Melidoni koopast Knossose kaudu Heraklioni

Täna liigume edasi Kreeta saare pealinna – Heraklioni. Nagu headel lastel ikka, on mõnedki Kreeta saare linnad mitmenimelised. 

• Heraklion -Irákleio
• Kissamos – Kastelli
• Chania – Hania

Neid on veel… Ja need pole veel Kreeka keelsed nimed, neid ei oskakski hääldada. Kuigi kreeka keel ei kõla kuidagi keeruliselt, ei ole ta minule sugugi lihtne, hääldamine ja rõhud on kuidagi teisiti. Kreeka tähed on ka sellised, et raske on isegi sõna välja lugeda. 🙂

Näiteks: 

• Tere hommikust – Καλημέρα (Kalimera) (seda on lihtne öelda)
• Tänan – Ευχαριστώ (Efharisto) – see ei kõla nagu siin kirjas jne.

Inimesed on siin lahked igal pool ja vastutulelikud, saavad enamuses hästi ka inglise keelega hakkama (nooremad). Lihtsalt ise ka väikekeele esindajana – eestlasena ju on meeldiv, kui välismaalane püüab eesti keelt rääkida, mis siis, et vigadega vms.

Kati muidugi ärkas varakult ja käis vaatamas linna peal, kus saab mehele kohvi osta. Aga kuna ta käis väga vara, siis tegime allesjäänud apelsinidest hoopis apelsinimahla ja alustasime oma sõitu.

Esimene ametlik peatus oli midagi üsna erilist – Melidoni koobas. See asub enam-vähem poolel teel Rethymnost Heraklioni, aga suurelt teelt tuleb ikka maha keerata ja serpentiine nautida. Me sõitsime sinna ja meil polnud aimugi, mis meid ootab. Olin lihtsalt soovitustest kaardile täpi pannud ja nüüd sõitsime täpile külla.

Kell oli natuke peale 9 ja koht on avatud. Me olime ainsad külastajad. Ostsime piletid ja läksime koobast avastama. Niipalju öeldi, et koopas on külm (18 kraadi) ja trepid võivad olla libedad. 

Mina mõtlesin alla minnes, et kui siin oleks teisi inimesi ka peale meie, siis nagu ei oleks midagi häda, aga nüüd Katiga kahekesi tekkis selline aukartus koha ees. Aga saime sellise privaatse ekskursiooni mäe sisse koopasse, mis on sinna tekkinud kirjade järgi umbes 230 000 000 aasta jooksul.

Aastal 2023 AD kirjutan seda lugu ja mõtlen ajast…  Inimene elab keskmiselt 70-90 aastat. Töömesilane 30 päeva, ühepäevaliblikas…

Juturobot andis lisaks sellise teabe:

Melidoni koobas asub Kreeka saarel Kreetal, Rethymno piirkonnas. Koobas on tuntud nii oma maalilise ilu kui ka traagilise ajaloo tõttu.

Koobas ise on oluline geoloogiline vaatamisväärsus, pakkudes muljetavaldavaid stalaktiite ja stalagmiite. Selle sügavamates osades leidub ka mitmeid haruldasi mineraale.

Lisaks looduslikule ilule on Melidoni koobas tuntud ka oma ajaloolise tähtsuse tõttu. 1823. aasta ajal Kreeka iseseisvussõjas sai koobas varjupaigaks umbes 370 kohalikule, kes varjasid end seal Türgi okupatsioonivägede eest. Türgi väed piirasid koopa mitu kuud, enne kui suutsid selle vallutada. Kohalikud elanikud ei andnud alla ning vägedel ei õnnestunud neid elusalt kätte saada. Lõpuks otsustasid nad koopa suu kinni lõhkeda, mille tulemusena hukkusid kõik koopas viibinud inimesed.

Melidoni koobas on sellest ajast peale olnud kohalikele elanikele ja Kreeka rahvale üldiselt oluline sümbol vastupanu ja patriotismi kohta. Koobas on nüüdseks muudetud mälestuspaigaks ning avatud turistidele. See pakub külastajatele võimalust mitte ainult nautida koopa looduslikku ilu, vaid ka mõtiskleda selle olulise ajaloolise sündmuse üle.

Enne koopasse minekut olid sealt platoolt ka võimsad vaated ees laiuvale eluolule, lisaks muidugi taaamal olevad kõrged mäed. Tahaks arvata, et oleme mägedega juba ära harjunud ja iga vaate peale ohkima ei hakka, aga seal oli ikka taas mida vaadata.

