Ega onu pühvel pole, et ta terve muna ära sööb!
Tänu kuninga ärasaatmisele, oli meie tänane hommikusöök üksluine, aga see-eest üsna vaheldusrikas. Eile olid ju kõik poed leinas ja suletud. Õlut taipasin varuda, kuna nägin silte, et alko müük 26.10 keelatud. Poed polnud kinni kuninga korraldusega (ta juba üle aasta surnd), usun, et siin sama seis, nagu meil, Lõuna Eestis. Kui alkot ei osteta, siis palja leiva ja vorsti müügiga maja püsti ei hoia. Ja siis panid musta pesu selga ja läksid kuningat ära saatma.
Ühesõnaga meil oli külmakapis tänavatoidu kana koib, pulgavahel sütel küpsetatud, veidi kuiv, aga läks väikeste tükkidena pannile, enne veel panin või (mis tavakülmast võttes ei allu üldse mingile muljumisele ega lõikamisele) ja terve toores muna…
Ja muidugi juust, mida ei raatsinudki eriti panna, nii kallis oli ta meile…
Juustu siin eriti ei sööda, ega ise ka ei sööks, kui saad 5 kg Maasdami juustu vahetada tutika suure karburaatoriga mopeedi vastu. Ullult kallis on. Ca. 25€/kg. Sama lugu on veiniga. Valik on väike ja hind on kallis, alates 300 – 500 bahti.
Kati tegi ühes poes investeeringu, ostis juustu. Lohutas ennast ja mind: “Meil on puhkus, ühe tüki 200 gr, võime endale lubada”
Sõime seda kahel õhtul ja ikka lugupidamisega, täna hommikul panin juustu jäägi kana ja muna kõrvale pannile sooja.
Muna oleks muidugi võinud hommikusöögis enam olla, aga tühja kah. Kõhu saime täis!
Hommikusöögilauas ei saanud me mööda naabri kukest. See tômbas meie ühemunaprae kôrvale aga lugusid oma repertuaarist ja kajana liitusid temaga kôik ümbruskonna vabad kuked. Selline idüll, mille peale majutust broneerides ei oleks iseenese tarkusest osanud tullagi, et kas peale WiFi ja konditsioneeri veel see teenus ka on: meenuta lapsepôlve ja vanaema juures oldud aegu!
Panime talle isegi nime – Peeter. Visa vend, sellepärast. KukePets ühesônaga.
Hommikusöök möödus meil meeleolukalt. Kati silmis helkis aegajalt mingine kummaline säde, mis minu kogemuse järgi tavaliselt head ei tähenda…
Et terves kehas on terve vaim, siis otsustasime veidi jalutada, käime ujuval turul ära. See on meist ca. 1,2 km eemal, täitsa kukepea (märkasid vihjet… 🙂 )
Olime esimeste seas kohal. Kati oli avastanud ühed arbuusikommid (ise ta sööb kommi üsna harva), mis olevat maailma parimad. Ja mujal me neid näinud polnud. Ostsime kommi ja muud nänni ja tulime koju tagasi.
Käisin kotte ära viimas, kui tuleb mulle trepi juures vastu Kati, rahulik ja väljapeetud, nagu läheks presidendi vastuvôtule, kleidi küljes karvu ega sulgi polnud, aga kaenla all vaatan, hoiab ühte sasitud kuke tagumikku. Nüüd siis juhtuski ära. Istus aga aia otsas ja esitas oma kordumatuid serenaade…
Siis tegi Kati aga triki ja tômbas kaenla alt välja hoopis kuke sulgedest tehtud tolmuluua. Pidavat head tööd tegema… 🙂
Hing igatses nii basseini… kodus kohe kartsummdi vette ja paar tundi nautisime veeäärset puhkust.
Ega me mingid nôrgad pole, lubatud sai, et läheme Walking Streedile ja me läksime, seekord jala…
Soojaga hakkame juba ära harjuma. Jalutada on hea ja muudkui edasi. Esimese asjana oma lemmik massaažisalongi. Uued tegijad trehvasid, môlemad mehed. Kati oma oli noorem ja terasem, käed käisid ka vilkamalt. Minu tegija oli vana kala ja tema väärikates, aga rahulikumates liigutustes paistis silma kogemus ja empaatiavôime. Kati jäi sel korral enam rahule, andis ka korraliku jotsi. Poiss oligi hea ja ukse peal, väljudes, määris ta Kati päikesest liiga saanud käevarred veel ühe huvitava ôliga üle… Kati oli väga rahul!
Aega meil oli ja tegime väikese söògipausi. Fantaasiapuuduse töttu (ilmselt) vôtsime môlemad riisi ananassi ja krevettidega, magustoiduks pannukad mee ja jäätisega. Saia ja leiba siin väga ei sööda, üldse jahutooteid vähe (v.a. Spagettid ja nuudlid). Söök oli lihtne, mônus ja hea. Teenindus ka soe ja särav, nagu tavaliselt.
Jalutasime Walking Streedile välja, aga saime natuke vara, pidu oli alles poisike…
Jalad lôid all tuld, tegime ühes baaris ôlle ja tulime tagasi koju. Oleks pidanud seal ilmselt veel môned tunnid passima, et päris pidu näha, aga tulime puhkama ära.
Meie villas käib hiinlaste pidu, kui läksime ujuma, siis pakuti meile ka šasliku vardaid. Tegime kniksu ja tänasime. Ujusime veidi ja siis kotile.
Täitsa hullud valmis! Sellise kuumaga käisime 24800 sammu ja läbisime 20,46 km.
Hiinlaste ja venelaste käitumine on môlematel valjuhäälne. Venelased võtavad enne jooki ja siis löövad lärmi lahti, hiinlastel on kõva häälega rääkimine vist loomuomane kogu aja, kui neid juba kaks tükki üksteise nähtavuspiirides näha on …
Pidu vôtab pöördeid üles… môned on juba kukkunud riietega basseini…
Teen ka väikese segu, Kati tudub (kukega vôitlus on olnud talle väsitav)
Homme on meie reisi viimane päev, ülehomme vara hommikul asume koduteele 🙂