Bassein – hea võimalus enda jahutamiseks!
Facebook küsib: Millest mõtled? Basseinist ja selle mõistlikust vajadusest meie põhjalaiusel. See oli maikuus 2018 aastal, kui mu e-postkasti maandus Handyman'i reklaam, kus olid muuhulgas sellised lihtsad, murupeale paigaldatavad erimõõdulised basseinid. Ma kutsusin neid tol ajal lastebasseinideks. Et nad on mõeldudki lastele suvel hullamiseks. Nii ma arvasin. Lubas sooja suve ja hind oli siis alla 50 euro. Mõtlesin, et viin pudelid ära ja sündis spontaalne otsus. Kati oli tol hetkel üsna skeptiline, ma mäletan. Käisime Handyman'is ära ja hakkasin seda imeasja kodus sauna ette püsti panema. Leidsin enam-vähem sileda koha, panin koormakatteid paar kihti alla ja lasin vee [...]
Tartus on uus kollane aken LõunaTERA kooli ees
Ükspäev avastasin, minnes Lõunakeskusesse midagi ostma, et Tartu Erakool LõunaTERA peaukse ette on ilmunud kollane aken. Me ju koroona ajast ikka püüame neid kaardistada ja kui nii kodu lähedal, siis on ju lihtne seda teha. Tol korral sõitsime Google'ga ja koju jõudes andsin Katile vihje, et selline asi on olemas. Aga oli juba pühapäeva õhtupoolik ja saunapäev jne. Ühesõnaga, sel õhtul jäi see kollane aken kaardile kandmata. Täna taas samast kohast mööda sõites sai täiesti impulsiivselt otsustatud, et teeme pildid ära. Siin nad on, kannan kaardile ka ära. Mis lugu selle aknaga on, pole täpselt teada, aiman, et [...]
Igal asjal on algus ja lõpp – ka vahval merereisil
Viimasel Itaalia reisi hommikul Bergamo majutuses läks uni ära täpselt kell kolm hommikul 🙂 ja oligi paras aeg, et jõuda lennujaama 5:50 lennule Bergamo - Tallinn. Meie sealne majutaja oli kogenud ja sisse logimise käigus küsis, kas vajame ka lennujaama eskorti. Maksab 20 raha. Ei hakanud vaidlema, kohe olime nõus. Valis siis oma sõprade hulgast välja Mario, andis mulle tema kontaktid, et ma temaga otse suhtleksin kellaaja ja muude detailide osas. Hind oli juba paigas. Mario peale meie itaaliakeelset suhtlust läbi Whatsappi (pean tunnistama, et kasutasin tõlkeprogrammi), lubas olla kell 04:00 väravas oma Citroeni autoga. Mariot sai usaldada, [...]
Bergamo on, aga lilli ei ole
Meie Parma öömaja - Hotel Holiday Inn Express Parma oli tagantjärele üsna hea majutuskoht. Tuba oli paraja suurusega ja varustatud mööbliga, parkimine maja ees tasuta, ainult Wifi oli paras ikaldus ja hommikuks õnnestus ka WC pott ära rikkuda - vesi jooksis pidevalt ja kinni ei tahtnud jääda. 🙂 Hommikusööki saime alates 6.30 ja hommikusöök oli väga hea, koos kõikide kellade ja viledega. Ainult puder puudus täiuslikust hotelli hommikusöögist. Maksime arve ja asusime teele. Meie äraantav pagas sai eelmisel õhtul komplekteeritud, kaalutud (elektroonilise kohvrikaalu saime kohalikust Aldi poest 4 euroga) ja rullisime toidukilesse ka korralikult. Kui olime juba sõitma asunud, [...]
Bolognast Parmasse
Meie Bologna majutus - Mitico Hotel & Natural Spa oli päris hea majutuskoht. Oleks võinud olla lähemal Bologna keskusele, aga jus siis keskus ei lubanud vms. Pole vahet, tuba oli vahva, ruumi oli, voodi oli hea, padi oli halb, pesemistuba oli väga hea ja hommikusöök oli meie senise reisi parim. Munapuder (klassika) ja peekoniviilakad, nagu me hotellides harjunud oleme. Kes tahtis võis endale veel mingeid rõngakujulisi vahvleid küpsetada, tainas ja massin olid olemas. Ja küpsetati ka. Kati sai igasuguseid juurikaid, tegi iga natukese aja tagant mõnusaid, rahulolevaid niutse. Kohvi saime ka ise lasta niipalju ja selliseid kui soovisime. [...]
Anconast Bolognasse, aga San Marinosse minna ei julgenud
Julge inimese tunned kaugelt ära. Tal on rind kas haavleid või shampust täis. Meie sõitsime välja Anconast ikka suunaga San Marino peale. Väike iseseisev riigike keset Itaalia põllumajandust ja mägesid. Aga me hakkasime kartma sinna minemist. Kainestas meid Kirke kommentaar eilsel postitusel (Aitäh Kirke!). Tema kogemus pani meid mõtlema, et kes me üldse oleme sellised, et tahame teistesse riikidesse minna, endal pole dokumentegi... 🙂 . Me nagu üldse ei mõtle, et me võime vaid koju sõita, meie reisidokumendid on tühistatud ja meil on alles vaid ühekordselt kasutatav ajutine reisidokument, mille meile väljastas Roomas asuv Eesti Suursaatkond. Kuna San [...]
Siesta on oluline
Oleme alates tänasest oma laeva nina (merereis ikkagi 🙂 ) pööranud kodu poole. Liigume mööda Aadria mere rannikut Pescara linnast ülespoole ja järgmine öömaja tuleb meile vastu Ancona linnas. Hotelli nimi on linna oma - Ankon hotel. Eks paistab... Tänaseks oleme aru saanud, et Itaalia hommikusöök ongi sarvesai koos kohvi ja veega. Keedetud munadest ja omletist ei tea siin keegi midagi. Kui Eestis peetakse õnnelikeks vabapidamisel kanu, siis Itaalias on nad vist kõik õnnelikud. Keegi neist suurt midagi ei taha, kuigi poes oleme siiski mune müügil näinud. See saiasöömine on siinkandis väga levinud. Ma tahaks täisterahelvestest kaerahelbe putru, [...]
Katil algas puhkus ja minu arvamus kohvikus enam ei loe
Roomas oli meil pisemaid seiklusi ikka ka. Näiteks oli meie Rooma majutuskohas (apartment) metroojaama kõrval ja tasuta parkimise tsoonis. Juno Apartments ( Giove e Saturno) Bookingu link. Korter on iseenesest väga hea. Heas korras ja täitsa mugav. Liftiga 6. korrusele, hea konditsioneer. Perenaine oli meie hommikusöögi kupongid panemata unustanud. Meil oli niiöelda hommikusöögiga variant. Käisime kahel hommikul maja ees kohvikus söömas nende firma visiitkaardiga (tehti selline erikokkulepe). Ja hommikusöögiks oli cappuccino, sarvesai ja klaas vett. Selle 8 eurose hommikusöögi oleks ilmselt oma raha eest samas kohas ostes saanud kolme croissantiga... Vaadates ringi hommikuti hirmus populaarne asi. Tulevad (töö)mehed [...]
Me jätkame oma reisi ja Trevi sai ka oma mündid
Läheme edasi taas optimistlikumas noodis, kui eile lõpetasime. Tahame siiralt tänada kõiki meie sõpru, kes meie hommikusele üleskutsele reageerisid ja lahendusi pakkusid. Aitäh Sulle! Meie probleem oli siis selles, et meid mõlemaid rööviti, Kati jäi rahakotist, sularahast ja dokumentidest ilma Milano keskvaksalis ja minul õnnestus sama trikk ära teha Rooma keskvaksalis nimega Termini. Kuidas, sellest kirjutasime jube eelnevates postitustes. Meie senise puhkuse kuuest romantilisest õhtust oleme kaks istunud politseis koos teiste omataolistega üle maailma, et saada kohaliku politsei tõend juhtunu kohta. See on vajalik näiteks ajutise reisidokumendi saamiseks saatkonnast või kindlustusele esitamiseks. Eile õhtul oli peal paras masendus [...]
Trevi purskkaevu me münti siiski ei viska
Hommikul alustasime oma reisi Salvatore majast ja võtsime suuna Rooma peale. Meil on Roomas 2 ööd ja päeva plaanis viibida. Lahkusime Salvatore juurest nagu parimad sõbrad - silmaveega. Tõotas tulla kena päev. Lõunaks jõudsime Rooma linna ja pisikeste seiklustega saime kätte korteri, linnasüdamest küll kaugemal, aga metroo peatus on 200 meetri kaugusel ja auto parkimine tasuta (kui koha leiad). Meil oli Eesti Suursaatkonnaga kokkulepe, et saame homme kell 9:30 Kati ajutise reisidokumendi kätte. Sõitsime metrooga saatkonda otsima, et homme teaks täpselt ja jõuaks õigeks ajaks. Saatkonna leidsime kenasti ülesse ja läks koguni nii hästi, et Kati võetigi kohe [...]
Toscana päikese all
Eile kirjutasin, siis meie Firenze eeslinnas, Pratos, olevas apartement tüüpi majutuses pole hommikusööki, ehk seda ei ole võimalik Bookingu kaudu tellida. Aga ometi lisaks meie eilsele vastuvõtule oli Salvatore 7:30 terrassile maja ette laua katnud. Espresso Napoli moodi, saiake oliiviõli ja singiga ja croissant vaniljekastmega (soe). Sellise sooja ja vahel pisut kelmika naeratusega mees, kellega suhtleme läbi Whatsappi, olles enne sõnumi ära tõlkinud, tema minule eesti keelde ja minu sõnumid lähevad talle itaalia keelsetena. Nii hoolivat vastuvõttu pole me varasemate aastate jooksul kogenud. Aga Salatore'st tuleb pärast veel juttu 🙂 Meie tänase päeva peateema on külastada Pisa linna. [...]
Genovost Firenzesse ja Salvatore puudutus
Tänane, esmaspäevane, päev algas hommikusöögiga kell 7 meie hotelli kohvikus. Perenaine tegi soovi järgi erinevaid kohvijooke, me tellisime vastavalt kellaajale siis cappuccinod. Lisaks veel värsked mahlad, singid, juustud, keedumuna jne. Suht klassika, aga juurikaid oli vähe, kiivi oligi vist ainuke, mille Kati endale taldrikule sai. Väike hotell, ilmselt selle pärast, aga kõhu saime kenasti täis ja häda ei mingisugust. Huvitava eripärana olid kõikidel laudadel plastmassist prügikastid, natuke isegi räpased, sinna sai pabereid ja munakoori näiteks panna... Meie plaan oli hakata Genovo aukonsulile Kati reisidokumendi pärast helistama, aga saime aru, et need asjad siiski nii kiiresti ei pruugi käia. [...]
