis veel üles vinnata. Meid aitas paati tagasi üks vene meestest.
Vaatasime, et teistel paatidel oli aste või kaks redelipulki ikka vee all ka olemas. Meie paadil oli see redel katki… shit happens!
Vesi on selle saare ümber üsna sogane ja nähtavus väike. Kalade (2 liiki) ligimeelitamiseks kasutati saia. Tunni asemel sai 5 minutiga isu otsa ja tulime laeva tagasi.
Eelmisel aastal kogetuga samas piirkonnas ühe teise saare juures ei saanud üldse võrreldagi.
Elevust tekitasid rannas veel hiinlaste grupid. Neid oli palju ja neid oli grupis palju. Muster on kogu aeg sama: laev maabub, esimesena tuleb punase lipukesega giid, talle järgneb grupp (max 20 pax).
Eranditult kõigil on endlikepid käes ja käib üks tihe pildistamine. Moodustatakse gruppe, uus poos ja naeratus, kohe edasi jne. Endeldades liikusid kaugemale ära, varsti tulid punase lipu järel ja lahjemate endlitega laeva ja siis võttis endeldamine jälle pöörded üles. Mõned käisid vees ka.
Meie grupi hiinlased olid ahelsuitsetajad, võib-olla sellepärast, et neil said tikud otsa, ma ei tea…
Kell 18 saime koju tagasi. Kuna pesema me saarel ei läinud, siis olid soolakristallid mul juba juustes, Kati juustest rääkimata. Kodus kohe basseini, mõnus mage vesi 🙂
Aktiveerisime oma taksojuhi, kes sel korral saatis oma poja. Käisime ööturul toitu ostmas. Riis krevettidega, kanavardad, kevadrullid, mango, ananass ja arbuus.
Homme puhkame kella 14- ni. Alles siis läheme linna peale trallama.