Tänane päevaplaan nägi ette Košicest Krakowisse jõudmist ja teel üle kõrg-Tatrate ka paari atraktsiooni. Plaanitud oli sõita ca. 300 km. Alustasime hommikul, kell 7:30.
Ilm oli sompus ja lubas ka vihma, aga meil on katus pea kohal ja ei lase sellest ennast häirida.
Võtsime suuna Popradi linna peale. Olin eelnevalt netist teada saanud, et seal piirkonnas on suusakeskus ja gondel viib Tatrate kõrgeima mäe (Lomnický štít) otsa 2634 meetri kõrgusele. Sõitu sinna saatsid võrratud vaated ja teele jäi ka 5 km pikkune tunnel läbi mäe.
Popradi linna jõudes sadas juba päris korralikult ja ümbritsevat näha oli väga vähe. Autod sõitsid tagumise udutulega. Ei hakanud siis sinna mäe otsa gondliga üles minema, kui nähtavust pole. Aga netist googeldades on ilusad vaated, kahju, et ilma jäime. Hea põhjus tagasitulemiseks…
Ühesõnaga paks paduvihm ja mägedes on see hoopis teistsugune, kui siledal maal.
Esiteks on tee üle tatrate kitsas asfalttee, mis teeb käänakuid ja serpentiine ikka korralikult. Seda kitsast teed jagavad kõik, s.t. mõni suurem veok võib liikluse tõusul ikka üsna aeglaseks teha. Hiljem, mäest alla sõites mööda kurvilisi teid oli paljudes kohtades näha, kuidas vesi ei mahtunud oma tavalisse liikumisteesse enam ära ja vedas teele väiksemaid kive ja sodi.
Kitsad teed, vastu tulevad autod ja halb nähtavus teevad sõitmise vihmaga parajaks väljakutseks. Mäe teises pooles, allpool, sõitsime mööda kruusateed, millel oli ca. 20 cm vett peal, s.t. teed seal enam ei näinud, sõidad enam-vähem mälu järgi. Üks autosild oli remondis ja liiklus oli suunatud mu meelest enam-vähem üle suurte aukudega palistatud karjatee, mis antud juhul oli paksu veekihi all…
Samas toimetasid mitmes kohas brigaadid, kes üritasid looduse stiihiaga võidelda ja endist olukorda taastada.
Inimene, kellel on kaks kella, ei tea kunagi õiget aega!
Kui autos on 2 navi, siis on umbes sama seis. Igaüks neist kakub tekki oma poole ja katsu siis otsustada. Ja jälle oli Goole mapsi poolt pakutu täpsem ja kaasaegsem, kui auto Navi veidi vananenud kaardid.
Kokkuvõtvalt võin öelda, läbisime täna oma 300 kilomeetrit puhta sõiduajaga 6 tundi ja 30 min. Seda poleks uskunud ja hea, et plaanisimegi nii vähe kilomeetreid.
Kell 15 oleme Krakowis ja läheme oma majutust vastu võtma. Sel korral saime korteri merevaatega. 
🙂
Ilm on ilus, vihma ei saja, 25 kraadi sooja.
Täna, täpselt aasta tagasi olime ka Krakowis. Siis tulime tagasi Ukrainast, Lvovist. Sõime siis Krakowi vanalinnas, imelisel Rynek Glowny (Peaturg) platsil ühes toidukohas väga head praadi ja jõin külma kohalikku vaadiõlut. (Kati valis siidri)
Otsisime sama koha üles, saime ka samasse lauda istuma. Kelnergi võis sama olla. 🙂 Toidud valisime teised. Väga maitsev ja hea teenindus. Muu melu peale kauba.
Krakow on tore linn!
Aga iga pidu saab ükskord otsa.
Homsest oleme koduteel ja teeme veel ööbimiseks peatuse Vilniuses.
Katit vaevab koduigatsus ja ma ei saa seda ka enam palju kaugemale endast ajada. Aga selleks sellised reisisutsud ongi head…
Pühapäeval siis kodus!