Kulgeme Milanost Genovosse
Päev algas nagu iga teine. Minu padi oli Kati padjaga võrreldes märjem, ehk minu nippel-kuppel higistas soojas toas enam, kui Kati nuttis. Asi seegi. Eilne seiklus oli üsna karm ennekõike Katile, aga see mööda Milanot kõndimine ja politsei uste taga ootamine ja mitteteadmine, mis edasi saama hakkab jne. Täna tegime ERGO'le kahjuteatise ja summa oli kokku 1007 eurot. Usun, et see shokk ja selline märja kaltsuga vastu nägu saamise emotsioon oli rahaga võrreldes ikka hullem. Keegi ei taha avastada, et tema asjades soritakse, ammugi, kui need veel "mehele pannakse", ammugi veel reisil olles... Aga päeva lõpuks oli see [...]
Tagantjärele tarkus ongi täpisteadus, ehk minuga seda ju ei juhtu…
Tagantjärele tarkus on täppisteadus - Murphy seadus, mis töötab alati. Täna oli koolipäev ja sealjuures puhkusel viibijale ikka üsna karm. Aga kõigest järgemööda... Ööd on siin soojad, meie kliimaseade vuhistab 24H 17 kraadist õhku passi järgi, aga ööd on meil siin soojad. Päevad samuti - 32 kraadised soojalained viludas on tavalised. Mulle kohe meeldib kõndida tänava viludamal küljel. Ja mis siin salata, kui tänaval on põlispuud, siis nende all on ikka ekstra hea kulgeda... Teeme plaane, täna on Milano päev. Kati teeb vastuvaidlemist mitte taluva ettepaneku, et läheme ja vallutame selle Milano ära. Vaatame kõik korralikult üle ja [...]
Läheme Itaaliasse 2024
Ma arvan, et Itaaliasse mineku otsus küpses valmis selle aasta märtsis. Itaaliasse oleme tahtnud mõnel varasemal aastal juba minna, aga ikka tulid ette asjaolud... Eelmisel aastal oli see Kreeta reis ja üle-eelmisel Ungari reis. Nüüd polnud enam pääsu, tuli ära teha. Ja kõige kindlam viis otsuse jõustamiseks on teadagi lennupiletite ära ostmine. Selle siis märtsis ära tegimegi. Kuna Katil on sünnipäev veebruaris ja mina olen tähtkuju järele Sõnn (kingi-ideede koha pealt kaunis kaugele kukkunud...), siis läks nii, et Kati sai lennukipiletid kingituseks. Aga reisikindlustuse eest maksis ikka ise, siis teab, et ulakusi ei tohi teha. 🙂 Me oleme [...]
Tondisaare jutud
Olin kunagi pisike poisike, suiti viidi meid vennaga Võrtsu lähedale maale ja nii juhtus igal aastal, kuni täisealiseks saamiseni. Ilus oli. Isa-ema ehitasid koos minu ja vennaga sinna mitu maja, veetsime kõik oma lapsepõlve suved Konnakülas ja ei osanud arvatagi, et see võiks kuidagi teisiti olla. Võrtsjärveni oli meie Konnakülast linnulennul ca. kilomeeter, meil olid jalgrattad ja see polnud mingi suur vaev. Vaevaline oli hoopis sinna Võrtsjärve sisse minek. Parmud söövad elusast peast ära enne kui vööni vette jõuad... Hirmus lauge minek oli meie tolleaegses nn. Tartu Kaubandusvalitsuse rannas. Mõned betoonist jalusega metallpostid, mille külge sai paate lukuga [...]
12. silla matk Tartus (iga-aastane)
Oleme ikka käinud Katiga Tartu sildasid avastamas. Tartu on pisike (puust) linn otse Emajõe kaldal ja siia on läbi aegade ehitatud erinevaid jõest ülemineku võimalusi, ehk sildu. Sel korral siis sõidame jalgratastel ja lootus on, et kesklinnas saab Rain (traditsiooniliselt Rotundi kohvikust) ploomimahlaga jäätisekokteili ja Kati Capuusino (Cappuccino). Inime nagu ikka teeb plaane ja jumalal on ka omad mõtted varuks. Olen Tartu poiss, siin sündinud ja mõningaste vahedega siin ka kogu aeg elanud. Minu lapsepõlve traumad olid peamiselt seotud sellega, et Komsomoli tänava (praeguse Kroonuaia tänava) sild oli kevadeti alalõpmata sõitnud Luunja silla alla... Jää viis vaesekest, tolleaegset [...]
Piirissaare kollane aken sai taasavastatud
Piirissaare kollane aken - Rotary arenguseminaride koolitajad tõmbasid möödunud koolitushooajale kriipsu alla ja tegid uusi plaane järgmiseks aastaks. See oli meie koolitustiimile esimene täispikk koolitamise hooaeg. Reno pakkus välja võimaluse minna hooaja lõpetamise puhul tema vahva kaatriga Piirissaarele. No seda ju 2 korda endale öelda ei lase. Asja sujuvuse huvides kogunesime Räpina sadamasse ja jõudsime kipper Reno juhtimisel tema alusel "Helmi", ilma eriliste vahejuhtumiteta Piirissaarde. Piirissaar oli sel korral peaaegu sääsevaba, elekter oli saarel olemas, pood oli kinni, jäätist sai sadamast, saar sai üle vaadatud, vajalik koosolek peetud ja uued plaanid sätitud. Kapten tegi reisi alguses instruktaaži, kus mainis, [...]
Kreeta reisi kokkuvõte
Oleme praegu Helsinkis ja ootame Tallinna lendu. Teeme reisust pisikese kokkuvõtte. Meil oli väga vahva türkiis-sinise merega merereis. 13 päeva läks lennates. Mis kuupäev või nädalapäev, seda ei tea ma praegu ka veel. See peaks olemagi ühe õnnestunud puhkuse põhitunnus. Peale eilset Samaaria kuru (kanjoni) matka me trepist allakõndimist väga ei armasta. Üles saame lihtsamalt, aga eilne päev annab jalgadele ikka tunda. 🙂 Kui takso meid Chania lennujaama viis, siis ajasime taksojuhiga juttu. Küsisin, miks Kreetal on enamik taksodest luksuslikud Mercedesed. Ta vastas, et masinad pärinevad finantskriisile eelnenud ajast, siis oli raha palju ja kõik soovisid ikka Mercedesega [...]
Samaaria kuru lood
Samaaria kuru vallutamiseks me muidugi valmistusime hoolega. Kati käis hommikuti jalutamas mägedes. Me mõlemad käime jala tööle. Katil 6 km edasi-tagasi, minul ainult tööleminek 6,2 km, igal äripäeva hommikul. Tagasi ma tegelikult ei viitsi minna, sest ma töötan kodust. Sellised malbed kilomeetrid mööda kergliiklusteid on ikka üsna mõnusad võrreldes tänase seiklusega. Eile õhtul selgus,, et me elame vahvas hotellis, aga hommikusöök meie paketti ei kuulu. Meil oli pähkleid, juustu ja mahla, sellega leppisimegi. Ja oligi hea, et magu kohe kumeraks ei söönud. Samaaria kuru reis algab Kell 5.50 pidime olema siin lähedal oleva Loca Cafe juures, et bussi [...]
Tagasi Chanias ja valmistume homseks matkaks
Tänane hommik algas taas hommikusöögiga, olime muidugi esimesed, aga viisakad, istusime fuajees ja ootasime 7.30, et siis minna hommikusöögi alasse. Kui sinna jõudsime, siis üks tädi juba lõpetas söömist. Eks paljud asjad olid väljas valmis, aga meie saabumisel polnud veel mune mingisuguselgi kujul. Vedasime siis mahla ja kohvi lauda, panin võileivale või peale ja kogusin kurki ja tomatit taldrikule. Kuna muna ikka polnud, siis tõin sinki võileivale ja asusin seda konsumeerima. Korraga tuuakse väikese kausiga keedetud mune. Huvitaval kombel täitsa külmad, aga see eest siniseks keedetud. Võtsin siis selle muna. Köögitädi tõi sinna, GN nõusse sooja vett põhja, [...]
10-s reisipäev, ehk tagasi põhjarannikul
Meie reisi 10-s päev algas nagu ikka sellisel päeval, kui järgmisse kohta sõidame. Sööme hommikusöögi, paneme pagasi autosse ja alustame teekonda järgmisesse ööbimise kohta. Täna alustasime oma teekonda Ierapetra linnakesest, mis asub saare lõunakaldal, kaguosas ja meie uus öömaja on imelises kohas - 500 elanikuga Panormo asulas. Panormo asub 83 kilomeetrit Chaniast idas, põhjakaldal, natuke peale Rethymno't. Hakkame oma reisi otsi kokku tõmbama, homme hommikul anname auto ära ja selle auto võtme ka ilmselt, mille me merest eile tagasi saime peale 2 tunnist kadunud olemist ja merevees loksumist. Isegi rooste ei läinud, kuigi vesi on üsna soolane ja [...]
Kui suur on tõenäosus leida nõel heinakuhjast?
Täna on meil plaanitud selline lebotamise ja saare idakalda avastamise päev. Plaanisime läbi sõita kogunisti üle 200 kilomeetri. Kuna ette jääb mitmeid kauneid randu, siis mõnes neis ikka supelda ja ühesõnaga nautida päeva. Hommikusöök meie siinses hotellis on viimatse peal, kõht sai täis ja pisut veel, ise naersime, et enne õhtut nüüd süüa ei tahagi... Kati soovis võimalikult palju loodust ja rannas viibimist. See sõna jõud on ikka võimas, kui midagi väga tahad. Algas meie reis tasakene, panin aga rannikule uusi punkte GPS-le söödaks ja liikusime rahulikult edasi, imetlesime vaateid mägedele ja merele. Kati käis oliivipuuga vestlemas ja [...]
Katiga tuuleveskeid avastamas
Tänane hommik tabas meid mõlemaid mõttelt, et siit linnast (Heraklion'ist) tuleb kohe edasi sõita. Eilses loos ma kirjeldasin, et ootused olid suuremad ja tegelikkus ootusega kuidagi ei kattunud. Ja et see on ilmselt meie miski tegemata töö või mis veel, aga nüüd läheme oma tsirkusega edasi. Karupoeg Puhh küsis ikka, et kas täna midagi huvitavat ka juhtub? Ise muidugi mõtles, et mis täna süüa antakse? Me elame hotellis ja meile on ette nähtud ka hommikusöök, läheme kell 7 seda manustama. Sel korral me polnudki esimesed. Kati avastas enda jaoks kreeka jogurti, see pidi siin parem olema, kui meil [...]
Meie mõtisklused Heraklioni teemal
Turistimekades käib õhtul ja öösel vilgas seltsielu. Maitsev toit, karastavad joogid, rõõmsad inimesed, joviaalne seltskond ja hea tuju võimendub õhtu arenedes kordades. Kati lisas juurde, et romantikat annab juurde hämaruse saabudes laudadele süüdatud küünlad, loojuv õhtupäike ja malbe ritsikahelin kõrvus. Meie oleme turistid ja tahtsime eile õhtul (reedel) seda kõike saada Heraklioni linnasüdames. Läheme Katiga, ülesvuntsitult ja täis entusiasmi seda kogema. Astume oma hotellist välja ja meie ees asuval väljakul on 3 kohalikku vanameest tühjas kohvikus maailma parandamas. Me ei hakanud nendega liituma vaid otsustasime minna kesklinna poole. Et oleks ikka nagu peab ja õigesti. Imelik oli aga [...]
