Oleme praegu Helsinkis ja ootame Tallinna lendu. Teeme reisust pisikese kokkuvõtte.

Meil oli väga vahva türkiis-sinise merega merereis. 13 päeva läks lennates. Mis kuupäev või nädalapäev, seda ei tea ma praegu ka veel. See peaks olemagi ühe õnnestunud puhkuse põhitunnus. Peale eilset Samaaria kuru (kanjoni) matka me trepist allakõndimist väga ei armasta. Üles saame lihtsamalt, aga eilne päev annab jalgadele ikka tunda. 🙂

Kui takso meid Chania lennujaama viis, siis ajasime taksojuhiga juttu. Küsisin, miks Kreetal on enamik taksodest luksuslikud Mercedesed. Ta vastas, et masinad pärinevad finantskriisile eelnenud ajast, siis oli raha palju ja kõik soovisid ikka Mercedesega sõita. See musta värvi Mersu auto nägi väga hea välja ja selgus, et pärineb aastast 2006. Mul pole kunagi olnud Mercedese autot ja ma nende mudelites eriti ei orienteeru.

Veel väitis, et kreeklase keskmine brutopalk on 900 eurot kuus. Ma seda fakti ei kontrollinud, aga see paneb ikka imestama, sest hinnad on üsna kallid. Ilmselt on siis samuti nagu NSVL aegadel, kus Ziguli keskmine kütusekulu statistikas oli 4 liitrit, teist samapalju pandi lihtsalt riigiautodest pihta.

Taksojuht sõidab suviti taksot Mercedese omaniku masinaga ja talvel veab pizzat laiali. Aga enamus inimestest, kellega kokku puutusime, rääkisid kas head või rahuldavat inglise keelt. Sellega saab seal hakkama.

Mõned faktid:

  • Ametlik turismihooaeg Kreetal on aprill – oktoober. Linnasüdametes pakutakse teenuseid aastaringi. Talvel pidi kehva ilmaga olema vaid 12 kraadi sooja.
  • Ühtegi eesti autot me saarel ei näinud. Ühte Saksa numbriga autot siiski nägime.
  • Eesti keelt kohtasime kahel korral. Vene keelt ühel korral. Inglise-, saksa- ja prantsuse keelt oli palju kuulda. Kreeka keelt samuti.
  • Internet – seis on kehvake, ilma oma taskuruuterita ma jääksingi siia pilte üles laadima ja töötlema, Telia levis ka vahel halvasti, aga minu taskuruuter oli kõikides majutustes pakutavatest WIFI-dest parem ja üleslaadimise osas lausa kordades. 
  • Isegi turul antakse sularahas õunte ostul kviitung. Ilmselt viimane finantskriis ja sellele järgnenud korraldused kannavad selliseid vilju. Igal pool saad kviitungi oma raha ära andmise kohta.
  • Parkimine on Kreeta saarel tasuta. Kui koha leiad, siis pargi nagu jõuad. Tegelikult oli kohti ka alati ikka saada. Lihtsalt kasulik fakt. Chania ja Iraklioni kesklinnas on liiklus piiratud ja siis ei pruugi hotelli lähedale parkimist saada.
  • Kaardiga sai igal pool maksta, k.a. turul. Olid mõned söögikohad, kes kaarti nähes küsisid, kas sularaha pole, aga siis toodi ikka terminal välja. 🙂
  • Ma ei tea, kas me sattusime meile omaselt sööma vahel imelikesse kohtadesse, aga see kuulus ja kiidetud Kreeka köök meid oma hiilguses ei tabanud, kui 2 korda välja arvata umbes 20-st tavernakülastusest. Paljudel juhtudel on taverna perebusiness, kõige nägusam perepoeg on sisseviskaja/tellimuste vastuvõtja/müügimees. Teised perelapsed veavad ette ja eest musti nõusid ära. Võib-olla mõni toimetab ka köögis. Perepea on grillmeister, keerutab souvlakisid ja grillib liha. Perenaine on köögis ja tegeleb tavaliselt kartuli friteerimisega ja muude juurikatega. Ja muidugi on tal abis ka ämm. Ja nüüd sõltub taverna külastaja rahulolu selle kombo (eriti peremehe ja perenaise ja ämma oskustest). See oli nüüd ühe konkreetse taverna töömudel, mida meil õnnestus lähedalt jälgida. 🙂
  • Enamus autodest saarel on manuaalkastiga. Küsisin taksojuhilt, kas see annab mingi eelise mägedes. Ta ütles kindla ei, põhjus pidi olema selles, et on odavam ja vanu autosid on palju ja põhjus on pigem rahaline.
  • Kreeta inimesed on väga sõbralikud ja heatahtlikud. Ei mäleta ühtegi morni tegelast, ega kõõrdpilku.
  • Liiklus võib tipptunnil meenutada parajat kaost, mopeedid ei tee ka asja lihtsamaks 🙂 . Liiklusmärgid ja kiirusepiirangud on täitsa puhas formaalsus. Kui kusagil maanteel oli kiirus piiratud 60 või 70 km/h peale, siis see ei seganud mitte kedagi peale saarele tulnud turistide, kes oma esimesel sõidupäeval pidurdavad ja takistavad sõidukite kulgemist, teisest päevast ei seganud see enam mitte kedagi.
  • Kui välja jätta põhja-Kreetat idast läände ühendav tee, siis teistel teedel sõidetakse nagunii väga ettevaatlikult, kuna kogu aeg on seprpentiinid ja oled kogu aeg kas teel mäe otsa või sealt alla. Kõrvad on kogu aeg lukus või lukust lahti 🙂
  • Kui soovid rentida masinat Kreetal, siis soovitan võimaluse korral valida tiba võimsam mootor. Me olime nendes mägedes ikka veidike hädas, sest jõudu oli masinal vähe ja 1-2-3 käik olid põhilised töötegijad. Väiksem masin annab rohkem võimalust parkida ja igalt poolt läbi pugeda.
  • Rendiautol oleks soovitav kontrollida, kas sigaretisüütaja august ka voolu saad. Võõrastel teedel ilmselt kasutad telefoni GPS seadmena ja see ilmselt päeva vastu ei pea ilma laadimiseta. Akupank on ka hea kaasa võtta.

Rahalised kulud (kahe peale kokku)

  • Rendiautoga sai suur osa saarest läbi sõidetud ja kokku kulus kilomeetreid umbes 1000 km.
  • Bensiinile kulus 135 eurot (bensiini hind 1,95 – 2,05)
  • Autorent 500.-
  • Taksole kulus kokku 90 euri (Eestis ja Kreetal)
  • Bussipiletid Tallinn – Tartu – Tallinn – 59 eur (kahele)
  • Samaaria kuru ekskursioon ja transport – 94 eur (kahele)
  • Knossose külastus 32.- (kahele) 
  • Kahed Koobaste külastused kokku – 16 eur (kahele)
  • Kogu reisi ajal tarvitatud söök, lõbu ja nänn koju – 1600.- (kahele)
  • Lennupiletid 880.- (kahele)
  • Reisikindlustus 80.- (kahele)
  • Majutused kokku ca. 1100.-
  • Kokku andsime välja ca. 4600 euri / kahe persooni peale kokku.
  • Selle raha eest oli kino ja kogemust küll ja veel. Ja me puhkasime midagi tagasi hoidmata ja endale keelamata.

Tänan kaasautorit Katit, kellega me selle kõik läbisime ja kõiki meie reisile kaasaelajaid ja nõuandjaid 🙂