Hommik algas tavaliselt, ainult selle vahega, et kuke ja murutrimmeri asemel on kajakad. Liepaja linnas on need linnud täitsa olemas ja Tartu inimesele tuttav kajaka stereotüüp mahub Liepaja kajakale lihtsalt taskusse. Suured ja sellised tiba näljased linnud. Tänaval pirukat süües võib pirukast lihtsalt ilma jääda…

Eile käisime õhtul Rimis ja ostsime oma meelest singi-juustu pannukaid, et neid siis pannil kurjaks ajada ja ära pruukida. Hommikul selgus, et meil pole korteris õli ja Kati kärtsatas neid siis pannil ilma õlita. Ja isegi Kati üllatus, et sellise kuivpraadimise käigus saab singi-juustu pannukast hoopis Pannukas maasikamoosiga. Aga me ei õpi ka kunagi. Sellised poe poolfabrikaat pannukad ongi sellised poe pannukad. Paras kajakale.

Nüüd kasulik info Läti Cirkel K-s tankijale. Kui otsustad maksta kaardiga automaadis, mitte kassas, siis ole valmis vastama küsimusele, kui palju kütust su auto paaki mahub. Eestis ma tegelikult Cirkelis ei tangi, võib-olla ta küsib seda Eestis ka… Aga mu lõi see küsimus kergelt kohmetuks. Seal olid variandid ka nagu Kuldvillakus (20, 40, 60, 80, 100). Ma hakkasin näppude peal arvestama ja mõtlema kuidas kasulikum on eksida, kui aparaat mu uimerdamise peale ära tüdines ja siis otsustas mulle anda 40 euro eest kütust ja mitte liitritki enam. Mul oli tegelikult plaan võtta paak täis… Diisel maksab Lätis rohkem, kui Eestis, bensiin on jälle odavam, üleeile 95 liiter maksis 1.10, Eestis oli 1.22. Leedus bensiin 95 maksab 1.16.

Peaasi, et jalad kuivaks jäävad

Me siin oma kajakad ära kuulanud ja pannukad naha vahel, mõtlesime, et enne, kui hakkame sõitma, vaatame Liepaja järve üle. Meie majutuse appartement asub sellest järvest vast 300 meetri kaugusel ja patt oleks järve ääres käimata minema sõita. Järve Wiki leht on siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Liep%C4%81ja_j%C3%A4rv

Vedasime oma asjad autosse ja läheme järvega tutvuma. Majade vahelt läheb rada ja ootamatult meile see rada läheb üle selliseks kõrgema muruga rajaks, millest aegajalt autoga kalamehed üle sõidavad. Aga muidu täitsa kõnnitav tee… Kati muidugi soovib säilitada väärikust (peaasi, et jalad märjaks ei saa!) ja teeb ettepaneku minna kõrvalteed pidi, mis viib natuke libamisi naabermajade suunas, aga siiski järvele lähemale.

Olgu-Olgu. Läheme ja tõesti ongi nii, et rada viib naabermajade juurde, aga järvele lähemale ikka ei saa. Mõtlesime trikitada ja minna mingit jalgrada pidi, mis oli alguses päris kena. Lühidalt sellele kalameeste autorajale saime tagasi juba nii, et kube oli lige ja jalanõude märjaks saamine oli kõige väikesem mure. Kui kiiresti õnnestus meil oma kõige suurem kartus kõige väiksesemaks mureks kahandada…

Alati on nii, et kas õpid või võidad!

Turul kohvi joomas

Katil on teooria, et kui kuurortlinnas inimesi palju pole, siis peab turule minema, et vaadata, mis nad seal teevad. Eile hommikul oli Ventspilsi turg sisuliselt turumüüjate ja meie päralt. Pärast tuli üks kohalik mees veel oma naisega sinna. Ja Lavazza massinakohv maksis 70 eurosenti.

Täna Liepaja turul oli palju enam rahvast ja turg oli ka ägedam, nii kauba, kui arhitektuuri poolest. Rahvast ka ikka enam. Hinnad olid laenatud Tartu turult. Riias oli turul kõik palju odavam. Seesama Lavazza kohvimassin tegi aga suure kohvi (360ml) 60 eurosendi eest. Jätkuvalt väga hea kohv. Ja siis panimegi minema Leedu (Palanga) poole.

