Algaski meie kuulsusrikas merereis Ungari poole.
Katil olid reisiärevusest unehäired ja käis öösel (01.30) varateismelist magama ajamas ja koera-kassi õue laskmas. Siis plaanis meest üllatada hommikukohviga voodisse. Mees oli ettenägelikult eelmisel päeval kohvimasinat hooldanud ja selle tulemusel sai Kati masina käivitatud ja tassi alla panna, uba jahvatati ka peeneks ja siis tuli masina seest selline kriiks-krääks hääl ja jahvatatud oa säilmed visati sinna konteinerisse, kuhu tavaliselt kukuvad veest läbiimbunud kohvipurutabletid (ma ei tea, kuidas nende ametlik nimi on)…
Rõhk sõnal, et mees oli värske hoolduse teinud, siis oli ka see konteiner täitsa puhas. Kati siis jonni jätmata tegi sellest jäägist mehele pätikohvi, et mees kuikigi vette meelitada. Kell hakkab saama 3.20…
Tegime basseiniringi ära, riidesse, kotid auto peale ja tuld! Alustasime reisi kell 03.58. Valged alustavad ja võidavad. Kati juhtis ja sõitis kuni Kaunase kesklinnani välja, ehk üle poole tänaseks plaanitud teekonnast.
Kütus on palju kallim, kui aasta tagasi. Vaatasin märkmetest, et aasta tagasi maksis bensiin 95 Leedus 1,21€.
Tänased hinnad sellised – bensiin 95:
- Eestis – 2,11€
- Lätis – 2,06€
- Leedus – 1,99€
- Poolas – tavaliselt 7,99 PLN, ehk Poola zlotti, nägime ka 7,79 PLN
Kuskohast normaalne inimene tangib, kui ta saab valida? Leedus, kuna me ei teadnud, palju Poolas maksab.
Aga siin tuleb mängu minu poolt välja öeldud reegel Katile: “Jaga viiega”, et ta teaks enam-vähem aru saada, palju kaup Poolas maksab. Kui olime oma esimesed ostud Poolas ära teinud, saime aru, et kaardiga makstes tuleks jagada tegelikult 4,70-ga.
Poolas maksab seega bensiin täna: ca. 1,70 €. Menuvad selle peale uudised, et Poola valitsus oli langetanud kütuseaktsiisi EL miinimumi peale. Ilmselt sellepärast siis ka hinnad odavamad, kui meil.
Kuidas kütust kokku hoida reisidel?
Kui autol on peal eessõitjaga vahemaad hoidev kiirushoidja ja Sul pole vaja kohe kohale jõuda, siis saab ennast mõnele piisavalt kiirele rekale sappa sättida ja see on tõesti üsna tõhus viis, mu meelest. Meil nii oligi ja Kati lõpetas oma sõidu tulemusega 5,3 l/100 km kohta. Keskmine kiirus oli 83 km/tunnis. Ma sain enam-vähem sama tulemuse. Ja ajaliselt olime igati oma graafikus ja saime mõnusalt veel lõunatada ja jäätist koos teiste eestlastega kusagil Leedu tanklas süüa.
Aga eesti autosid on tõesti palju sel aastal liikumas. Lätlasi ja leedukaid sama moodi. Mu meelest kohe üsna palju. Tänase kogemuse pealt on eestlased on sellised sõiduauto ja maasturiga sõitjad, lätlased ja leedukad täna valdavalt Renault Traffic ja MB bussidega. Bemmidega ka, aga nendele tangitakse tavaliselt Nitro bensiini, mis teeb nad kärsituks.
Teine tähelepanek on seotud rekadega. Kati on roolis ja keset Leedut, kus tuleb suht kitsal teel sõita ühel piisavalt pikal teejupil madala kiirusega. Seal hakkasid mõnelgi rekkamehel närvid üles ütlema. Asi on ses mõttes lootusetu, et ees on silmapiirini ulatuv autode rodu, kogu aeg tuleb samuti rodu vastu. Ja siis ikka vaja mõnel rekkamehel ennast meie autost ja järgmisest rekkast mööda hakata ajama. Ja ta läheb, täiesti lootusetu, et ta selle operatsiooni edukalt lõpuni viiks. Palusin Katil lihtsalt pidurdada, et see auväärt rekka saaks ennast meie ette mahutada, muidu peab ta meid teelt lihtsalt välja rammima… Kahel korral, samal lõigul…
Kui rekka läheb teisest rekkast möödasõidule, siis see pole mingi bemmi urrauhh ja tehtud. See on väärikas tegevus, kus üks tunnetab oma jõudu ja teine peab sellega leppima (ilmselt samal ajal kirudes oma kurja saatust ja oma tööandjat). See väärikas protsess kestab oma 1-3 kilomeetrit ja tulemuseks on see, et üks rekka sai teisest mööda. No ja siis! Sõidame sama tempoga edasi, kuna ees on veel palju autosid ja midagi sisuliselt ei muutunud.