Melidoni koopast Knossose kaudu Heraklioni
Täna liigume edasi Kreeta saare pealinna - Heraklioni. Nagu headel lastel ikka, on mõnedki Kreeta saare linnad mitmenimelised. Heraklion -Irákleio Kissamos - Kastelli Chania - Hania Neid on veel... Ja need pole veel Kreeka keelsed nimed, neid ei oskakski hääldada. Kuigi kreeka keel ei kõla kuidagi keeruliselt, ei ole ta minule sugugi lihtne, hääldamine ja rõhud on kuidagi teisiti. Kreeka tähed on ka sellised, et raske on isegi sõna välja lugeda. 🙂 Näiteks: Tere hommikust - Καλημέρα (Kalimera) (seda on lihtne öelda) Tänan - Ευχαριστώ (Efharisto) - see ei kõla nagu siin kirjas jne. Inimesed on siin lahked [...]
Nothing is free! Päevita kiiresti, teised juba ootavad, järts on Narva sillani…
Meie majutus on peaaegu parim terves linnas, ainult pesumasinat pole. Selle-eest oleme Rethymno super beach'i keskosast 2 meetrit kesklinna poole ja vaja lihtsalt ujukad seljas üle tee minna ja merre astuda. Nii lihtne see muidugi pole, sest meie rannas on onu. Selline korraldaja, päikesevarjude ja päikesevoodite rentija. Onu kordab koguaeg oma mantrat: 10 euros for two sunbeds and umbrella, and even shower cost 50 cents! Nothing is free! Tahtsime lihtsalt korraks vette minna ja jätta rätikud ühe varase hommiku tõttu veel vabale taburetile. Pidime siis jätma vee piirile liivale. Me oleme lihtsad inimesed, ennegi liiva peal rätikut hoidnud. [...]
Kreeka apelsinid ja Rethymno turistiparadiis
Tänane päev algas traditsiooniliselt - Kati käis kasse söötmas. Hea hing võttis kaasa terve koti kassi toitu ja liitri vett, et viia see 4 km kaugusele kassikolooniale. Tänu õigeaegsele hoiatusele Andrese poolt ta neid kohalikke kitsi sarve vahelt sügama ei asunud. Aga seda kasside toitmise aktsiooni jälgis eemalt üks kollane kaelarihmaga kuts, kes püüdis Katiga sõbraks saada, eks tal oli hea nina äratundmaks head ja südamega inimest. Sel ajal, kui Kati sinna kasside söögikaussidesse krõbinaid kallas ja vett valas, ligines talle üks soliidses eas naisterahvas, kes varasel hommikukutunnil samuti jalutas oma lapselast. Ja hakkas Katiga ise rääkima. Siinkohal [...]
Käisime Elafonisi rannas ujumas
Meil on Palaiochora linnakeses öömaja kaheks ööks. See on selline pisike, ca. 2300 püsielanikuga ja umbes Elva suuruse pindalaga ilus ja sõbralik linnake. Valisime selle koha, et siit siis need Kreeta saare edela nurga tähtsamad asjad üle vaadata. Ülearu raske see pole, kuigi täna vahepeal läks pisut lappama küll. Aga kõigest järgemööda. Kati on meil hommikuinimene, mitte ainult siin reisil, vaid kogu aeg. Mis ta siis oligi - ööbik. Mina olen vastupidi - pigem õhtul tegusam - järelikult öökull. Kes lõunasöögi ajal tegija, see siis lõoke jne. Kati pani juba enne kuut minema ja käis poolsaare tipus ära. [...]
Kassidest ja sellest kuidas me saare lõunakaldale saime
Kasse on Kreeta saarel palju ja neid on igal pool. Suur osa neist tunduvad olema ühiskondlikud tegelased, kellel lastakse rahus toimetada, pannakse vett ja süüa igale poole ja söödetakse tavernides kundede poolt kõht täis. Öeldakse, et vahet pole, mis värvi kass on, peaasi, et hiiri püüab. Täna oleme selles hakanud pisut nagu kahtlema. Milles siis asi? Päev algas ilusti, Kati ärkas vara ja pani padavai jalutama, et päikesetõusu tervitada. Kõndis alguses üsna üksi, siis hakkas peale päikesetõusu üksikuid inimesi vastu tulema, kõigil neil omavahel selline vandeseltslaslik nägu peas, naeratus suul ja ütlevad muudkui teineteisele tervitussõnu. Kati sõnul oli [...]
Esimesed muljed Kreetalt
Meie esimene hotell Chanias kannab vana-kreeka mütoloogiast tuntud merejumala, Poseidoni, nime. Hotell on väga heas asukohas, mereni ca. 50 sammu (lõpus liiva peal paljaste jalgadega teed ainult kiireid samme, sest liiv on tulipalav). Kallas on kergelt kivine, paari meetri pärast juba liivane. Vesi selge ja soe. No nigu paradiisirannake. Ta on natuke eemal sellest vanalinna trallist, aga sinna jõudmiseks läheb jalutades ehk 10-15 minutit. Need olid nüüd head uudised hotelli kohta. 2 ööd maksavad siin koos hommikusöögiga 151 kohalikku raha. Hommikusöök oli selline lihtne, kohv ja head mahlad, valge ja hall sai, singiviil js juustuviil, tomat ja kurk, [...]
Läheme Kreetale 2023
Selle aasta suvi on olnud selline teistsugune. Algas ta nagu iga varasemgi suvi, tegime hoogsalt plaane ja puha. Mina kirjutasin oma armasale Vihmategija OÜ juhatuse liikmele puhkuse avalduse juba jaanuaris, nagu ettevõtte sisemäärus ette nägi, et soovin koos Katiga minna juulikuu 4-ndal kuupäeval ammuplaanitud puhkusele Hispaaniasse, Malagasse, 10-ks päevaks. Kati tegi seda sama asutuses, kus ta töötab. Teeme muudkui plaane ja juba oli meil kava koos, kus mis kuupäeval plaanime olla, kus kauem ja kus pikemalt. Meil kõigil on emad või vähemalt on olnud. Kati läks vahetult enne reisi algust ühest faasist teise. Ja meie reis jäi sel [...]
Kes hommikuti külas käib, see asjata ei longi
taram-taram tarampapaa ja kadund mast ongi...
11. Silla Rally Tartus
Meil on vahest kombeks võtta ette väike seiklus ning anda asjadele, millega tegeleme nimesid ja sel korral sai selleks "11. Silla Rally". Emajõe peal, Tartu piires, olevad sillad said ületatud ja lisaks veel Inglisild, Kuradisild ja Vaksali sild. Kokku siis 11 silda või viadukti. Meie enda kodu juures olev üle raudtee viiv Ringtee sild jäi sel korral ületamata... Läksime nö. lati alt läbi ja 2 korda... Maasikad avaturult ja pizza Tavernast mahtusid ka sisse. Googel sai ka 2 pizzalõiku. Kõik olid rahul! (Kui peaks jääma mulje, et Kati mõnel pildil näitab keelt, siis see on tegelikult avaturult soetatud [...]
Aidu karjäärid ja tee sinna
Oleme siin ikka hiljutistele sündmustele toetudes vaoshoitud ja mõtleme päev korraga. Kodus olla ei taha ja kaugele minna ei saa. Teeme selliseid väikeseid reise, et ennast suuremaks ette valmistada. Kati kolleeg tegi oma perega ka minireisi ja jagas sotsiaalses meedias fotosid. Meie oleme oma arust kõik Eesti kollased aknad avastanud ja läbi käinud. Siis ilmub täitsa uus aken ja uus vaade kollegi FB lehe seinale ... Meil muidugi professionaalne huvi, kus selline uus aken avanes... Me pole seal justkui käinud ja meie kollaste akende rubriik vajab uuendamist: https://eendra.ee/rain/ng-kollased-aknad/ Siis selgub, et Kollastel akendel on mitu külge ja eriti [...]
Turaida piiskopilinnus
Meil on puhkus. Pidime minema juuli alguses Katiga Malagasse, Hispaaniasse, aga kurb perekondlik sündmus seda plaani ellu viia ei lubanud. Nüüd toibume ja teeme minipuhkuse trippe. Eile otsustasime, et on maailma ilusamad ilmad ja läheme Pärnusse. Meile on oluline, et ka Googel (Mathias) osaleks ja saaks kusagil käidud. Pärnus on rand ja pizza jne. Läheme õhtul tuttu. Hommikul hakkame plaani üle rääkima ja siis selgub, et pilves ja meri külm ja hülged jääs jne. Läheme hoopis Lätimaale, Sigulda ja Turaida koos kogu teele jääva materjaliga kaalusid sel korral Pärnu reisi üle... Alustasime varakult, 6.30 käisime ujumas ja peale [...]
Tartu kollane aken muutus lillaks
Nii on! Tartu on aastal 2024 Euroopa Kultuuri pealinn ja sellepärast oli vaja Kollane aken Raekoja platsil üle värvida. Tegime oma jalgrattatrippi kesklinnas ja muu jalutamise käigus tegime uuest versioonist ka uued pildid.
Ülevalt on hea vaade
Oleme hakanud nädalavahetustel sõitmas käima. Ilmad on külmad ja tuulised, koduõues ei ole mõnus toimetada. Droonikohver kaasa ja minema. Eelmisel nädalavahetusel arvas Kati, et Setumaa on hea külastuse eesmärk. Suuna saime kätte. Setumaale ei jõudnud, aga Võrumaale küll. Ajasime drooni kurjaks ka paaril korral. Hirmus tuuline ilm oli ja muidu ka kole-kole, aga midagi siiski saime. Käisime Võrumaal ja paar korda käis droon ka lendamas. Sõime Saverna Buffik'u nimelises söögikohas. Tartu - Võru maanteel - mööda vaadata on täitsa võimatu. Valik on suur (pagaritooted kuni buffee). Kõhu saime täis ja nurinaks põhjust pole. Võrumaa oma kuppelmaastikuga on ikka [...]
Hõum, sviit hõum!
Eilne tee Krakowist Kaunasesse, üle Varssavi oli pikk üle 700 km. Läbisime selle puhta sõiduajaga 11+ tundi. Auto pidas vastu ja kaardilugeja samuti. Ei pidanud ka mutrivõtmega käike vahetama. Aga peale Varssavit läks lappama. Algas peale sellest, et otsisime seda M1 keskust ja muidugi panime ise miskil lõigul veidike valesti ja siis hakkasime seda kompenseerima otseteedega jne. Aga asi pole selles. Asi on selles, et ma usaldasin Google Maps'i app'i telefonis. Ja ma tahan sellest rääkida. Ma seda Varssavit nii hästi ka ei tunne, et ise teaks midagi arvata. Alati olen GPS abil sinna liugtorru sisenenud ja siis [...]
