Kusagilt mäletan ütlemist, et sitasitik, heinaritsik – laululinnud mõlemad… No mis saab paha olla, kui linnuke veidike laulab? Kodus meil kana laulab, kui munaga maha saab. Rukkirääk põllu peal on kusagilt malmradika ära virutanud ja teeb metallkepikest sellel edasi-tagasi liigutades oma hääleharjutusi. Varesed ja noored harakad on meil kodus ka omaks võetud, sellised sulnid linnud, ainult koer on noorte harakate ja vareste tõttu viimasel ajal araks muutunud, kipub sisse. Vist on vana haraka või varese mammaga maid jaganud…
Miks see linnulaul teemaks on, on see, et meie tänase hommiku hääled olid kukk ja murutrimmer. Mina muidugi magan õiglase und, ega tea asjast mütsigi, aga Kati hakkab kell 5.30 hääli kuulma ja palun väga, kukk ja murutrimmer oma parimate paladega. 🙂
Ööbisime tegelikult maal, päris sinna Kura ninale öömaja ei saanud, võtsime pisut sisemaale, Dundaga asulasse. Hind oli hea ja Bookingus üsna kõrge hinne. Hinna ja asja suhe oligi paigas, varahommikused trimmeriharjutused lihtsalt olid pealekauba. 🙂
Kõige selle eelneva tõttu olime juba varakult teel. Võtsime suuna Ventspilsi peale ja tulime tasakene mööda mere rannikut allapoole. Teed on enam-vähem, enamuses asfalt ja enamuses ka hea. Vahel tuli ette nõrgemaid kohti, aga need olid ka liiklusmärkidega ära kirjeldatud.
Kell 8 täpselt siseneme Ventspilsi linna. Ilus, rahulik, karge ja vaikne. Sadamalinn, pea 35 000 elanikku, kurikuulus ja armastatud linnapea Aivars Lembergs, kes on linna hoolega arendanud ja turistidele sõbralikumaks teinud.
Ainult, et turiste pole! Täna polnud.
Eile, kui sõitsime mööda Põhja-Läti rannikut Kura nina suunas, oli igas külas pidu ja möll käis, nagu parimatel aegadel…
Täna meie poolt üle vaadatud suuremad kohad – Ventspils ja Liepaja – sisuliselt inimtühjad. Täitsa imelik kohe. Meil Tartus polnud pandeemia ajal ka nii inimtühjad tänavad, kui nüüd siin. Maske kantakse vähe, desopudelid igal pool olemas. Suvi käib ja need peaksid olema Läti 2 popimat kuurortlinna peale Jurmala, aga siin on vaikus. Ilm on muidugi tuuline ja selline 20 kraadi sooja, ei saja.
Turistide autosid peaaegu pole. Oleme näinud mõnda Eesti autot, Leedut on veidike enam, saksa omasid ka 3-4, üks norrakas ja loomulikult Brasiilia. Ärge parem küsige, mis ja kuidas. 🙂
Tahtsime minna täna vaatama Liepaja sõjasadamat, aga puuduliku ettevalmistuse tõttu jäi käimata, sest seal on sild, mis vahel on sild ja vahel laseb laevu alt läbi. Meie sinnamineku ajal oli viimane operatsioon pooleli ja me ei jäänud sel korral 45 minuti pikkust tagasipööramist ootama. Aga sealt ära sõites tuligi meile vastu see Brasiilia auto, kleepsud ja reklaamid peal. Mingi ümbermaailmareis ilmselt käimas. Oleme rõõmsad.
Aga Ventspilsis hommikul meie muidugi äksi täis, et vaatame linna üle ja käime kõik kohad läbi. Linna keskel on turg, seal pandi kell 9 juba kaupa välja ja ilmselt ilma asjata, sest tõsiselt rahulik oli kõik. Rahvast pole. Ventspilsis on lehmad. Inglise keeles on selle asja nimi Cow Parade. Info Lehma Paraadi kohta on siin: https://en.wikipedia.org/wiki/CowParade
Idee on see, et sellised kerged fiiber-klaasist (plastikust) lehmakujud tuuakse linna ja siis kohalikud kunstnikud teostavad end nende peal ja hiljem müüakse need kunstnike poolt ilusaks tehtud lehmad maha ja saadud raha annetatakse heategevuseks. Vahva ju!
