Horvaatia 2021

Täna on meie reisi eelviimane päev ja homme alustame teekonda koju. Siit, Poola linnast, Bialystok'ist on koduväravasse 810 km. Ühe soojaga Bratislavast koju 1600 km läbida ei tundunud mõistlik, tudume ära ja siis koju. Sõit Bratislavast siia algas üsna pea Slovakkia ja Poola piiri ületamisega. Seal oli piiri asemel kiiruse piirang ja mingeid asjamehi näha ei olnud. Poolas minu teada sõiduautodel kiirteede maksudega pistmist pole, seega ka seda muret meil polnud. Aga mure tuli ootamatust kohast. Ei olnud eluohtlik või tervistkahjustav, aga mul kulus päris palju aega, et sellest aru saada [...]

Ma pole kunagi varem olnud Bratislavas. Aga ma olen alati teadnud tema olemasolust. See on natuke imelik lugu, aga mu lapsepõlves olid meil kodus raadiod, sellised suuremad, puukasti sees ja rohelise silmaga, mis näitas, kui hästi raadio on jaamale häälestatud. Vot ja sellel raadiol olid vist CB (vene keeles - srednaja volna, ehk kesklainepikkusel) klaasplaadil, mille taga punane traat liikus, euroopa paljude linnade nimed. Ja see Bratislava oli neist kõige ilusam... See tuli mulle täna linna sisse sõites mingil põhjusel meelde. Sellepärast on ekstra fotode hulgas ka linna panoraami ilmestav [...]

Hommikul, kui aknast välja vaatasime, siis sadas paksu ladinaga vihma. Kohe hästi mõnusalt sadas. Vanemad tartlased ehk veel mäletavad seda, mis tunne on, kui vihma sajab, raskete rammusate piiskadena, rahulikult. Ja loodus lööb nurru. Selline hommik täna siin, Zagrebis.  Erinevalt eelmainit tartlastest tegi see meid alguses pisut murelikuks, sest meil oli täna plaanis linnaga tutvumise päev. Varahommikune ilmateade lubas lõuna ajal 1-2 tundi kas kuivemat või kuiva ilma ja siis jälle kuni õhtuni paksu vihmasadu... Endise suitsumehena tean mõnda loodusseadust ikka veel peast. Näiteks kui ootad taksot (vanasti oodati tänavanurgal [...]

Võib-olla ma ei tohiks seda nii väita, kuna andmeid on vähe... Aga saias on mingi vägi. Siinsed inimesed söövad saia hommikust õhtuni ja siis veel hiljem, kõrtsi õllelauas õlle kõrvale ka. Nagu teada, oleme varajased tõusjad ja teeleasujad. Mina olen hommikul harjunud ka sööma. Tahaks kohvi kõrvale putru või muna või omletti. Seda siit leida pole õnnestunud. Poes on munad olemas. Söögikohad seda toorainet mingil põhjusel ei kasuta. Ma räägin kohvikutest, näiteks Splitis. Sõitsime suunaga linnast välja, kui rannarajoonis rahvas juba liigub ja kohvikud on suitsetajat rahvast peaaegu täis. Kõigil [...]

Meie apartement Zadari linnas oli üsna kesklinnas. Sealt saime käia linna vaatamas jala ja samas elasime rahulikus rajoonis. Lühiajalisi rendipindasid on siin päris palju. Nendel hetkedel, kui õnnestus sõita mööda mereranda, ehk siis mitte tasulistel teedel, seal oli sisuliselt iga maja küljes silt APP - mis tähendab, et siin on välja renditavad pinnad. Usun, et enamuses on nad praegu tühjad... Turiste on, aga nagu Elvas laada päevade ajal... Suuremate linnade südametes neid jagub ja ikka on igal pool vabu alasid restoranides, ainult tule ja "Be my guest!" Täna siis Spliti [...]

Kui hakkasime hommikul sõitma, siis Kati esitas küsimuse, millele polnudki nii lihtne vastata... Mulle tundus, et neljapäev. Selgus, et alles kolmapäev. Vot selleks ongi vaja vahel kodust kaugemale minna, et ei teaks, mis päev parasjagu on. Siin ei oma see mitte mingisugust tähendust. Ja see on hea tunne... See Google Mapsi app saab kelleltki pappi, sest see ei ole muidu võimalik... Panin Rijekas hommikul peale maršruudi ja täitsa kindlalt valisin variantide hulgast selle,  mis ei vii kiirteele. Viis ja pool minutit hiljem võtsin robotilt magnetribaga pileti ja tema tegi selle peale [...]

Täna randa ei saa! Katil on selline kaasuv tõbi, et võtab hoolega päikest, igast asendist ja ükskõik kui palju. Välja näeb nagu tumedanahaline inimene (vabandust ebakorrektsuse pärast) ja midagi paha temaga sellest ei juhtu. Vot nii hästi elab! Viimase 5-6 aasta jooksul on seda korduvalt kontrollitud. Aga nagu reisule läheb, kohe lööb päikese allergia välja. Seni on see töötanud 100%. Hakkasime Tartust sõitma ja juba peale Elvat tundis, et midagi nagu kiheleb, Riiast möödasõidul oli juba ka teisel käel kihelus, Kaunases juba kaela kandis jne. Ühesõnaga inimene ka ei õpi [...]

Eile saabusime õhtuks Sloveeniasse ja peatusime pealinnas, Ljubljanas. BIT Center Hotel oli selline uuem ja moodsam spordiklubi ja sportlik asutus, kus pakuti esimesel korrusel ka öömaja. Tuba oli askeetlik, moodne loft, kus all oli laiem voodi, selline laia servaga, kuhu sai ka istuda. Toole toas ei olnud. Laud oli selline traditsiooniline ümmargune esikulaud vaasi jaoks. Aga jalad olid all korralikud. Teine voodi oli tõmmatud risti alumise voodi kohale torudega lakke. Hea kasutada, kui keegi külla tuleb või pikemalt külla peaks jääma. Hommikusöögiks lubati tüüpilist Continental Breakfast'i. Hommikul selgus, et oligi [...]

Hommik algas kell 6, poola aja järgi. Kati on varajane ärkaja. Meil täna pikk teekond ees (ca. 870 km). Aega pole raisata. Mõeldud - tehtud. Püksid jalga ja kikud korda, habe jäi ajamata. Ega seal öömajas enam väga olla ei tahtnud ka. Nagu öeldud, oli öömaja odav ja lihtne - 24 eurot. Czestochowa linnakeses Varssavist ca. 200 km allapoole. Bronni ajal mõtlesime, et vajame seda vaid öiseks magamiseks ja midagi pikemat seal nagunii ei tee... Lubatud internet meie sealviibimise ajal ei töötanud, Lauake, millel ma eilse reisikirja kokku panin oli selline [...]

Kui vaadata inimest, siis ega silmaga nähtavaid juuri tal ei ole - järelikult kipub rändama. Mõned kohe mõtlevad sellest rändamisest oma vabadel aegadel ja teevad plaane ka. Aga kui inime plaane teeb, siis Jumal teatavasti naerab…  Me olime oma 2018. aasta Austria-Ungari reisist nii vaimustuses, et tahtsime seda Ungari osa korrata. Eelmisel aastal hakkasime juba minema, aga uudised pajatasid, et minna ju võid, aga kas ka tagasi saad… Riigid lähevad lukku ja istud siis kusagil piiripunktis, kuni vaktsiin sinuni jõuab. Muud koledad jutud ka ja nii me siis möödunud aastal [...]