Kati on juba mitmeid aastaid tahtnud minna Bali randa. Paljudele meeldib seal, loodus ja meri on lihtsalt fantastilised. Kuna täitsa ametlik Bali beach asub ca 12 km edasi sõites Heraklioni poole, siis sai Kati veel ühe eluunistuse täidetud. Rahvast oli palju, kõik sebisid ringi rõngad ja flamingod kaelas, ümber ja käes. Pop koht ühesõnaga ja saab kiiremini kohale ka. 🙂

Tore on, sõidame edasi.

Kreetal ja paljudes teistes kohtades on teed ja liiklus seal korraldatud suurematel maanteedel sedasi, et on nö. laiad teeveered. Et siis aeglasem sõiduk saab paremale ennast koomale tõmmata ja kiiremad temast mööda sõita. Mõistlik tava. Ja see töötab siinmaal päris vahvasti.

Täna siis sõidame ja minu ees oli üks takso, (Kreetal on enamus taksosid Mercedesed). Taksod on siin enamuses üsna kärsitu rahvas. Alati kiirustavad kuhugi ja kohati täitsa hullud. See takso oli meie sõidukist mööda saanud ja siis korraga ei saa edasi mindud. Oled kindlasti oma elu jooksul kokku puutunud olukorraga, kus keegi sõidab sinust mööda ja siis võtab hoo maha ja tekib küsimus, et mis toimub. Aga ees oli tal ootamatu takistus. Mingil hetkel tegi taksojuht ohtliku manöövri ja sai teel olevast takistusest mööda ja minema. Nüüd oli takistus meie auto ees.

Selgub, et Kreetal saab laenutada ka lahtisi, ilma katuseta autosid. Neli tibi olid igatahes selle sees ja käis konstantne endlite tegemine pika, pikema ja kõige pikema varrega endlikepiga. Ja sõidame pikal tõusul serpentiinides ja tibirullid sõidavad täpselt nii, et kummalti poolt mööda ei mahu. Taha hakkas kogunema suurem hulk autosid, kellele ei meeldi järsu tõusuga mäel pidurdada jne. Ja need süüdimatult sõidavad seal mingi kolme-neljakümnega ja naudivad ennast looduse keskel. Korraga oli poole tõusu peal vasakul vaateplats. Vastu tuleb lakkamatu autodevool ja tibide karavan otsustas vasakule pöörata üle kahe pidevjoone jne. Loodan, et nad ikka jõudisd kuha vaja kohale, aga no kurat küll! 

Kui palju peab lambaid maha müüma, et lubasid saada? Katil õnnestus teha sellest #neli-tibi-looduses-autost-rääkimata pilt, kui need lõpuks oma vasakpööret teostasid.

Kuna hotelli nii vara tuba ei anta, siis käisime ära Kreeta saare turistilõksus nr 1 – Knossos’el. Tegemist on Euroopa vanima linnaga.

Juturoboti versioon on selline:

Knossos on arheoloogiline paik Kreeka saarel Kreetal, mis asub lähedal Heraklioni linnale. See on tuntud kui Euroopa vanim linn ja on seotud paljude Kreeka müütide ja legendidega. Siin on peamised aspektid Knossose loost:

Minose Tsivilisatsioon
Knossos oli Minose tsivilisatsiooni poliitiline ja kultuuriline keskus, mis õitses umbes 2000–1450 eKr. Minose tsivilisatsioon on tuntud oma keeruka arhitektuuri, kauni keraamika ja kunsti poolest.

Palee
Knossos on kõige tuntum oma suure palee poolest, mis katab umbes 22 000 ruutmeetrit ja koosneb paljudest ruumidest ja koridoridest. See oli nii kuninglik residents kui ka halduskeskus. Palee arhitektuur on keerukas ja innovatiivne, sealhulgas ventilatsioonisüsteemid ja veevärgi rajatised.

Legend Minotaurosest
Knossos on tuntud ka Minotaurose müüdi kaudu, mis on seotud Minose kuninga, kuninganna Pasiphae ja labürindi arhitekti Daedalusega. Müüdi kohaselt hoiti palee labürindis Minotaurost, kes oli pool inimene ja pool härg, ning kes söötis end Ateena noorukitega. Lõpuks tappis kangelane Theseus Minotaurose.

Arheoloogilised avastused
Arheoloog Arthur Evans avastas ja kaevandas Knossose palee 1900. aasta alguses. Ta restaureeris mõned palee osad, kuigi mõned nüüdisaegsed teadlased on arutanud, et mõned restaureerimised ei pruugi olla ajalooliselt täpsed.

