Hommik algas täna vara. Uni läks ise ära ja panime juba 5.50 Varssavist minema.
Esimesed paarkümmend kilomeetrit ikka teetõketest tehtud kanalites, mis vooklevad kiirtee ühele teepoolele tehtud ajutisel, kokkuleppelisel sõiduteel, eraldades vastutulevaid masinaid. Samal ajal teist teepoolt kas siis ehitatakse või renoveeritakse…
Aga siis saime ilusale kiirteele ja võib öelda, et ülejäänud sõit oli vist 90% korralikul kiirteel. Täna sõitsime 700 km.
Kuna lahkusime hotellist enne hommikusööki, siis plaanisime peatuda teel, esimeses korralikus bensukas, et kohv ja miski kōhutäide kätte saada. Bensukas leitud, hakkas Kati cappuccinosid tegema ja ma suundusin kassa juurde kabanosse piiluma. Pildid on ilusad, tekstid ka poola keelsed, vōiks öelda, et apetiitsed lausa… Küsin endale inglise keeles selle “Mega kabanossi”, aga selgub, et valmistatakse neid alles alates 8.00-st… Eestis on bensukad mu meelest sisuliselt söögikohad, kellele on antud vōimalus lisaks ka autokütust müüa… Ja minu teada ikka 24H.
Valisime klubi vōileivad, väga head olid.
Poolas kaardiga makstes küsitakse pea alati, kas maksate zlottides vōi eurodes. Analüüsides tehinguid saime aru, et peaks eelistama zlotte, saab kauba odavamalt kätte.
Poolas maksab diisel praegu keskmiselt 1.19€/liiter.
Käisime ka poolas poes ja ega nad ei taha siin eriti inglise keelt rääkida, vene keelt samuti… Eesti keelt oskavad väga üksikud (mitte suhte mōttes) ja ise ei oska jälle poola keelt.
Sama on Tšehhimaal.
2 aastat tagasi üritasime Tšehhis, ühes väiksemas linnas lõuna ajal seapraadi tellida. Inglise keeles, vene keeles ja eesti keeles ei saanud nooruke teenindaja aru. Alles rahvusvahelises keeles lausutud “Röh-Röh” päästis olukorra ja saime praed ette. 🙂
Tomtisalatit ei saanudki, tomato, pommidorō, jne ei tahtnud töötada. Hiljem vaatasin sõnastikust, et tšehhi keeles on tomat lihtsalt – rajčata. Pole siis ime.
Eestis räägivad kõik, et mitte öelda enamus noori, head inglise keelt… väikese rahva võlud.
Varssavi ja Viini vahele jääb seega tükike Tsehhimaad, käisime poes ka. Kohalikud õlled on head ja hinnad poole liitri kohta 0,45 – 0,70 €.
Eh, ei tea nad, kuidas moodsal ajal asjad käivad ja kuidas riiki rikkamaks teha. Kahju kohe neist, ostsin ka mõned suveniirid sealt kaasa.
Aga Viin on vahva. Saime oma hotelli sisse, asukoht kesklinna ja Schrönbrunni palee vahel.
Kuna toss oli juba üsna väljas, jalutasime sinna Schrönbrunni palee juurde.
Võimas! Ma polnud enne siin käinud ja keegi polnud mulle ka seda olukorda enne kirjeldanud, seega saime seal mäe otsas ikka tōsise emotsionaalse laksu kätte.
See vaade ja see mastaap on seal ikka vägev.
Homme oleme terve päeva Viinis. Eks näeb, kuhu sattume 
