Oleme hakanud nädalavahetustel sõitmas käima. Ilmad on külmad ja tuulised, koduõues ei ole mõnus toimetada.
Droonikohver kaasa ja minema. Eelmisel nädalavahetusel arvas Kati, et Setumaa on hea külastuse eesmärk. Suuna saime kätte. Setumaale ei jõudnud, aga Võrumaale küll.
Ajasime drooni kurjaks ka paaril korral. Hirmus tuuline ilm oli ja muidu ka kole-kole, aga midagi siiski saime.
Käisime Võrumaal ja paar korda käis droon ka lendamas. Sõime Saverna Buffik’u nimelises söögikohas. Tartu – Võru maanteel – mööda vaadata on täitsa võimatu. Valik on suur (pagaritooted kuni buffee). Kõhu saime täis ja nurinaks põhjust pole.
Võrumaa oma kuppelmaastikuga on ikka silmale ilus kaeda. Põhja-eestlastele ilmselt veelgi enam. Teed on kurvilised ja kitsamad, nõuavad liiklemisel kogu tähelepanu.
Sel nädalal läksime põhja poole – Rakverre. Seal on üks imeline aasia restoran – Bamboo Garden. Head toidud ja -teenindus. Kahel korral oleme seal seni söönud ja lausa viimase peal söögid ja hea hinna/kvaliteedi suhe.
Tegelikult oli meil hommikukohvi lauas dilemma: Rakvere – Mustvee. Võitis Rakvere oma imehea aasia restoraniga (miski hea põhjus peab ju olema).
Sel korral oli aga selle söögikohaga miskit lahti. Või oli meie ootus eelmistest kordadest kuidagi liiga üles köetud. Hind hiina köögiga kohas tavalise roa eest – 7,90 – ei ole kallis. Pluss nuudlid jne. Aga kuidagi lahjem oli. Vanasti pandi meile “dogibag”’i söömata osa kaasa, sel korral saime lihtsalt kõhu täis. Ja midagi oli ka maitsetega teisiti…
Leppisime Katiga kokku, et vahel võib ka koka vms. tõttu olla irdumine tavakvaliteedist. Ühe korra veel proovime kunagi uuesti, enne, kui halvasti arvame…
Rakvere linnuses rahvast oli. Mingid alad olid kinni, ilmselt valmistuti ette õhtuseks kontserdiks. Eesti Ööjooks Rakvere 2023 jne.
Tagasiteel Äntu Valgejärv, see oli üks põhjustest, miks ma tahtsin sellele reisule minna. Olin näinud droonifotosid sellest järvest ja see on täitsa teistmoodi pilt. Vesi on hästi läbipaistev. Heleroheline. Vaadake ise…