Otsaga Krakowis, ehk ootused vs. tegelikkus vol. 2
Oleme jätkuvalt vaimustunud Slovakkia suuruselt teisest linnast - Kosicest. Eilne õhtune melu kesklinnas oli selline ühtpidi rahulik, teistpidi palju rahvast ja igalpool on avatud terrassid ja rahvas naudib õhtut ja seltskonda. Seda ei ole lihtne kirjeldada, aga see meile tõesti väga meeldis ja jättis väga hea mälestuse. Ootused olid meil madalad, aga tegelikkus oli väga hea. Ärkasime suht vara ja kuna meile polnud ette nähtud maja poolt hommikusööki, siis läksime seda ise otsima. Kell oli 7 hommikul. Tuterdasime mööda peatänavat edasi-tagasi ja ootasime 7.30 saabumist, siis pidi avanema meie öömaja lähedall itaallaste kohvipood. Aga korraga Kati näeb läbi [...]
Ootused ja tegelikkus
Pettumus = kõrged ootused versus tegelikkus. Meeldiv üllatus = madalad ootused versus tegelikkus. Tänane päev pani millegi pärast mõtlema sellistel teemadel... Hommikusöök söödud, panime ajama, et üle vaadata ennast interneti kaudu meeldivaks või tuntuks teinud turistilõksude kohad. Täiesti heas mõttes ja ilma igasuguse irooniata. Ma olin kodutööna endale selgeks teinud kohad, mis jäävad teele ja mis oleksid külastamist väärt, paljude puhul on vaja ka maršruuti veidike kohendada. Autoga reisides on see lihtne ja tehtav. See on autoga reisimise tugev pluss. Maršruudi koostamisele aitavad kaasa Google otsingud, a'la: "budapest best things to do" või "budapest sightseeing" vms. Sealt peaks [...]
Kõige tähtsam on leida paat
Täna on meie viimane päev Budapestis ja homme pöörame autonina tagasi kodu poole. Meie praegune hotell on pisem ja eelmisest hotellist 1,8 km kesklinnast ehk täpsemalt 1 metroopeatuse võrra kaugemal. Tiba kulunum küll, aga inimesed on majas vahvad, räägivad vabalt inglise keelt. Konditsioneer on ka olemas ja pult töötab meie kasuks. Hommikusöögile läksime 15 minutilise hilinemisega ja oligi kööga. Üks vist Slovakkide kambakene rekvireeris härjasilmad ja konsumeeris neid mõnuga. Meile ei jäänudki. (pisikese hotelli rõõmud) Saime siiski keedumuna ja Kati märkas, et ka mingid apetiitsed kaneelisaiakesed olid nende laual rõugus ja teistele neid eriti ei jagunud. Me saime [...]
Budapestis on hea
Täna tegime ära oma reiside ajaloo kõndimise sammude rekordi. Senine pärines Taist, seekordne siis Budapestist - üle 29000 sammukese saime kokku. Kusjuures bussiga sõitsime ka kahel korral. Kohe hommikul oli vaja Budapesti keskturg üle vaadata. Mitte, et sealt midagi erilist osta oleks, kuigi Kati sealt aprikoosid minu seljakotis ikkagi ära tõi. Leidsime ka mõne suveniiri kingituseks ja käisime poes, et vett osta. Siis sõitsime bussiga tagasi hotelli. Täna on hotellivahetuse päev. Tänu meie varasematele seiklustele jõudsime Budapesti 2 päeva enne planeeritud aega ja olime siis sunnitud võtma plaanivälise hotelli. Verdi Grand hotell (asukoha viide) oli lõpuni hea hotell. [...]
Miks on 20 kraadine vesi külm?
Vot täna oli mõnus päev! Verdi Grand Hotel, kus me 2 ööd ööbime on väga hea hotell. Autoparkla on privaatne ja asub maja all keldris. Maksis ca. 15 eur/ööpäev. Lihtne on vajadusel autole ligi pääseda, et oma asjadega toimetada jne. Hommikusöök oli ka hea ja piisav. Teenindajad naeratavad ja räägivad inglise keelt. Kliima ka töötab suurepäraselt, mis 30 ja enam kraadide juures on ikka oluline. Munapuder seedima pandud, suundume jala kesklinna suunas. Lihtsalt ilm oli nii ilus ja kuigi metroo asendusbussid käivad iga 4 minuti tagant, siis tahtsime ennast munapudru jõul kesklinna ise kohale viia. Suur plaan nägi [...]
Kuidas jõuda Budapesti kiiremini?
Kuidas jõuda Budapesti kiiremini, kui alguses plaanis oli? Hommikul ärgates saime aru, et jama on majas. Õhtul kaklesin hotellituppa sisse ehitatud konditsioneeri juhtimise puldiga. Õues oli ca. 35 kraadi sooja ja toas läks ka talumatult palavaks. 4-tärni hotell ikkagi ja ootused on olemas. Läheme hommikusöögile ja räägin receptionis oma murest. See mees oskas natuke ka vastu öelda inglise keeles ja lubas asja korda ajada. Me ei hakanud vastu vaidlema. Olime esimesed hommikusööjad, lähen kohvi endale tegema. Masin laskis valida Cappuccinot ja tassid on mahult nagu espresso kohvile. Aga kusagilt peab ju kokku ka hoidma. Panen masinale tassi alla ja [...]
Esimesed Ungari muljed
Eile ei rääkinud, aga mõtlesin öö otsa ja tegin järelduse, et Slovakkia on nagu... edasi arenenud Valgevene. Ise ka ei tea, miks. Valgevene puhtaid tänavaid seal küll polnud, tavaline selline Euroopa riik. Palju me seal tegelikult nägime, et kohe järeldusi teha, aga... Näiteks oma äärelinna öömaja leidsime üles ilusti. Kell oli vast 16.00 ja läheme värava taha ja helistame seal miskit kellanuppu. Kui bronni tegime, siis saime vastuseks perfektses inglise keeles kirja, kuidas nad meid ootavad ja soe vastuvõtt jne... Nüüd lugu järgmine. Keegi meile kella laskmise peale ust lahti ei tee, helistame siis neile. Keegi vastu ei [...]
Alati on nii, et kas õpid või võidad
Meie Varssavi öömajas oli mul täna kerge ärgata. Esiteks Kati äratas ja siis kohe läks lennuk meist 100 m kõrgusel täie forssaažiga üles. Kuna hommikusööki seal majas ei pakutud, siis polnud ühtegi head põhjust kauemaks jääda. Kati istus korraks veel hotelli trepile maha ja siis istus juba rooli, sest tema oli esimene selle päeva tüürimees. Täna jälle suuresti sõidupäev. 660 km läbida ja Poolast läbi Tšehhi vaja Slovakkia pealinna Bratislavasse õhtuks jõuda. Meil seal läbi Booking.com'i tuba bronnitud. Nn. sõidupäevadel, kui me terve päeva sisuliselt ainult sõidame, siis senini me pole öömaja luksusele eriti rõhku pannud. Peaasi, et [...]
Jaga viiega!
Algaski meie kuulsusrikas merereis Ungari poole. Katil olid reisiärevusest unehäired ja käis öösel (01.30) varateismelist magama ajamas ja koera-kassi õue laskmas. Siis plaanis meest üllatada hommikukohviga voodisse. Mees oli ettenägelikult eelmisel päeval kohvimasinat hooldanud ja selle tulemusel sai Kati masina käivitatud ja tassi alla panna, uba jahvatati ka peeneks ja siis tuli masina seest selline kriiks-krääks hääl ja jahvatatud oa säilmed visati sinna konteinerisse, kuhu tavaliselt kukuvad veest läbiimbunud kohvipurutabletid (ma ei tea, kuidas nende ametlik nimi on)... Rõhk sõnal, et mees oli värske hoolduse teinud, siis oli ka see konteiner täitsa puhas. Kati siis jonni jätmata tegi [...]
Linna servas kasvab põllul – linnaosa
Siia meie lähedale, põllu peale, ehitatakse Räni linnaosa uusarendust - Laseri, Kristalli ja Kvartsi tänavat. Juba mõnedki head aastad on ehitatud. Kokku pidi sinna esimese soojaga ehitatama ca. 20 korterelamut (3-4 korruselist). Täna, 15.02.2022 oli täitsa hea ilm, sooja paar kraadi, väike tuulepoiss lehvis ja nähtavus oli ka parem, kui veebruaris kombeks on. Tuli mõte, et ajaks drooni kurjaks ja vaataks, kuidas selle kvartali ehitus ülevalt välja paistab. Võib-olla on see kunagi sealsetel elanikel vahva vaadata, kuidas aastal 2022 see ilusa haljastusega kvartal välja nägi. Tegelikult ma ikka alles õpin drooniga lendama. Olen üle keskmise huviline, õpin prof. [...]
Tondisaare avastamise retk
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kogu minu lapsepõlve suvede jooksul, mille ma tüüpiliselt veetsin koos vennaga Võrtsjärve lähedal, oli selle järve keskel üks õudsa nimega saar - Tondisaar. Ma mäletan, et eriti selge ilmaga oli teda vahel meie tavarannast, ehk Tartu Kaubandusvalitsuse puhkekodu lähedal olevast rannast hea fantaasia korral natuke nagu näha ka. Poisikesena seal ujumas käies ma sedasi vähemalt arvan mäletavat. Elu teeb oma korrektiive ja koolivaheaegade suvedest, mil seal sai kohustuslikus korras aega veedetud, sai päris elu. Isa elas ja praegu vend elab ja toimetab samas kohas edasi. Aga Tondisaarele pole ikka [...]
Mesipuu ootab
Täna on meie reisi eelviimane päev ja homme alustame teekonda koju. Siit, Poola linnast, Bialystok'ist on koduväravasse 810 km. Ühe soojaga Bratislavast koju 1600 km läbida ei tundunud mõistlik, tudume ära ja siis koju. Sõit Bratislavast siia algas üsna pea Slovakkia ja Poola piiri ületamisega. Seal oli piiri asemel kiiruse piirang ja mingeid asjamehi näha ei olnud. Poolas minu teada sõiduautodel kiirteede maksudega pistmist pole, seega ka seda muret meil polnud. Aga mure tuli ootamatust kohast. Ei olnud eluohtlik või tervistkahjustav, aga mul kulus päris palju aega, et sellest aru saada ja asi ära lahendada. Agu Sihvka moodi alustades, [...]
Bratislava – minu lapsepõlve raadio linn
Ma pole kunagi varem olnud Bratislavas. Aga ma olen alati teadnud tema olemasolust. See on natuke imelik lugu, aga mu lapsepõlves olid meil kodus raadiod, sellised suuremad, puukasti sees ja rohelise silmaga, mis näitas, kui hästi raadio on jaamale häälestatud. Vot ja sellel raadiol olid vist CB (vene keeles - srednaja volna, ehk kesklainepikkusel) klaasplaadil, mille taga punane traat liikus, euroopa paljude linnade nimed. Ja see Bratislava oli neist kõige ilusam... See tuli mulle täna linna sisse sõites mingil põhjusel meelde. Sellepärast on ekstra fotode hulgas ka linna panoraami ilmestav antenni pilt. Tõsi, mitte kõige õnnestunum, aga siiski [...]
