Meie Varssavi öömajas oli mul täna kerge ärgata. Esiteks Kati äratas ja siis kohe läks lennuk meist 100 m kõrgusel täie forssaažiga üles. Kuna hommikusööki seal majas ei pakutud, siis polnud ühtegi head põhjust kauemaks jääda. Kati istus korraks veel hotelli trepile maha ja siis istus juba rooli, sest tema oli esimene selle päeva tüürimees.
Täna jälle suuresti sõidupäev. 660 km läbida ja Poolast läbi Tšehhi vaja Slovakkia pealinna Bratislavasse õhtuks jõuda. Meil seal läbi Booking.com’i tuba bronnitud. Nn. sõidupäevadel, kui me terve päeva sisuliselt ainult sõidame, siis senini me pole öömaja luksusele eriti rõhku pannud. Peaasi, et saab parkida ja WiFi on.
Tänase öömajaga saime õppetunni, aga sellest natuke hiljem.
Kati keerab rooli ja mina hakkasin kiirteede vinjette üle interneti kokku ostma. Tsehhi, Slovaki ja Ungari 10 päeva vinjetid maksid kokku 38 eurot. Igal juhul mõistlik internetist ära osta, siis ei pea tanklates tunglema. Võib-olla enam tanklatest ei saagi. Ma täpselt ei tea. 6 minutit hirmu ja olidki tehtud.
Kuna hotellist hommikusöögita lahkuma pidime, siis tekkis kohe KarupoegPuhhilik küsimus: “Ei tea, kas täna midagi huvitavat ka juhtub?” Sõit käib ainult mööda kiirteid ja ma isegi ei tea, millist vaeva peaks nägema, et neid vältides sama maa läbi sõita Varssavist Bratislavani… Ilmselt on see võimalik, aga see poleks vist siinkandis mitte Maidu moodi “Waste of beauty” (mida ta ütles Itaalia kohta), vaid “Waste of time and car”. Tee on ümbritsetud valdavalt põllumajandusega. Kuigi tee läks kogu aeg kergelt ülesmäge ja taamale tekkisid päeva lõpuks jube kenad (päris)mägede siluetid. Isegi paarist mäest sõitsime tunneli kaudu läbi.
Hakkasime otsima hommikusöögiks sobivat restorani. Varsti paistiski McDonaldsi reklaam 50 meetri kõrguse posti otsast ühes bensiinijaamas ja seal oli ka SubWay lett. Valisime meile uue toote – McDonaldsi hommikusöögikomplekti. Kati kohvi koos McToast topelt juustuga ja mina lisaks kohvile veel wrapi sealiha ja munaga. Ei olnud kallis (Poolas on üsna odavad hinnad), vast 5 euri läks kõik kokku. Minu oma oli ikka suurem ja rohelist niidet täis. Kati oma oli üsna õnnetuke. Kati vapralt muidugi teatas, et sai kõhu täis küll ja järgmisest kohast võtame jäätised…
Poolteist tundi hiljem saabub jällegi üks bensiinijaam, kus tahaks jalgu sirutada. Kati valis endale klubivõileiva ja mina klassikalise hot dogi. Me oleme jätkuvalt Poolas. Hot Dogi valmistamine bensiinijaamas hõlmab endas igal juhul teenindaja ja patsiendi omavahelist suhtlust: millise vorstiga, millised kastmed jne… Koolis ma Poola keelt ei õppinud ja poolakad ilmselt ei õppinud vene ega inglise keelt. Ei oska siin teenindajad (noored inimesed) mu meelest ühtegi keelt peale poola keele. Tsehhis ja Slovakkias sama analoogia, ainult kolme tärni hotelli receptionis rääkis tütarlaps korralikult inglise keelt. Homme jõuame Ungarisse ja seal on sama lugu.
Me oleme kunagi Tšehhis toidukohas tellinud seapraadi niimoodi ninaga sea häält (norsatust) järgi tehes. Siis sai aru. Tomatimahla me ei saanudki, kuna sõnad nagu pomidor ja tomato ei tekitanud noores teenindajas mingeid emotsioone, kuigi ta tõesti püüdis. Tomat on tšehhi keeles rajče.