Tee on Lätis sellel lõigul väga hea. Ja kohe, kui Leetu jõudsime, läksid veidike kehvemaks. Aga peale Leedu piiri ületust pakkus teeviit võimalust külastada Energia Skulptuuride parki, mida me ei hakanud endale 2 korda öelda laskma. Keerasime suurelt teelt maha ja üllatus-üllatus seal oli lisaks skulptuuridele ka SPA keskus http://www.energetikas.lt/ ja mererand ja kõik kellad-viled. Vinge värk ühesõnaga. Parklas kõik ainult Leedu autod, mitte mingit välisturismi, aga koht on ilmselt enesest seda väärt.

Ja siis tuleb kell 10.30 SMS meie Palanga majutajalt inglise keeles, et koht on valmis ja ootab meid. Toa number ja parkimiskoha number jne. Imeline lihtsalt, saame auto ära panna ja linna peale chillima minna. Kohale jõudes helistan majutajale ja selgub, et ainult leedu ja vene keeles saame suheldud. Pole probleemi. Keskusest mitte kaugel asuv 3 kordne maja on ilmselt turistidele orienteeritud, mis siin piirkonnas vist ainuvõimalik (https://www.booking.com/hotel/lt/laimos-vila.et.html?aid=397594)

Saime enda käsutusse stuudiokorteri 3. korrusel, Mitte liiga suur, aga enamus vaja minevaid asju olemas. Täitsa vinks-vonks. Panime asjad nurka ja läksime Palangat taas vallutama, oleme siin enne ka käinud. Meil jalgratta sõit lapsepõlvest selge, näitame seda siis ka linnaelanikele. Rendime jalgrattad. Ma olen loomupoolest optimist ja hind tavalisele jalgrattale oli 3.- tund. 15.- on ööpäev. Võtsime ööpäevaks ära. Hea teinekord, kui võõras linnas midagigi sulle ka seaduse järgi kuulub… Noormees, kes selle rendipunkti eest vastutab, räägib natuke inglise keelt, aga vene keeles ei oska üldse. Lepime kokku ja teeme lepingu ka leedu keeles. Maksame ja sõidame kohe seda Palanga merre ulatuvat meresilda uudistama. See jalutajate tänav on selline poolhõre. Jalgrattaga saab ilusasti lusti sõita ja ei sega eriti kedagi. Mu jalgrattal on kummid pisut tühjad ja käigud ka kõrisevad kuidagi pahaendeliselt. Kui sealt sillalt tagasi tuleme, siis enne merevaigu muuseumi külastust vahetan samas punktis ratta välja kobedama vastu. Nüüd on elu lill, sõidame ja tuul viliseb kõrvus. 

Turiste ei ole! Kui eestlasi poleks, siis vist ei olekski siin peale siseturistide kedagi. Aga eestlasi oli päris palju kuulda, isegi enam, kui vene keelt. Eesti autosid on näha siin-seal. Aeg-ajalt on ka saksa numbreid näha, aga vähe…

Meil lõuna ajal kõht tühi ja sellise euro jura asemel tahtsime ikka kohalikku proovida. Ceppelinased peatänaval täitsa saadaval ja saime kandikutäie süüa koos magustoiduga ja mahladega 12.- eest kätte. Kõht sai väga täis. On ka kallimaid kohti, aga need ei müü jällegi Ceppelinasi… Dilemma…

Kas õpid või võidad sai jälle kinnitust, rattad viisime 2 tunni pärast tagasi ja saime teada, et ilma kohustusliku rattaväntamise ja sellest sõltumise on ilmas ikka lihtsam elada. Ja näiteks kasvõi jäätist süüa. Kuigi Palangal on rattasõit moes ja igasugu spets rattarajad olemas. Ja sõidavad kõik!

Nautisime kõiki hüvesid ja oleme selle eest väga rõõmsad.

Homme läheme Nida poolsaarele ööbima. Bookingust saime sinna villa 9 euroga. Turismimaks, mida hotellipidaja peab maksma meie pealt on juba 10 eurot. Tavaliselt on selle koha hind 100+ eurot. Saame näha, kas ja mis saama hakkab. Aga meil on vautser olemas ööbimiseks selle raha eest kinnitusega Booking.com’ilt. Varajase broneerija või Booking.com Genius+ programmi eelis või võimalus öömaja küsida selle saare püsiasukatelt – Kormoraanidelt… Stay tuned…