Zagrebi päevake
Hommikul, kui aknast välja vaatasime, siis sadas paksu ladinaga vihma. Kohe hästi mõnusalt sadas. Vanemad tartlased ehk veel mäletavad seda, mis tunne on, kui vihma sajab, raskete rammusate piiskadena, rahulikult. Ja loodus lööb nurru. Selline hommik täna siin, Zagrebis. Erinevalt eelmainit tartlastest tegi see meid alguses pisut murelikuks, sest meil oli täna plaanis linnaga tutvumise päev. Varahommikune ilmateade lubas lõuna ajal 1-2 tundi kas kuivemat või kuiva ilma ja siis jälle kuni õhtuni paksu vihmasadu... Endise suitsumehena tean mõnda loodusseadust ikka veel peast. Näiteks kui ootad taksot (vanasti oodati tänavanurgal lootuses, et äkki ta siiski tuleb siitkaudu) või [...]
Aias sadas saia
Võib-olla ma ei tohiks seda nii väita, kuna andmeid on vähe... Aga saias on mingi vägi. Siinsed inimesed söövad saia hommikust õhtuni ja siis veel hiljem, kõrtsi õllelauas õlle kõrvale ka. Nagu teada, oleme varajased tõusjad ja teeleasujad. Mina olen hommikul harjunud ka sööma. Tahaks kohvi kõrvale putru või muna või omletti. Seda siit leida pole õnnestunud. Poes on munad olemas. Söögikohad seda toorainet mingil põhjusel ei kasuta. Ma räägin kohvikutest, näiteks Splitis. Sõitsime suunaga linnast välja, kui rannarajoonis rahvas juba liigub ja kohvikud on suitsetajat rahvast peaaegu täis. Kõigil on ees kohv (valdavalt espresso) ja suurema isuga [...]
Jõudsime selle reisi lõunanabale
Meie apartement Zadari linnas oli üsna kesklinnas. Sealt saime käia linna vaatamas jala ja samas elasime rahulikus rajoonis. Lühiajalisi rendipindasid on siin päris palju. Nendel hetkedel, kui õnnestus sõita mööda mereranda, ehk siis mitte tasulistel teedel, seal oli sisuliselt iga maja küljes silt APP - mis tähendab, et siin on välja renditavad pinnad. Usun, et enamuses on nad praegu tühjad... Turiste on, aga nagu Elvas laada päevade ajal... Suuremate linnade südametes neid jagub ja ikka on igal pool vabu alasid restoranides, ainult tule ja "Be my guest!" Täna siis Spliti linnas. Sõit Zadarist Splitti on umbes 200 km [...]
Mis päev täna on?
Kui hakkasime hommikul sõitma, siis Kati esitas küsimuse, millele polnudki nii lihtne vastata... Mulle tundus, et neljapäev. Selgus, et alles kolmapäev. Vot selleks ongi vaja vahel kodust kaugemale minna, et ei teaks, mis päev parasjagu on. Siin ei oma see mitte mingisugust tähendust. Ja see on hea tunne... See Google Mapsi app saab kelleltki pappi, sest see ei ole muidu võimalik... Panin Rijekas hommikul peale maršruudi ja täitsa kindlalt valisin variantide hulgast selle, mis ei vii kiirteele. Viis ja pool minutit hiljem võtsin robotilt magnetribaga pileti ja tema tegi selle peale oma tõkkepuu lahti. Ja nii meie seiklus algas. [...]
Täna randa ei saa
Täna randa ei saa! Katil on selline kaasuv tõbi, et võtab hoolega päikest, igast asendist ja ükskõik kui palju. Välja näeb nagu tumedanahaline inimene (vabandust ebakorrektsuse pärast) ja midagi paha temaga sellest ei juhtu. Vot nii hästi elab! Viimase 5-6 aasta jooksul on seda korduvalt kontrollitud. Aga nagu reisule läheb, kohe lööb päikese allergia välja. Seni on see töötanud 100%. Hakkasime Tartust sõitma ja juba peale Elvat tundis, et midagi nagu kiheleb, Riiast möödasõidul oli juba ka teisel käel kihelus, Kaunases juba kaela kandis jne. Ühesõnaga inimene ka ei õpi kunagi. Nüüd oleme seisus, et Kati ja Päike [...]
Tekkis mõte – käime Itaalias ka ära
Eile saabusime õhtuks Sloveeniasse ja peatusime pealinnas, Ljubljanas. BIT Center Hotel oli selline uuem ja moodsam spordiklubi ja sportlik asutus, kus pakuti esimesel korrusel ka öömaja. Tuba oli askeetlik, moodne loft, kus all oli laiem voodi, selline laia servaga, kuhu sai ka istuda. Toole toas ei olnud. Laud oli selline traditsiooniline ümmargune esikulaud vaasi jaoks. Aga jalad olid all korralikud. Teine voodi oli tõmmatud risti alumise voodi kohale torudega lakke. Hea kasutada, kui keegi külla tuleb või pikemalt külla peaks jääma. Hommikusöögiks lubati tüüpilist Continental Breakfast'i. Hommikul selgus, et oligi lihtne versioon sellest. Mune ega pudruvalikuid kahjuks polnud. [...]
Jõudisme Ljubljanasse
Hommik algas kell 6, poola aja järgi. Kati on varajane ärkaja. Meil täna pikk teekond ees (ca. 870 km). Aega pole raisata. Mõeldud - tehtud. Püksid jalga ja kikud korda, habe jäi ajamata. Ega seal öömajas enam väga olla ei tahtnud ka. Nagu öeldud, oli öömaja odav ja lihtne - 24 eurot. Czestochowa linnakeses Varssavist ca. 200 km allapoole. Bronni ajal mõtlesime, et vajame seda vaid öiseks magamiseks ja midagi pikemat seal nagunii ei tee... Lubatud internet meie sealviibimise ajal ei töötanud, Lauake, millel ma eilse reisikirja kokku panin oli selline vastsündinud vasika moodi asi: 4 jalga olid - [...]
Horvaatia reis 2021
Kui vaadata inimest, siis ega silmaga nähtavaid juuri tal ei ole - järelikult kipub rändama. Mõned kohe mõtlevad sellest rändamisest oma vabadel aegadel ja teevad plaane ka. Aga kui inime plaane teeb, siis Jumal teatavasti naerab… Me olime oma 2018. aasta Austria-Ungari reisist nii vaimustuses, et tahtsime seda Ungari osa korrata. Eelmisel aastal hakkasime juba minema, aga uudised pajatasid, et minna ju võid, aga kas ka tagasi saad… Riigid lähevad lukku ja istud siis kusagil piiripunktis, kuni vaktsiin sinuni jõuab. Muud koledad jutud ka ja nii me siis möödunud aastal sinna Ungarisse ei läinudki. Tegime hoopis pisikese Balti [...]
Piirissaarel Kollase akna järel
Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et olime Katiga kõik NG kollased aknad üles leidnud ja ainus, mis seni kättesaamatuna püsis, oli Piirissaare sadamas asuv kollane aknake. Põhjuseks ilmselt tema asukoha eripära. Sõber Heino kutsus juba 2020. aastal laevaga lõbusõitu tegema ja olimegi peaaegu minemas, aga asi tuli ette... 2021. aastal enam pääsu polnud. Plaanisime kuu aega juba ette, et 26.06.2021 teeme uhke merereisi ja külastame lõpuks seda "viimast" akent. Kui oodatud päev koitis, siis selgus, et valmis olid sellele uhkele veematkale minema 4 head sõpra: Heino, Villi, Allan ja Rain. Katil ilmnesid ootamatud asjaolud ja [...]
Kollased aknad said otsa
Umbes aasta tagasi, kui koroona haigus seiskas igasugused harjumuspärased käimised, otsustasime hakata oma elu ise huvitavaks tegema. Jumal teab, kuskohast tuli mõte läbi sõita ja tutvuda Lõuna-Eestisse tekkinud National Geographic'u kollaste akendega. Kui pannakse selliseid aknaid, ju siis ikka selleks, et inimesed neid kohti külastaks ja tutvuks nende kohtadega. Täna tegime viimase treti ja saime kõik mandril olevad kollased aknad külastatud. Ainsana on külas käimata Piirissaare kollasel aknal. Selle teeme suvel ära. Akende külastamine andis hea põhjuse kodunt välja minna ja uusi (seni nägemata kohti) Eestis avastada. Meie oleme igatahes rahul. Nüüd on jälle väike jama, vaja uus [...]
Meretagused seiklused vol 4
Tasuta lõunad on magedad. Reisi planeerides paar nädalat tagasi saime Nidale ööbimise 9.- euroga. Liiga hea, et tõsi olla. Pildid ilusad ja hinne hea. Nida Roma on koha nimi. Selline pakkumine oli, võtsime selle ja saime ka kinnituse majutajalt, et kõik on ok. Täna öösel ööbisime Palangal, ühes täitsa normaalses kohas, mille kirjeldus oli Diivaniga Stuudio Apartament. Ilus ja puhas tuba köögiga. Vaatega naabritele, aga muidu vaikne ja rahulik. Muidugi kajakad öösel veidike siiski laulsid. Kuskohast ma vaegkuuljana sellest tean, on see, et ma olen sellesama vaegkuulja kohta küllalt pikka kasvu ja ei mahu pikkuse tõttu igasse diivanisse [...]
Balti meri 2020 vol 3
Hommik algas tavaliselt, ainult selle vahega, et kuke ja murutrimmeri asemel on kajakad. Liepaja linnas on need linnud täitsa olemas ja Tartu inimesele tuttav kajaka stereotüüp mahub Liepaja kajakale lihtsalt taskusse. Suured ja sellised tiba näljased linnud. Tänaval pirukat süües võib pirukast lihtsalt ilma jääda... Eile käisime õhtul Rimis ja ostsime oma meelest singi-juustu pannukaid, et neid siis pannil kurjaks ajada ja ära pruukida. Hommikul selgus, et meil pole korteris õli ja Kati kärtsatas neid siis pannil ilma õlita. Ja isegi Kati üllatus, et sellise kuivpraadimise käigus saab singi-juustu pannukast hoopis Pannukas maasikamoosiga. Aga me ei õpi ka [...]
Balti meri 2020 vol 2
Kusagilt mäletan ütlemist, et sitasitik, heinaritsik - laululinnud mõlemad... No mis saab paha olla, kui linnuke veidike laulab? Kodus meil kana laulab, kui munaga maha saab. Rukkirääk põllu peal on kusagilt malmradika ära virutanud ja teeb metallkepikest sellel edasi-tagasi liigutades oma hääleharjutusi. Varesed ja noored harakad on meil kodus ka omaks võetud, sellised sulnid linnud, ainult koer on noorte harakate ja vareste tõttu viimasel ajal araks muutunud, kipub sisse. Vist on vana haraka või varese mammaga maid jaganud... Miks see linnulaul teemaks on, on see, et meie tänase hommiku hääled olid kukk ja murutrimmer. Mina muidugi magan õiglase [...]
