Täna kell 11 oli meil kokku lepitud, et tuleme sinna valusasti ja hästi tegevasse massaažikohta tagasi, õlimassaaži saama. See kokkulepe sai sõlmitud eile, peale jalamassaaži seanssi. Selle koha inimeste senine üsna kindel tunnus on see, et nad inglise keelt eriti ei räägi… Kui me ütlesime, et tuleme homme, siis nad naeratasid ja noogutasid… Millest võib järeldada midaiganes…
Aga täna sinna kohale laekudes olid meie massasöörid kenasti olemas ja võtsid meid kohe ette. Nad teevad massaaži nagu veidike teisiti, kui teised seni kogetud tänavasalongide tegijad. Meid teenindav paar on aastates umbes (vanemad, kui noored), kogemustega. Pigem tagasihoidliku olemisega. Pealtnäha ei saagi aru, mis tegelased on, aga mine nende lauale kõhuli, leia mugav asend, pane silm kinni ja sõit algab. Tunni asemel tegid täna 67 minutit pausita. Kui lõpetas, siis ma ütlesin Katile, et see oli Elu Massaaž.
Vahepeal on mõnus ja rahustav, aga siis hakkab jälle neid valusaid punkte ja sooni siluma, küünarnukiga ja kätega, ikka ja jälle. Aga ma usaldasin teda ja teadsin, et ta teab, mis teeb. Ühesõnaga – tegid mõlemad väga head tööd, mudisid meid kohe täie raha eest (300 bahti, ehk 7,94 eur). Lõpus saab selles kohas veel väikese kuuma tee ka… Väga hea koht!
Kellel kunagi peaks olema asja siiapoole ja head massaaži vaja, siis otsige üles Jomtieni Beachil selline silt:
Peale massaaži oli tõsiselt mõnus olla ja tunne nagu lendaks. Käed tahtsid ise ringe teha, jne 🙂
Täna jälle kuum ilm, 31 kraadi vilus ja päike paistis lagipähe ja tuult eriti polnud. Meil oli samme vaja ja mõtlesime ära käia 4,5 km kaugusel hulgilaos. Koju vaja koti sisse natuke pähkleid ja magusat osta. Siin on kõnniteedega nagu on. Vahel on ka, aga paljudes kohtades neid kas pole üldse või on see selline fantaasia küsimus…
Jala käivad siin peamiselt turistid ja koerad. Kõikidel kohalikel on vähemalt rollerid ja nad sõidavad nendega osavalt ja julgelt. Kiivri kandmine on Matti Nüganeni moodi väljendades 50:60.
Pole mingi erand, kui tavaline mootorroller mahutab lisaks roolis olevale isale või emale veel ühte tagaistuvat täiskasvanut ja nende vahel või tihti ka eesistuva inimese jalgade juures sõitvat 3-7 aastast last.
Meid see ei seganud ja jõudsime juba peaaegu sihile, kui tahtsime veidike keha kinnitada, ventilaatori ees istuda (tead kui hea see on… 🙂 ) ja külma jooki nautida. Terve teeäär on täis erinevaid ärisid, küll remonditakse midagi, küll müüakse midagi ja ülejäänud 80% on söögikohad. Täitsa tavalised, põliselanikele, mõeldud söögimajad.
Meile meeldib praegu Phad Thai, ehk Thai Phad. Väga levinud Tai tänavaroog. Klassikaliselt riisiga või riisinuudlitega wokpannil koos kanaliha või shrimpsidega (krevetid) ja munaga, lisaks veel miskid rohelised lehed ja roheline sibul. Ja veel pikk rida erinevaid maitseaineid. Lihtne ja imehea.
Oleme seda vahel ostnud sealt turistide poole pealt ja siis maksab see tavaliselt 150 bahti (3.90€).
Tänasel matkal ostsime selle nö. tavalise tailase söögimajast ja siis oli tema hind 50 bahti/ports. Kõik oli maitsev ja hea. Koos suure õlle ja ameerika karastusjoogiga oli arve kokku kahele 185 bahti, ehk 4,90€.
Laost välja tulles kuuma kätte, ei tundunud mõte jala tagasi koju veel 5 km läbimisest, koos kaupa täis seljakotiga, eriti vaimustav. Sel nõrkusehetkel tegime otsuse, et kui mõni takso või tuk-tuk meid peaks kõnetama, siis laseme end heaga koju viia. Ja siis hakkasime jala kodu poole vantsima. Buddha tahtis sel korral sedasi, et me kõnniksime sel tänavapoolel, mille ääres sõidavad meile vastutulevad autod ja kui nende seas ka takso peaks olema, siis nad ilmselt ei tülita meid.
Nii me olimegi tublid, ega andnud alla kiusatusele. Isegi külma pudelivett ei hakanud ostma. Kotis oli meil laste keskmiste kehaosade puhastamiseks mõeldud niisked lapid, nendega sai edukalt higi tõrjuda ja käsi ning pealage kuivatada.
Kodus panime esimese asjana kohe basseini, et ennast veidike jahutada. Ja siis ütles välja Kati uue tõe: Kui sa arvad, et oled pruun, siis kõnni 2-3 tundi mööda Pattayat.
Me olime Eestist välja sõites ka oma meelest pruunid. Mul näiteks oli täna selline avara dekolteega maika seljas ja seljakott samuti, Selg ja rind on nagu teise mehe laualina, kogu menüü kohe näha. Ehk siis kihid.
Eile veel olin üleni ma pruun selja pealt, aga täna ainult lootma peab, et homne päev ehk asjad korda seab… 🙂
Õhtul sain väga hea jalamassaaži täitsa suvalisest kohast meie lähedal, kus me varem käinud polnud ja Kati sai värske maniküüri.
Kokku ca. 22000 sammukest ja ca. 18,5 km läbitud.