Nüüd siis selles Poola bensukas sabas seistes ja oma Hot Dogi valmimist oodates jäi meile silma üks vahva koristaja, kes jummala elegantselt toetus tolmuimeja varrele ja kogu seda tankla melu vaatles. Ime, et see vars ei murdunud, ta oli tõesti nagu esimest päeva tööl ja lihtsalt vaatles kogu seda kino. Saime oma söögid kätte ja istume sinna söömisalasse, et oma hommikusöök vol II ära konsumeerida. Ja vot selle peale tädike ärkas. Pani oma Kärcheri tolmuka käima ja kukkus väsimatult meie ümbert tolmu ära võtma. Ka minu istme all olid mingid purud maas ja sai need osavalt otse mu jalanõude vahelt kätte. Siis väsis ära ja läks teisi tegevusi tegema. Me olime veidike üllatunud sellisest tähelepanust, aga mis seal ikka. Ta tõesti püüdis.
Turisti vets = bensuka vets. Produktid konsumeeritud, lähen vetsu otsima ja leiangi selle. Ainult, et see sama naisterahvas oli sel korral otsustanud meeste vetsu üldpuhastuse ette võtta… Mul oli võimalus tegelikult ennast tema kõrvale sättida ja asi ära ajada, aga ma loobusin. Tuleb neid vetsusid veel. Kati tuleb vetsust sellise näoga, et ka ei õnnestunud maha saada. Selgub, et mitte kusagil polnud paberit. Siit moraal. Puhastusteenindaja on kogu selle jama alus. Kui tema töö on korralikult tehtud, siis võid ka paremaid kohvimasinaid ja grille enda bensukasse osta, kui pole, siis pole vaja ka seda raha raisata. Vms.
Sõidame edasi, oleme juba Tšehhis. Korraga vaatan, et väike, aga muidu tubli lennuk kukub taevast otse maasse. Suitsujoad ja lennuk tuleb alla nagu kruvi, ise suitsuga ümbritsetud. Ma elan küll Tartus, aga iga päev sellist asja ei näe… Kati oli pausil ja ajasin ta üles, et võta telo ja filmi seda. Suitsu ka tuli ja selle aja peale, kui Kati ärkas ja aru saama hakkas ja telole pildi ette sai, oligi lennuk kadunud…
Õnneks selgus, et tegemist oli siiski kellegi maru osava venna harjutusega. Saime maha keerata teelt ja siis natuke filmisin seda. Ilus oli…
Tšehhis maksab bensiin 1,96 €, Slovakkias 1,96 €. Slovakkias on elu peaaegu sama kallis, kui kodusel maarjamaal.
Kuidagi on nad osanud oma elu nii ära elada.
Meil oli bronnitud Bratislavasse tuba eraomanikust majutuse pakkuja juurde. Bratislavas oli täna 35 ausat soojakraadi ja see tuba oli meil bronnitud ilma jahutuseta katuse alusesse tuppa. Peremees ise ka ütles, et see pole reaalne, et seal keegi magada saab.
Loobusime oma toakesest ja võtsime toa hotellis koos konditsioneeriga ja hommikusöögiga. Bookingu järgi oli hind 58 eurot. Koha peal selgus, et kui tahad ikka jahutusega tuba, siis meil on siin järjekord Narva sillani jne. Ilusti ja viisakalt. Kell oli ka juba 18.00 ja lootust paremat pakkumist saada väga polnud. Tuli veidike enam (80.-) välja käia. Aga hinnas on ka rikkalik hommikusöök. Parkimise eest küsisid 5 eurot veel lisaks. Mis teha. Viime pudelid ära ja katsume hakkama saada…
Alati on nii, et kas võidad või õpid. Kehva elamine küll, aga vaata kui odav ei ole siiski piisavalt hea. Praegu on toas meeldivalt 21 kraadi ja ilmselt saab ka hästi välja puhata. Meil on küll ventilaator “Tuuleke” igaks juhuks autos kaasas, aga see ka ei suudaks sellises katusekambris sellisel laiuskraadil, sellisel aastaajal ja sellise kuumusega midagi muud teha, kui üürileandja elektrit raisata. Aga seda me ei taha.
Järgmisel korral pean broneerides ikka jahutuse olemasolu ka kontrollima. Juulis Euroopas on tavaliselt soe.
Homme jäävad teele mõned lossid ja kindlused ja siis läheme kaheks päevaks Balatoni järve äärde SPA mõnusid nautima.