Seal Venta jõe kaldal oli üks päris pirakas lehm, kellel olid nagu vanasti mõne mehe reisikohvril kleepsud peal, kus ta juba käinud on. Tegime selle lehmaga ka pilti, isegi endlipilt sai tehtud. Aga enne meid oli seal lehma juures üks turismigrupp – 10 inimest. Ainus, mis meil on õnnestunud sellisena tuvastada. Need muidugi teevad seal selle lehmaga üksteisest pilte, nagu turistid ikka teevad. Meie ootame oma aega 15 meetrit eemal. Hakkavad ära minema, kui üks mammi pöördub lummatuna meie poole ja palub luba meid pildistada, vaatega mitte lehmale vaid sadamakaile, ütleb, et me oleme nii ilusad seal… Ehh romantika ja liblikad! Lõpuks on meid ka märgatud… Kohmetuna sätin ennast siis Katile lähemale, et talle käsi õlale panna, mille peale tädi arvab, et nii siiski pole hea. Katsu siis sellest aru saada… Tegi 3 klõpsu, tänas ja tormas oma Leedu grupile järele. Tähelepanelik tädi oli….
Ikkagi hommik varajane ja meil kohvi joomata. Tanklaid selles maanurgas peaaegu pole, eesti inime võib sedasi nälga jääda. Aga küsitledes turul ühte müüjat, andis ta teada, et ühes turu hoones saab siiski kohvi osta.
Seal on Lavazza apastraat, mis sööb krediitkaarti ja 360 ml cappucino väljastab 0.70€ eest. Ja väga hea oli. Topsi sees ja puha. Hoidis pikalt käsi ka soojas. Kõnnime mööda jõe kallast edasi ja kuigi seal kõik korras ja puhas, aga vot prügikaste pole. Pärast saime aru, et neid olid kõik kohad seal täis, meenutasid laeva teki õhuvõtu pasunaid. Väga hea idee 10 punkti!
Kogu Ventspilsi kesklinn on sillutatud kõnniteekividega. Tänavad, sõiduteed jne. Harjumatu, aga ilus ja viisipärane. Mina oma rikutuses muidugi mõtlesin, et kes neid kõnniteekive siin piirkonnas toodab… Tal on hea ja tasuv äri. Linnapeale ka meeldib ilmselt, kuidas siis muidu…
Liepaja osas arvasime, et tegemist on suvehooaja Pärnuga (sedasi on paralleeli ikka tõmmatud). Vaikne ja väljasurnud linn oli see täna. Vanalinnas oli Hesburgeri tõttu natuke rahvast, 30 ehk, liikumas ja muidu ainult kohalikud ja üksikud. See Covid on ilmselt ikka korraliku laksu pannud.
Käisime peale Liepajasse jõudmist lõunatamas kohalikus kaubanduskeskuses asuvas restoranis Olive. Suur toiduvalik ja väga hea teenindus. Menüüs pildid toitudest ja hea-lihtne omale sobivat valida. Tütarlaps tõi soovitud mahlad, lauanõud ja mingi huvitava lauagarnituuri, neljaaugulise. Kahel augul olid valged tabletid ja kahest teisest august oli näha auru järgi, et oli kuum jook sees. Kõik see muidugi pisike, tabletid tableti kohta veidike suured… Mul käis esimese asjana peast läbi mingi Complimentary drink tüüpi mõte. Kodus sellist asja tavaliselt pole olnud… Vaatasime siis veidike ringi ja saime oma jõududega aru (ilma ettekandjat tülitamata), et see tablett tuleb asetada sooja vette ja siis saab sellest võlu-väel märg salfakas, millega oma kehast eemale hoidvaid kehaosi desinfitseerida. Inime õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina… Ühesõnaga asi areneb kiiresti ja vahvasti.
Homme läheme Leedumaale, ööbime plaani järele homme Palangas. Näis, kuidas seal on…