Balti meri 2020 vol 1
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis peab alustama sellest, et meile on ikka meeldinud autoga väike Euro-trip teha igal suvel, ikka nii ca. 4000 km ja ca. 8 päeva. Selline mõnusa kestusega reis, mille esimene ja viimane päev on tavaliselt ca. 900+ km pikad ja vahepealne osa suht mõnus. Sel aastal tahtsime minna Ungarit taas üle vaatama. Kuigi tehniliselt oleks asi täitsa teostatav (praeguse teadmise järgi), siis otsustasime ikkagi plaani pisut kärpida, ehk nagu öeldakse, enne, kui Pariisi lähed, käi ikka Nuustakul ära. Sel aastal sai selleks Nuustakuks Balti mere rannajoon alates Riiast kuni Nidani. Plaanime marsruuti teemal [...]
Odessa päevake
Eile hommikul alustasime oma reisi Kiievist Odessasse. Tee on nagu on, ühes eelnevas postituses on ka video selle kohta. Ikka üsna karm meie jaoks. Ma ei mäleta, et meie teed kunagi sellised oleks olnud, ma pean silmas põhiteed. Lubatud kiirus on maanteedel 90, linnas, 60 ja “kiirteedel” - 120 km/h. Palju õnne! Omavahel öeldes kõik sõidavad lubatust kiiremini. Ainult meie oleme parajad pidurid, sest lihtsalt autost on kahju... Ainus piirkond, kus kõik sõidavad nagu kuku-nunnukesed on GAI punktid. Need on ette hoiatatud, 50 km/h ja neid on Kiievist Odessani vist 3-4 tk. Kuna alustasime vara, siis jõudsime Odessasse [...]
Ehh Odessa ja Kompot
Olemegi kohal. 25 kraadi sooja ja imeline ilm. Vahva! Kõik soovitavad seda kohta ja mitte asjata
Stiilinäide Kiiev – Odessa kiirteelt
Stiilinäide Kiiev - Odessa teelt. Mõlemas suunas 2 rada ja ca. 60% on sedasi. Üleeile, enne Kiievit oli veidike veel hullem, sest vihma sadas ja nad olid otsustanud teed remontida. Alustuseks freesiti sügavalt välja väga koledad kohad. Vihmaga olid need kohad vee all ja isegi ei osanud aimata, kus sellised sügavad augud ennast peidavad. Me oleme siin korra puhkusel, aga neil on siin iga päev vaja cruisida. Eesti teed on sellega võrreldes nagu linnulaul meekastmes. Kogemus.
Kiievis elab pea 3 miljonit inimest
Kiievis elab peaaegu 3 miljonit inimest. Tunne on, et maa all elavad ja töötab nendest täitsa suur osa. Uskumatult osav maakasutus on siinmail. Näiteks see Maidani väljaku alune maa on suures osas tegelikult mitmekorruseline kaubanduskeskus. Maa peal on ilus väljak, purskaevud, monumendid jne. Samuti on suuremate peatänavate ääres sissepääsud tunnelitesse, mis viivad kas üle tänava või metrooga sõitma, aga see kõik on palistatud erinevate poekestega, söögikohtadega, lillepoodidega, jne. Kui Eduard Bornhöhe kangelane Vestman Vestmani uulitsast ütles, et “Õhku, õhku, õhk ei maksa midagi”, siis siin on hoopis vastupidi... Kuigi on palju õigetpidi tehtud asju kah. 🙂 Peale hommikueinet jalutasime [...]
Minskist Kiievisse
Tänane hommik sai alguse kell 6.00, kui Kati mu üles ajas. Temal juba kikud pestud ja valmis minema, et pikk ja segane päev ees. Vaja minna. No kuidas ma lasen tal üksi minna ja ise jään vaadet Minski Gorki pargile imetlema. Kati tõi kohvi ka voodisse… Nii saime siis päeva varakult käima. Kahemiljoni elanikuga linnast - Minskist saime kenasti välja. Pühapäeva hommik ka, aga autosid on Valgevenes vähe või siis nendega ei sõideta. Isegi pealinnas on selline Elva Coopi esine trall kesklinna ristmikutel, aga mujal (kiirteedel näiteks) on nagu Tallinn - Tartu maanteel kella 5 ja 6 vahel [...]
Kõige otsem tee Tartust Minski
Kõige otsem tee autoga sõiduks Tartust Minskini läheb mitte üle Valga, vaid üle Sõmerpalu, Mõniste, Ape ja Aluksne, edasi Daugavpils ja siis juba üle piiri ja oledki kohal. Meil oli plaan Minsk ka õhtul peale saabumist üle vaadata, aga ei õnnestunud. Tartust lahkusime kell 04.32 ja Minski kesklinnas saime auto korteri juurde pargitud 21.10. Ehk siis 16 tundi väikeste kopikatega. Algas kõik maru hästi. Autol oli kütust mingiks 130-ks kilomeetriks ja mõtleme, et võtame Lätist, seal ju soodsam. Peale piiriületust selgus, et Apes polegi bensukat ja üks lahke, sel varasel kellajal, teeääres seisnud naisterahvas soovitas Aluksnesse sõita, et [...]
Tartu – Minsk – Kiev – Odessa ja tagasi
Kuulates Ed Sheerani alustasime rallit teemal - Lõuna-Eesti - Minsk - Kiiev - Odessa ja tagasi. Inime peab ju puhkama ka veidike. Naudime suve ja vaatamisväärsusi. Valgevene viisad on - check! Ei oleks Tänak ka kiiremini saanud - 6 tundi piirilületust ja juba Valgevenes...
Osta elevant ära!
Toas on konditsioneer, mis hoiab mõnusalt jahedust ja ühtegi ärritajat ka polnud, tänu sellele magasime täna nagu torust tuli, kella 9.30-ni välja. Aga ega siis kogu puhkust või maha magada, hakkasime peagi tegutsema. Katil õnnestus hankida endale päikeseallergia sümptomid. See on tal tegelikult tavaline lugu, igal aastal saab ta selle laksu Tais kätte, vahel on ka kodus saanud. Minul nii hästi ei läinud, ma sain endale esimesel Tai käigul kuni põlvedeni pruunid jalad. Pigmendid on pruunid aastaringi. Kusjuures mul on veel see peenem variant - sandalettidega! Talvel võin ka vajadusel ette näidata, et tulin just päevitamast - näe sandaalid jalas! [...]
Ilus päev – reede
Täna kell 11 oli meil kokku lepitud, et tuleme sinna valusasti ja hästi tegevasse massaažikohta tagasi, õlimassaaži saama. See kokkulepe sai sõlmitud eile, peale jalamassaaži seanssi. Selle koha inimeste senine üsna kindel tunnus on see, et nad inglise keelt eriti ei räägi... Kui me ütlesime, et tuleme homme, siis nad naeratasid ja noogutasid... Millest võib järeldada midaiganes... Aga täna sinna kohale laekudes olid meie massasöörid kenasti olemas ja võtsid meid kohe ette. Nad teevad massaaži nagu veidike teisiti, kui teised seni kogetud tänavasalongide tegijad. Meid teenindav paar on aastates umbes (vanemad, kui noored), kogemustega. Pigem tagasihoidliku olemisega. Pealtnäha ei [...]
Ihu harimisest
Sina, inimeseloom, pead oma hinge eest hoolt kandma! Need Lutsu Kevade raamatu köstri sõnad tulid täna miskipärast meelde, kui me otsustasime, et oleme siin templites juba käinud küll. Alates tänasest kanname veidike hoolt ka oma ihu eest. Toots võiks nüüd küsida lootusrikka naeratusega, et mis see siis nüüd on? Aga see on see, et otsustasime tõsta oma kehalist aktiivsust 2 korda, ehk siis ühe massaaži asemel teeme iga päev 2 massaaži - hommikul ülekere õli- või taimassaaž ja õhtul veel tunnine jalamassaaž. 🙂 Olime seni üsna seda meelt, et meil on oma lemmikkoht olemas. Eile õhtul saime seal imelise [...]
Kui kaua on avatud massaažisalong?
Täna võtsime veidi lihtsamalt. Hommikul tekkis dilemma, et kas minna mere äärde või hoopis katusele basseini ujuma ja päikest võtma... Põhjuse andis asjaolu, et ilm oli sompus ja päike läbi pilvede eriti ägedasti ei paistnud. Vaatamata kõigele oli õues mõnusalt kuum ilm, 30 kraadi sooja ja kerge tuuleke. Valisime sel korral katusebasseini, sest kuigi meri on siin samas ja kogu Pattaya üks serv on üks puhas rannariba, siis igal pool ikka vette minema ei kipu. Põhjuseid on mitu. Rannaliiva osa ei ole igal pool kuigi lai, ulatudes vast 5 meetrist paarikümne meetrini. Mulle tundub, et igal pool siin ei [...]
Good Guys Goes to Heaven, Bad Guys Goes to Pattaya
Selline on Pattaya mitteametlik (ma loodan) slogan. Selle kirjaga saab siit särke omale osta ja selline kiri tervitab Sind ka Pattaya öötänaval, ehk Walking Streedil. Viitab selgelt Pattaya pahelisele poolele, mida siin ajalooliselt ja ilmselt ka täna on piisavalt olemas. Väidetavalt on Pattaya lugu selline, et kuni 1960-ndateni oli siin selline tavaline mereäärne kaluriküla. Ega ta merest palju kaugemal saanukski olla... Siis aga Vietnami sõja ajal, kui Ameeriklased siinkandis sõdisid, tegid nad Pattaya lähedale 500 sõdurile baaslaagri. Sõdurid elasid siin palju aastaid ja eks nende pärast ja nende juurde hakkasid lisaks leivaautodele käima veel ka kohalikud tütarlapsed. Jutt läks [...]
Külastame templeid
Meie paat randus ja käe ulatas noor abimees, nii lahkelt neiule... Ühesõnaga paadist kõikuvale kaile saamine vajas teatavat osavust ja selle eest ulatati meile ka kohe arve - 20 bahti. 🙂 (Arvel oli kirjutatud: Boat stop landing fee). Toodi meid ühte sadamasse, kust kaudu sai (läbi turu) minna kõige otsemat teed vaatama Grand Palace. See on väga uhke ja suur koht, kus trügib palju inimesi ja kohalikke oli täna vähemalt enamuses... Grand Palace on Bangkoki süda ajaloolises tähenduses. See oli kunagise Siami ja praeguse Taimaa kuninga ametlikuks residentsiks aastatel 1782 - 1925. On senini ametlikus kasutuses valitsusele ja kuningakojale. [...]
