Me Katiga teeme igasugu plaane, vahel ka reisiplaane. Mingi suund peab ju (elu)tegevusel olema. Igal aastal oleme püüdnud ka reisil käia. Vahel kaugemal ka. Sel aastal on meil rahadega lood veidike imelikud. Kohe täpsemalt!
Nimelt koliti meid Raudtee tänavalt Oti tänavale, kusjuures majapidamine jäi samaks. Sutike tuli väravat ümber ehitada ja osa piirdeaeda maha lammutada. Kögish-mögish, nagu sõbralikumad ungarlased ütlevad. Algas see kõik aasta algusest, kui meie “põllu peal” asetsevatele “majapidamistele” hakati uut ligipääsu tänavat ehitama. Vanasti käisime aastaringi mööda küllalt õudset porist ja auklikku koduteed oma häärberitesse Raudtee tänava kaudu, nüüd tehti meile Oti tänav ja auto on puhas koduvärava ette jõudes isegi peale autopesulat! Meie oleme rahul!
Sellega seoses on meil teatavad väljaminekud. Piirdeaiast ja värava ehitamisest rääkimata on meil olemas ka võimalus liituda Tartu linna vee ja -kanalisatsiooniga. Senini oli meil ainus kinnistuväline teenus – elekter, mis traatipidi sisse tuli, interneti saime õhu kaudu ja muu mudru tegime kohapeal kõik ise. Vesi kaevust ja solk pütti koos ära vedamise rõõmudega ja teadmisega, et pütt hakkab üle ajama kõige tõenäolisemalt reede õhtul ja ideaalis veel on sel päeval ka jõululaupäev! Korduvalt kogetud juhtum…
Nüüd siis terendab tsivilisatsioon koos vee ja kanalisatsiooniga.
Selgub, et see lõbu maksab natuke raha. Kuni viimaste päevadeni me ei teadnud eriti täpselt, palju see ühendumine ja õue peale kaevandamine koos torutöödega maksma läheb. Sellepärast ei julge ka eriti uljalt puhkusemõtteid mõelda. Aga kuna puhkust on igal juhul vaja, siis läheme kasvõi Eestimaale sõitma (paha variant, kuna ei lülita ennast välja) või teeme nö. lähema välismaa reisi.
Sellistel põhjustel ongi meil plaan, et võtame ette Põhja-Poola (Balti mere lõuna kallas) ja tuleme tagasi Keskmise Poola kaudu. Ühesõnaga Poola uurimisreis. Hea õnne korral plaanime hilissügisel Kati unistuse ka ära täita ja taas Taimaale minna. Seal pole ka 7 aastat käinud ja neelud on tugevad. Sealsed mangokasvatajad pidid pankroti ääre peal olema, põhjusel et Kati Taisse ei pole sattunud… Kes need küpsed mango viljad seal ära sööb? Kati on tubli juurikainimesena sellest kõigest aastaid puudust tundnud… 🙂
Poola – seal on ennegi käidud, aga pea alati nagu läbisõidul, kiirustades ja lihtsalt “vaja läbida” meetodil. Sel korral anname endale siis aega ja katsume tasa kulgedes mööda Balti mere lõuna kallast ja tagasi Poola keskosa kaudu näha seda Poolat, mida läbisõidul ei märka. Kas see juhtub ja kuidas reis õnnestub, eks aeg annab arutust.
Kodu saame jätta Mathiase (alias Google) hoida. Täisealine mees, kes on enamasti kahe jalaga maa peal ja kelle saabumine täiskasvanute maailma toimus tormiliselt selle aasta kevadel, koos autojuhi lubade saamisega ja oma esimese autoga jne. Meil Katiga on temast ainult rõõmu, küpseb omas tempos ja on seda tehes väga asjalik.
Meie kunagised vahvad koduloomad (Miku ja Lonni) on kõik nö. vikerkaare taga ja sellega seoses on sel korral lihtsam reisile minna. Kati – va rohenäpp – temal on peaaegu tuhat taime, kes tahavad kastmist, see hool jääb siiski Mathiase kanda.
Me tõesti oleme seda reisi oodanud – mina muidugi ka, kodus tööd tegeva “mees ja koer” tüüpi ettevõtjana. Aga Kati seda enam. Tema käib iga päev päriselt tööl. Suiti, nagu ühes populaarses eesti filmis öeldakse, lastakse teda natukeseks välja ka, aga enamus osa aastast peab ta seal koha peal olema.
See selleks – kõik inimesed peavad natukese aja tagant ennast ikka hästi tundma ja oma rutiinsetest tegevustest välja saama. Me pretendeerime sellele ja tahame ka oma selle aastase lõõgastuse kätte saada.