Aga teisest küljest vaadates jäin ma selle tõttu selsamal teel peaaegu seisma, kuna mulle sõitis vastu terve tee laiune, kahest rekast koosnev hoburakend ja mina olin antud juhul nõrgemas olukorras. Hilisemad seletused teemal, et mul oli kasko jne ei tundunud eriti atraktiivsed…
Aga head uudised on sellised, et Poolas on hinnad head. Niipalju, kui poodides sai käidud ja jalgu sirutatud, siis üsna piinlikult head. Eesti on tänaseks ikka tõsine ja soliidne põhjamaa.
Ma panin oma telefoni Waze appile peale korralduse viia mind meie tänasesse ööbimise kohta. Varasematest aegadest on mul kogemus, et usalda, aga kontrolli. Panin ka Google mapsi apile samasuguse käsu peale. Sõidame ja elu on lill, mõlemad maru rahul ja käsevad samadest kohtadest keerata ja nii edasi.
Ma olen tegelikult kohakaasluse alusel ka vaegkuulja ja kasutan päris palju oma meditsiinilist kuulmisaparaati, mis suhtleb mu telefoniga ja siis saan ma ka telefonikõnesid sellega teha ja kasvõi podcaste kuulata. Elu on jätkuvalt lill…
Pargime auto LIDL’i parklasse ja võtan oma telefoni ja läheme poodi. Ja siis läks madinaks. Hääled mu peas hakkasid rääkima…
Mina siis liigun viisakalt mööda LIDL’i poodi, aga hääled mu peas räägivad iga natukese aja tagant: Make U-turn, turn left, turn right jne. Väga huvitav mäng muideks 🙂 Lihtsalt need GPS appid olid mul tööle jäänud ja nüüd nad seal vahel olid ühel meelel, vahel läksid ka vastuollu omavahel. Mõistan, et keskmine kodanik sellise jama sisse ei pruugigi sattuda. 🙂
Ja nüüd on mul küsimus asjatundjatele. Kui ma 2019 aastal Hamburgi sõitsin, siis oli mu meelest alates Augustow linnakesest vastvalminud kiirtee kuni Varssavini. Imehea tee ja lausa lust oli sõita. Ma ei saa aru, kas mu GPS veab mind alt või veel midagi, aga täna nägime külasid ja kõrtse ja vahepeal ka kiirteid. Ühesõnaga, kas see tee on olemas või mitte? Kas keegi teab? Ma saan aru, et mu jutt on nagu filmist “Hukkunud alpinisti hotell”, et “ma ise tulin enesele peale” jne. Aga ma olen segaduses tõesti. Usaldan oma telefoni appe ja GPS seadistusi, aga ikkagi ei olnud täna head kiirteed kuni Varssavini. Või olid need ikkagi sel 2019 aastal Bauska turult ostetud seened…
Tänase majutuse bronnisime Booking.com kaudu. Et telefonis Waze appile öelda, kuhu sõita vaja on, copy-paste meetodiga aadress Wazele peale ja see kohe teab, kuhu minna vaja. Mina happy, tema happy, hakkame sõitma.
Valisin meelega äärelinna hotelli, et sõidame Varssavist läbi ja siis ööbime, et homme saaksime hommikul kohe rõõmsalt Bratislava poole teele asuda…
Kati maru rahul, :-), korduvalt sõitsime Waze abiga mööda kuulsast Varssavi maamärgist – Varssavi kultuuri- ja teadusepaleest ja mulle see äärelinna kuidagi ei meenutanud. Kui lõpuks kohale jõudsime, olime selle nimetatud palee vastas asuva udupeene hotelli ees. Mingi metaformoos oli selle aadressiga juhtunud. Tuli Google Maps kurjaks ajada ja see tõi meid lõpuks kenasti kohale.
Hotell on imearmas, ainus asi, mis jäi mainimata Bookingu kirjeldustes oli fakt, et lennujaama õhkutõusu rada on siit kiviviske kaugusel. Need Boeingud, mis siin lendu lähevad tekitavad sellise lapsepõlve mälestuse tunde. Kui Raadil vene sõjaväe lennukid oma forssaaze tegid. Vanemad inimesed ehk mäletavad… Kati magab sügavalt, eks see audiomassaaž meenutab ka piisava fantaasia korral Tai massaaži erivorme.
Täna läbisime ca 940 km.
Homme plaanime jõuda Bratislavasse.