Inime mõtleb, aga Buddha juhib…
Me oleme Katiga mõlemad hullud süsteemi-inimesed, kui midagi tegema hakkame. Vähemalt mingis faasis... kui meelde tuleb ja väga väsinud ka pole. Nii ka tänane päev nägi ette, et me külastame meist mitte kaugel asuvat Grand Palace (wiki link), siis Wat Pho'd (wiki link) ja lõpuks veel Wat Aruni (wiki link) templit. Ennelõunal. Ja siis puhkame ja õhtu poole läheme vaatame siin meie lähedal tänaval sumisevat õhtu- ja ööelu. Eile juba käisime, päeval on see tänav nagu eimidagierilist tänav, aga kui pimeks läheb, siis hoia ja imesta ainult. Pattaya Walking Street on veel kirjum, seal on ikka kõik kellad ja [...]
Olemegi taas Bangkokis
Lend Helsinkist Bangkokki kestis pea 10 tundi ja läbisime umbes 8450 kilomeetrit enam-vähem 11-12 km kõrgusel, keskmise kiirusega alla 900 km/h. Tegelikult eelnes sellele veel 11 tundi Helsinki lennujaamas ootamist. Mõtlesime küll vahepeal, et käime jalutame Helsinkis paar tundi, aga mõtteks see jäigi. Aga pole midagi viriseda. Kui tahad maakera voldi taha ka vaadata, siis peab selleks ka kannatust varuma. 🙂 Täpselt 24 tundi peale kodus ärkamist maandusime Bangkokis. Lennukis ärkvel viibinud lennuvaatleja tegi kindlaks radariandmetele toetudes, et olime täpselt Kabuli kohal, kui pool oli lennatud ja pool veel ees. Kui ma eile mainisin, et Helsinki lennujaam on päeval [...]
Bangkok ootab
Murphy ütles omal ajal, et kui sa ei saa aru, mis sa teed, siis tee hoolega. Nüüd meiega sama lugu, et läheme jälle tagasi, juba kolmas kord. Eelmisel aastal mõtlesime, et sel aastal läheme kusagile mujale... Mõtleme - järelikult elame! 🙂 Aga siis paiskusid jaanuaris müügile lennupiletid teemal: Tartu-Helsinki-Bangkok ja tagasi, hinnaga 515 eurot. Teadjamad kutsuvad seda tegevust, mis nüüd järgnes - emotsiooniostuks... Maohaavad saime Kati sünnipäeval, mida tähistatakse igal aastal sõbrapäeval, ehk 14. veebruaril... Siis pakuti samu pileteid 395 raha eest... (usutavasti peavad need, kes selle pakkumise õnge läksid, oma nõud lennukis ise ära pesema ja saavad kasutatud [...]
Ring peal – kodus tagasi
Krakowist sõitsime Varssavi kaudu Vilniusesse. Kokku pea 800 km. Terve päev ainult sõidus, pisikeste peatustega söömiseks ja pikemate peatustega, et peale Varssavit ummikutes seista... 🙂 Vilniuses oli lihtne öömaja ja siis nina kodu poole. Mida öelda? Vahva reis oli. Autoga on hea reisida, saab ise valida, kus palju aega tahad veeta ja tempot ise valida. GPS sai otsa ja saime kohalikust külapoest odavalt uue osta...
Üle Tatrate Krakowisse
Tänane päevaplaan nägi ette Košicest Krakowisse jõudmist ja teel üle kõrg-Tatrate ka paari atraktsiooni. Plaanitud oli sõita ca. 300 km. Alustasime hommikul, kell 7:30. Ilm oli sompus ja lubas ka vihma, aga meil on katus pea kohal ja ei lase sellest ennast häirida. Võtsime suuna Popradi linna peale. Olin eelnevalt netist teada saanud, et seal piirkonnas on suusakeskus ja gondel viib Tatrate kõrgeima mäe (Lomnický štít) otsa 2634 meetri kõrgusele. Sõitu sinna saatsid võrratud vaated ja teele jäi ka 5 km pikkune tunnel läbi mäe. Popradi linna jõudes sadas juba päris korralikult ja ümbritsevat näha oli väga vähe. Autod [...]
Viinamarjad valmivad hilissügisel…
Viinamarjad valmivad hilissügisel... Minu päev algas sellega, et kuulen, et keegi kolistab asjadega majapidamises. Hommikuinime Kati pakib kohvrit ja paneb asju kokku. Ise juba kõik vajalikud protseduurid läbinud. Siis meenus mulle, et sai ju lubatud, et saame oma auto kätte kell 7.00 parklast, kuhu me ta jätsime. Mis siin siis passida, kui kell on juba suure kaarega kella kuuest üle käinud. Habe eest, elektroonika kotti ja minema. Võtsime oma kotid selga ja -järele ja läksime parkla poole minema. 600 meetrit Google mapsi abiga käidud jõudsime kohale 6.40. Siia peab juurde rääkima loo, et kui me majutust kokku leppisime, siis [...]
Budapesti nautimas
Meil siin pole muidugi nii soe, kui praegusel ajal Eestis on, aga jamasid põhjustab ikkagi. Nimelt meie korter on eriline. Üle mitmesaja aasta vanuses majas ja kõrgete lagedega väärikas elamine. Igati äge ja soovitame seda tõesti soojalt kasutada, kui kellelgi peaks edspidi siiapoole asja olema. Viimatse peal remont, ledid laes jne. Aga kahest toast on tehtud 3 tuba, nii, et tubade põrandapind on endine ja kolmas tuleb veel lisaks. Šveik oma raamatus rääkis elust hullumajas, mis võis asuda ka kusagil siinkandis (Austria-Ungari-Tsehhi ikkagi), et seal oli üks hull, kes kõikidele kuulutas, et meie maakera sees on veel üks maakera [...]
Jõudsime Budapesti kohale
Kati sai närvivapustuse. Kõik algas nagu ikka hästi ja parimate kavatsustega. Alustasime Viinist sõitu kell 7.00. Oleme kokku leppinud, et hommikuinimene Kati juhib hommikul ja mina siis teise poole. Välja saime Viinist ilusti, GPS on ikka üliäge asi, vs. paberkaardil näpuga järge ajada... Auto navi muidugi teedeinseneride viimaste aastate tegudest suurt ei tea, aga abiks ikka. Täpissõidud (ööbimiskoha leidmine) teeme telefoniga, Google maps - kõigega kursis. 🙂 Meie sõidame, aga auto avastas, et kütust juurde vaja. Uurisin internetist asja ja selgus, et Ungaris on kütus isegi kallim... otsustasime tankida veel Austrias, enne Ungarisse jõudmist. Elu on lill, Shelli jaam kutsub [...]
Viini snitsel sai Viinis söödud
Hommikul Kati ütles, et oleme olnud juba 2 päeva plate peal. Ja tal on õigus. Esimene öö Varssavis, mõtlesime, et on nagu on, peaasi, et katus läbi ei saja... Nagunii oleme terve päeva sõitnud ja hommikul kohe vara edasi... odav ja enam-vähem hea. Aga Viinis oleme 2 ööd, seega siin on tähtis ka asukoht ja mugavused ja ... hind. Kõik meie selle reisi majutused on leitud booking.com kaudu. Viinis elame Hotel Pension De Lux 3*. Mis Sa ikka tahad suurlinnas Viin, kui kõik olulised asjad on kiviviske kaugusel... Järgmisel korral Viinis ööbides, ei ole oluline miski muu, kui ainult lähim metroopeatus! [...]
Hommik algas täna vara
Hommik algas täna vara. Uni läks ise ära ja panime juba 5.50 Varssavist minema. Esimesed paarkümmend kilomeetrit ikka teetõketest tehtud kanalites, mis vooklevad kiirtee ühele teepoolele tehtud ajutisel, kokkuleppelisel sõiduteel, eraldades vastutulevaid masinaid. Samal ajal teist teepoolt kas siis ehitatakse või renoveeritakse... Aga siis saime ilusale kiirteele ja võib öelda, et ülejäänud sõit oli vist 90% korralikul kiirteel. Täna sõitsime 700 km. Kuna lahkusime hotellist enne hommikusööki, siis plaanisime peatuda teel, esimeses korralikus bensukas, et kohv ja miski kōhutäide kätte saada. Bensukas leitud, hakkas Kati cappuccinosid tegema ja ma suundusin kassa juurde kabanosse piiluma. Pildid on ilusad, tekstid ka poola [...]
Tartust Varssavisse 12 tunniga
Tartust saime Varssavisse 12 tunniga (hotellini ca. 930 km). Kuni Kaunaseni läks lausa lennates, aeg ja kilomeetrid liikusid ootamatult kiiresti. Siis hakkasid peale teeremondid ja ümberehitused. Ekskavaatorite hinnad on vist maas, igal pool on nad olemas ja paljudes kohtades ka tegevuses. Leedu rahvuslind on valge-toonekurg (nii on mul kusagilt meelde jäänud). Kuna kuni Kaunaseni sõitis Kati, siis oli mul kõrvalistmel aega neid linnukesi otsida. Ja alalõpmata halada, et ma neid ei näe kusagil... vanasti oli neid terve Leedu täis ja maanteedel kogu aeg näha... Nüüd nägin ainult ühte ja seegi oli juba auto alla jäänud, tee servas maas... Aga Poolas [...]
Katsu mööda sõita…
Mariampole kütusejaam, katsu mööda sõita, kui masin käib diisliga...
Kuda Eestlased Lätis puhkamas käivad
Inimene peab ju vahel puhkama. Kati tuli üks õhtu ja teatas, et maru soodne ja võiks minna... pole elu sees Jurmala Aquaparkis käinud. Ja samal ajal maru soodne 5* hotell ka kõrval poolmuidu saadaval. Tegime internetis hotelli bronni ära. Trükkisime kinnituskirja välja ka, et kui mõni kahtleb, et kas ikka nii soodsalt saab jne... Veepark oli tore, rahvast palju ja vesi soe. Kui torud maha arvata, siis Tartu Vspa on igatahes parem... Kui ära väsisime, sõitsime hotelli ennast sisse kirjutama. Jurmala on ka ilma kuulsate venelasteta rahvarikas koht ja vaevalt saad tänaval liikuda, auto parkimisest rääkimata... Sõidame oma [...]
Tõmbame otsad kokku!
Oleme olnud Tais 12 päeva. Ilus pikk reis ja muljeid ning mälestusi omajagu. Reisi algus on kuidagi mattunud uute, pealetulnud info ja mälestuskildude alla. Oleme reisiga väga rahul, ise plaanisime, ise tegime teoks, ise korrigeerisime vajadusel. Paar korda on küsitud, et kas on mõtet mitu korda samasse kohta minna.. Ma ei tea õiget vastust. Oleme sellest omavahel ka rääkinud. Praegune meie mõte on, et järgmisel aastal läheme uude kohta. Aga kindlasti tahame siia tagasi tulla, näiteks 3 aasta pärast. Põhjuseid on mitmeid. Täna oli traditsiooniline hommik, hommikusöögiks riis kanaga, kohv ja ananass. Lõunani võtsime basseinist viimast, natuke oled [...]
Ega onu pühvel pole, et ta terve muna ära sööb!