Vaatamata faktile, et sügisel plaanime minna Taisse, läks eelmisel aastal meie puhkus üsna suuresti pekki. Käisime ambitsioonikalt suurt osa Itaaliast avastamas rendiautoga ja saime korralikult toetada Itaalia varimajandust, see rikkus meie meeleolu ja pani paraku paha pitseri kogu sellele reisile. Itaaliasse tahame siiski kunagi tagasi minna, aga siis juba targemalt ja parema ettevalmistusega. Las ta olla. Et magusamaid marju ära tunda, peab vahel ka hapusid haukama…
Meie selle aasta uhke Poola merereis sai ette valmistatud üsnagi traditsiooniliselt, s.t. me teame oma ööbimispaiku ette ja oleme need broneerinud Booking.com kaudu. Kuna booking.com kaudu broneerides saad valida nende kohtade vahel, kelle puhul saad hiljem oma broneeringu tühistada, siis see on üsna mugav viis alguses teha selline nn. mustand ja siis hiljem kogu reisiplaan paika lihvida.
Hinnad on kasvanud veidike, mulle tundub. See pole ka ime, ebastabiilsust on palju. Nagu kunagi aastaid tagasi ühel vahval koolitusel ütles tolleaegne Eesti Ekspressi peatoimetaja Aavo Kokk, et iga mõistlik ärimees tõuseb hommikul üles ja esitab endale enne kohvi joomist esimese hommikuse küsimuse: “Kas ma täna saan oma toote hinda tõsta?” Sellel koolitusel räägiti veel palju muid huvitavaid asju, aga see on mingil põhjusel mulle meelde jäänud… Nii on – kui vähegi võimalik, siis korralik ärimees peabki hinda tõstma, ehk oma kasumit maksimeerima, kui selleks vähegi võimalust on.
Minu praeguse hinnangu järgi ei ole mõistlik selle reisi plaane tehes ööbida hotellides, ammugi koos hommikusöögiga. Mis oleks mõnus ja mugav, aga siis oleks ööbimise hinnad kohe topelt.
Praegusel juhul on meil enamuses apartment tüüpi majutused ja maksab see praeguse arusaama järgi koos parkimistasudega ca. 580.- (580/8=72,50). Ehk siis 72,50 / öömaja/öö kohta korteris, parkimisega, ilma hommikusöögita (ühes kohas peale Varssavit siiski koos hommikusöögiga).
Meie valiku kriteeriumid majutusi valides olid:
- keskmine hinne üle 8,0,
- parkimisvõimalus (võimalusel turvaliselt ja privaatselt, vajadusel raha eest),
- eraldi vannituba ja köök,
- WiFi (kuigi see ei tähenda tavaliselt midagi).
- Suuremates linnades eelistame näiteks metroo või rongijaama lähedust kesklinnale, jne.
Mis see veel Eesti kroonis oleks maksnud? Hea mäluga inimeste elu pole lihtne… 🙂
Traditsiooniliselt sai tehtud uus leping Tele2 paketile “Piiramatu Äri Extra MAX”, mis võimaldab kasutada selle paketi SIM kaarti Euroopas piiranguteta nii kiiruse, kui mahu osas. Selle lepingu vahva osa on see, et saab määrata kuupäevad, millistel see SIM kaart on aktiivne – 2,5 EUR ööpäev annab vajaliku meelerahu! Palju aastaid proovitud ja töötab kenasti…
Ööbimiskohtade internet on meie kogemuse pealt enamasti kehvakene. Sellega tavaliselt peale kirjakastiga tutvumise suurt midagi peale hakata pole. Siis on sellest Tele2 kaardist kombineerituna taskuruuteriga ikka korduvalt abi olnud. Moes on 5G kiirused, aga mul on kunagi soetatud 4G taskuruuter, millel aku ka eriti vastu ei taha pidada. Lähen sujuva sammuga Lõunakeskuses Klicki esindusse ja küsin nendelt 5G taskuruuterit. Sellist imeasja pole neil olemas. Ei jätnud jonni ja hakkasin sealsamas edasi mõtlema, et mis võiks mind edasi aidata ja tulime koos poe juhatajaga heale mõttele – 5G toega odav telefon, mis võimaldab teha ümber enda WiFi välja, ehk Hotspoti!
Tehtud – mõeldud! 140 raha eest saab sellise 5G Samsung Galaxy M15 5G telefoni (taastatud) ja see teeb veel kõigele lisaks pilte ka, mida näiteks taskuruuter (75.- raha) ei tee!
Tele2 piiramatu kiiruse ja andmeside mahuga paketil on peal “mõistliku mahu piirang kuus”, ehk 75GB. Kui seda ületad, siis enam asjad ei liigu ja on vaja saata numbrile 9575 SMS “Tasuta”, siis saad juurde 5GB tasuta uut andmemahtu.
Taskuruuteril tavaliselt selliseid võimekusi pole, aga seda saab teha suurepäraselt selle telefoniga! Lisaks on selles paketis ka võimalus telefonikõnedeks ja muuks suhtluseks, mida taskuruuter samuti ei suuda ära kasutada. Seega see odav taastatud Galaxy M15 5G on justkui ideaalne taskuruuter, millel on veel lisaks muule heale ka 6000 mAh aku, mis on päris kopsakas ja ainult projektile kasuks.
Ettevalmistused ja asjade pakkimised said tehtud, palju pudi kaasa ei võta, alustame oma vahva merereisiga juba homme, pühapäeva varahommikul!
Homme pajatame edasi oma tegemistest!