Häving
On teada, et Knossos hävis umbes 1450 eKr, kuigi täpne põhjus pole kindel. Mõned teooriad viitavad maavärinale; teised süüdistavad vulkaanipursket naaber-Santorini saarel, mis võis põhjustada tsunamit. Samuti on võimalik, et Mykeene invasioon aitas kaasa linna langusele.

Pärand
Knossos on endiselt oluline turismisihtkoht ja pakub pilguheitu Vana-Kreeka tsivilisatsiooni Minose perioodile. See on oluline koht nii kunstis kui ka arhitektuuris ning on mõjutanud paljusid hilisemaid Euroopa kultuure.

Kokkuvõttes on Knossos oluline paik, mis seob endas ajaloo, arheoloogia, kunsti ja müüdi, ning jätkab inspireerimist ja imestamist tänapäeva külastajate seas.

Parkimine oli korraldatud tasuta, poode oli palju, kust osta samu asju, mida müüakse kõikides turistilõksudes üle maa. Täispilet 15 eurot ja olimegi sees. Tore vaatamine, rahvast palju, giidid ja mitmed erinevad keeled.

Keeltest rääkides – vene keelt oleme kuulnud vist ainult kord või paar. Ikka mõjub siis või räägivad omavahel ka vaikselt või saksa keeles. 

Lõpuks otsustasime minna oma hotelli ja kuna see on kesklinnas, vanalinna piiri peal, siis parkimine on korraldatud mingis parkimise majas. Sellist kino polnud ma veel näinud… Valmiera kaubamaja all on ka maja alune parkla, kes on käinud, teab, kes pole, hoia eemale! 🙂

Ühesõnaga saime enam-vähem hotelli lähedale sõidetud. Liiklus on peaaegu nagu Bankokis tipptunnil. Panin auto seisma nii, et kogu liiklust seima ei pannud ja ohutuled peale. Läksin hotelli otsima ja läbirääkimisi pidama. Kati jäi töötavasse autosse, et vajadusel mulle helistada vms. Kui ma tagasi jõudsin, selgus, et Kati oli endale Google Translate abil selgeks teinud lause, et auto on katki ja mees läks abi järele… Õnneks seda vaja ei läinud.

Leidsin hotelli ja sain teada, et teevad koostööd seal üle tee oleva parkimisasutusega. Ööpäeva hind 9 eurot. Õnneks olin parkinud nii, et saingi kohe teha vasakpöörde ja sinna sõitma asuda. Kitsas on, kole kitsas. Enne sinna kohale jõudmist peatab mind mingi tegelane ja teeb selgeks kreeka keeles, et pean ootama, et edasi sõita ei saa. OK, ootame siis. Tüüp ka vehib ühe teise tüübiga kätega ja õhus on liblikaid.

Minuti pärast sõidab sealt kitsast käigust välja auto ja kuna ma tal jalus polnud eelneva tegevuse tõttu, siis saab tema minema. Nüüd öeldakse mulle – sõida sisse. Sõidan ja seal hakkajad tegelased hakkavad mulle tingimusi ette lugema, võtmed jäävad ette, autot lukku ei pane, kõik on korras ja midagi kaduma ei lähe. Suusõnaline leping on ka leping. Maksin rahad ära ja siis üks tüüp ise manööverdas meie sõiduki oma keldrisse. Kati oli ka veel pardal ja rihmad kinni. 

Väga kitsas kolmekordne autogaraaz, maaalune. Mulle tuli meelde see mäng, 16 ruutu ja 15 klotsi ja püüa neid sättida nii, et numbrid oleksid järjest. Kui nüüd kunde tuleb autole järele, siis sõidetakse eesolevad autod vajalikult ringi ja vabanebki väljuv sõiduk ja see aetakse patsiendile garaazi väravasse. Hull süsteem, aga tundub töötavat… 

Me oleme 2 järgnevat ööd 3 tärniga varustatud Olympic hotellis. Asukoht hea, parkimine ka lahenes. Vanalinn ja meri siinsamas, kuigi ujuma siit niilihtsalt ikka ei lähe, kui eelmisest kohast. Maksab 198 raha 2 ööd koos hommikusöögiga ja peale eelmist majutust on ikka väike ja kitsas. Aga selleks, et osata nautida paremaid majutusi, peadki vahepeal kitsamates elama.

Käisime veel linna ja sadamaga tutvumas. Muster kordub taas. Samad turisti asjad, kuigi pisut odavamad. Oleme seda juba enne näinud. Kuna auto on meil kaheks päevaks kinni pragitud, siis ajame homme siin turistiasju, otsime uusi ja huvitavaid kohti, sööme ja puhkame. Selleks me siia ju tulimegi. 

Bonus track