Ega onu pühvel pole, et ta terve muna ära sööb! Tänu kuninga ärasaatmisele, oli meie tänane hommikusöök üksluine, aga see-eest üsna vaheldusrikas. Eile olid ju kõik poed leinas ja suletud. Õlut taipasin varuda, kuna nägin silte, et alko müük 26.10 keelatud. Poed polnud kinni kuninga korraldusega (ta juba üle aasta surnd), usun, et siin sama seis, nagu meil, Lõuna Eestis. Kui alkot ei osteta, siis palja leiva ja vorsti müügiga maja püsti ei hoia. Ja siis panid musta pesu selga ja läksid kuningat ära saatma. Ühesõnaga meil oli külmakapis tänavatoidu kana koib, pulgavahel sütel küpsetatud, veidi kuiv, aga [...]
Kuningas on surnud, elagu kuningas!
Tänane päev sai rohkem või vähem môjutatud pikaajalise ja armastatud Tai kuninga matusetseremooniast. Naabrikukest oli natuke ka kasu. Nimelt Kati jälle varakult kukepoisi pärast püsti ja kui mina silmad lahti sain, siis kuulsin lubadust, et ôhtul saab kukesuppi… 🙂 Aga kuna ta juba püsti oli, siis sain erikohtlemise osaliseks, mulle toodi kohv voodisse (see ôudne Nescafe 3 ühes jook, aga hädaga sööb kurat ka kärbseid) ja valmistas hommikusöögi (seda teen tavaliselt mina). Atähh kukeke. Ôhtul sôime restoranis kôhud täis ja kukel on vôimalus homme jälle vaikne kikerikiii aia otsast käima tômmata. 🙂 Tai kuningas suri 13.10.2016, 88 aasta vanuselt, peale [...]
Kuradi kukk – ma tahtsin teda munaga visata!
“Kuradi kukk - ma tahtsin teda munaga visata!” Niisugused olid täna hommikul esimesed sônad, mida ma kuulsin. Selgus, et Kati oli vastu hommikut ärganud ja siis ei saanud enam uinuda, kuna kôrvalmajas elab üks tôsiselt kôhna, aga asjalik kukepoiss. Lendab aga aia peale ja ajab seal oma kuke asja… Erinevalt minust, on Katil hea kuulmine. Meie toas olev konditsioneer ei ole ka just vaiksemate killast, kuna ka tema teeb oma tööd… Rasked valikud! “Ma olen nii elevil… lähme täna rolleriga sõitma…”, oli teine sônum, mis minuni jôudis. Eile otsustasime ju tänaseks rolleri rentida… Tais on vasakpoolne liiklus. Ma [...]
Naudime päeva
Kui uskuda ilmateadet, siis siin sajab ja lööb välku vähemalt 24/7, aga tegelikult on meil ilmadega siiani väga vedanud. Reaalselt saime väikese vihma Bangkokis, esimesel päeval, kui linna pealt templeid ja muid vaatamisväärsusi otsisime. Kunagise suitsumehena tean, et parim viis takso vôi buss välja kutsuda, on sigarett pôlema panna… (Murphi seadus)… Me ostsime selle peale vihmakeebid ja seni on pidanud… Tegelikult siiski sajab igal öösel ja välku lööb korralikult ja müristab vahel sellise pauguga, et täitsa hirmus on…, aga seni ainult öösiti. Täna pidime lihtsalt kodus olema lôunani, puhkama ja ujuma. Aga öine vihm oli veel pea kohal [...]
Ko Samet saar
Ko Samet saare külastamine koos snorgeldamisega algas meie jaoks kohaliku aja järgi 6.50 (Eestis 2.50). Möödunud aastal käisime kohaliku turismifirma poolt pakutud 4-5 saare matkal koos snorgeldamise, kalastamise, ujumise ja lõunasöögiga. Kuna siis olime seitsmekesi, siis moodustasime olulise osa grupist (1 hiina noormees oli veel), kes viidi sellise poolarhailise katamaraaniga saari külastama. Vahva oli ja Kati, kes ennast sügavas vees liiga hästi ei tunne, armus ära snorgeldamisse. Seda reisi plaanides ja oodates oli Kati üks põhimantraid, et tema tahab mangosid süüa nii palju, et enam aasta otsa ei isuta ja peab saama snorgeldada! Mõeldud tehtud! Ostsime eelmisel nädalal [...]
Pattayal tuulutamas
Pühapäeval otsustasime minna linna peale ennast tuulutama ja uusi kohti avastama. Otsisin natuke infot netist juurde ja otsustasime alustada kohast, nimega Sanctuary of Truth (Tõe pühamu) Pildi järgi tundus selline suur, muljetavaldav puidust nikerdustega tempel. Meil oli üks hull plaan veel. Nimelt elame me merest 1,5 km kaugusel vaiksemas piirkonnas. Oleme siia üks kord ka jalutanud, aga valdavalt ikka taksoga ja siis alati hinda eelnevalt kokku leppides. Ühe erandiga on hind olnud alati 200 bahti. Eile linnast “koju” tulema hakates peatasime takso ja peale sihtkoha väljaselgitamist pakkus juht, et sôit maksab 200 bahti. Me ütlesime, et ok, aga [...]
Krokodilli supp, ehk kuidas kroku supi sisse saada?
Krokodilli supp, ehk kuidas kroku supi sisse saada? Nagu ikka, väga lihtne! Meil oli täna säästumajutus, mis tähendas seda, et hommikusööki pole ette nähtud. Ja voodi on nii kõva, et öösel külge keerates tuli tunne peale, et nüüd olen “plate peale” sattunud. Konditsioneer töötas öö läbi ja nii sai magada… Krokodilludest rääkides peab alustama sellest, et läksime Jomtieni randa ujuma ja pruuniks saama. Enne tahtsin ühe sealse reklaami tõttu just seal hommikusööki süüa. Espetsell hommikusöökide pakkumisele 24/7 loodud rannaäärne baar. No mis saab halvasti minna? Õige vastus, et ei saagi. Kõik oli super ja maitsev, valisin ühe kallima [...]
Kuidas saada hambad valgeks ja naeratus säravaks?
Kuidas saada hambad valgeks ja naeratus säravaks? Lihtne! Tuleb lihtsalt nägu ära päevitada. Mul õnnestus seoses ealistele iseärasustele saada pruuniks ka otsakont koos pealaega. Asi algas nii! Hommikul Bangkoki hotellis hommikusöök (härjasilmad, tomat, kurk, nuudlid ja selline huvitav kana ja muude asjadega supi sarnane kaste, apelsinimahl ja kohvi) Olime eelnevalt hotellist uurinud, palju maksab takso siit Pattayale. Öeldi 1600 bahti (40€). Meie muidugi lootsime tänavalt odavamalt saada. Aga ei saanud sel hetkel suurt midagi soodsamat. Siin on nii, et kui ise hinda küsid, siis on pakkumised suht kallid... Kui satub tuk-tuk või taksoauto ise küsima või teenust pakkuma, [...]
Puhkame Tais 2017
Tartu - Helsinki - Bangok sai läbitud lennukiga. Lihtne hotell jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Sky line rongiga lennujaamast on 7 peatust (lõpppeatus). Sealt tuk-tukiga hotelli koos ummikutega vast 8 minutit. Teenindus on püüdlik ja check-in sai ka varem teha. Sõbralik soovitus, et complimentary joogid (kohv ja tee) ja popcorn on meile 24H tasuta. Maja ise veits kulunud, aga nii siin tundub, et ongi kombeks. Et ausalt kõik ära rääkida, pean alustama sellest, et käisime eelmisel aastal küllalt spontaanse otsuse ajel Tais. Meile tehti ettepanek tulla kampa, aega mõtlemiseks anti ka (5 minutit) ja kuna siis oli jaanuari algus ja [...]
Krakow
Oleme Krakowis. Lvivist Krakowisse on 327 km, läbisime selle sujuvalt 10 tunniga. Piiriületuse kilomeetrit läbisime 6,5 tundi. Ilm on omavahel öeldes kuum, nägime täna 34,6 kraadi ära. Tuul on väga vaikne ja vihma üldse ei saja. Pudelikaelaks oli täna selgelt Poola, ehk EU piirivalve ja toll. Ukrainasse minnes läks ainult 1,5 tundi, vaatamata sellele, et reastusime kohe alguses valesti ja tegime seal liigseid liigutusi... Kui ikka iga päev EU väliseid piire maismaal ei ületa, siis ei olegi meeles enam need kaugemad ajad näiteks Poola ja Leedu vahelisest Lazdjai piiripunktist. Krakowis on meil väga vahva apartament. Seda julgen soovitada [...]
Lviv
Lviv - täna paterdasime siis mööda siinset vanalinna. Algame hommikusöögist, ööbimispaiga lähedal on üks Ukraina köögiga koht. Alustasime boršiga ja siis veel natuke sööke, mida iseenese tarkusega alles lõunalauas sööks. Aga pakuti ja kõik olid rõõmsad. Kõhu saime kenasti täis. Siis läksime kohvi otsima vanalinna suunas. (Cappucino - 1.12€). Linna südameks peetakse Lvivi rynok (Lvivi turg) platsi, mille keskel ka linna raekoda ilusti asub. Kõik on viisipärane ja viisakas. Turiste on, aga lääne poolt palju ei tundunud olema. Vene keelega saab igal pool kenasti hakkama, s.t. Tema räägib ukraina keeles ja ise siis vene keelt vastu ukraina murrakuga , kroonust [...]
Lutskist Lvivi
Oleme Lvivis. Hommikul käisime Lutski turul. Riidevärgid turu vääriliselt suht odavad. Saab osta ka kaaluga (lahtiselt) suhkrut, jahu, külmutatud kalu (EU terviseametnikud minestavad seda nähes nagu 1 mees) 🙂 Turul uuris üks sokitädi, kuskaugelt me tuleme. Iz Estoni. U vas tam vsjo harašo... Hästi lihtsustatult oli see sama Eestis ka ca 25 aastat tagasi. Võin eksida... Noored on nagu meilgi, nutitelo külge aheldatud, aga muidu rõõmsad ja roosad igati. Vanemad on ehk pisut nagu seisma jäänud ajas. Muide, kui oled Lutskis, siis peab ära käima nende uhkuses - Lutski kindluses. Läksime ja tegime tiiru peale - sisse ei saanud. [...]
Tartu – Lutsk – Lviv – Krakov – Tartu
Oleme Ukrainas ja Lutsk'i linnas. Ilmselt trehvas esindushotell, täitsa vahva, 32€ koos hommikusöögiga. Booking.com abiga. Ma polnud vist 11 - 12 aastat enam aktiivselt maismaal EL piiri ületamisega tegelenud, üsna karm oli. Valisime muidugi vale järjekorra, kuigi meil midagi tollida polnud jne. Jooksutati meid, Aga saime kuidagi siseringi 🙂 Piirilt Lutski linnani, ca. 150 km, oblasti keskus ikkagi 🙂 , oli vist 2 viita, et selline linnake on üldse olemas, teed on nagu Tallinnast Narva poole väljasõidul 12 aastat tagasi, üsna võsas teeääred ja asulad. Inimesed koos muude teel ja tee ääres olevate lindude ja loomadega samas seisus, nagu meil 25-30 aastat tagasi. [...]
