![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2019\/07\/IMG_7474.MOV.jpg\")
<\/a>Eile hommikul alustasime oma reisi Kiievist Odessasse. Tee on nagu on, \u00fches eelnevas postituses on ka video selle kohta. Ikka \u00fcsna karm meie jaoks. Ma ei m\u00e4leta, et meie teed kunagi sellised oleks olnud, ma pean silmas p\u00f5hiteed. Lubatud kiirus on maanteedel 90, linnas, 60 ja \u201ckiirteedel\u201d – 120 km\/h. Palju \u00f5nne!
\nOmavahel \u00f6eldes k\u00f5ik s\u00f5idavad lubatust kiiremini. Ainult meie oleme parajad pidurid, sest lihtsalt autost on kahju… Ainus piirkond, kus k\u00f5ik s\u00f5idavad nagu kuku-nunnukesed on GAI punktid. Need on ette hoiatatud, 50 km\/h ja neid on Kiievist Odessani vist 3-4 tk.
\nKuna alustasime vara, siis j\u00f5udsime Odessasse l\u00f5unaks. GPS toob kohe kesklinnas oleva korteri juurde. Ainuke paha asi on, et mitte kusagile pole parkida. Saatsime oma majutajale SMS-i, et j\u00f5uame sel ajal, aga teda pole. Pargime maja ette, keset t\u00e4navat, ohutuled peal, helistan talle. Lubab tunniga j\u00f5uda. OK.
\nMis teha see tund aega? Meie maja vastas on Itaalia restoran Limoncello. Tervitused Maidule! Nende ees t\u00e4naval on parkimiskohad t\u00fchjad ja nende logodega raudjalad seisavad seal, blokeerides v\u00f5imaluse parkida. Meil l\u00f5una s\u00f6\u00f6mata ja l\u00e4hen l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama. K\u00f5ik sujus, saime parkima ja s\u00fc\u00fca ka.
\nKui korteriomanik laekus, siis saime omale maja \u00f5ue parkimisekoha.
\nElu on lill. Korter on kesklinnas, k\u00f5ik on k\u00e4e-jala juures. (Eile ja t\u00e4na k\u00e4isime jala kokku ca. 43000 sammu ehk siis 34 km \ud83d\ude42<\/span><\/span> )
\nPanime oma kompsud maha ja l\u00e4ksime kondama. Esimese asjana Potjomkini treppe otsima. Need on meie elamisest 800 m kaugusel. Siis v\u00f5tsime linnatuuri, kus meid veeti paari elektrikaarikuga kesklinnas ringi ja giid r\u00e4\u00e4kis lugusid. See oli p\u00e4ris hea! Meie giidil oli k\u00fcll \u00fcsna ilmne pohmell, aga jutt jooksis ja igasuguseid lugusid tuli tal nagu varukast.
\n<\/a>Linnatuur l\u00f5ppes Deribassovskal – Passaazis. Ma ei hakka neid lugusid siin kordama. K\u00fcll aga soovitan Odessasse tulles seda linnatuuri proovida. Infohulk on selline, nagu oleks kolmanda klassi ajaloo\u00f5pilasena sinna autosse l\u00e4inud ja siis seitsmenda klassi \u00f5pilasena v\u00e4ljunud. Teemad olid seinast seina ja mahlaselt esitatud. Hea!
\nOdessa on t\u00e4is igasuguseid skulptuure. Alates Katariina Suurest ja Duc de Richelieu\u2019st, l\u00f5petades Ostap Benderi 12 toolist \u00fche, selle \u00f5ige, tooliga ning improviseeritud Ippolit Matvejevitsiga ning Steve Jobsiga. V\u00e4ga hea avastamise koht.
\nAga skulptuuride vaatamine teeb k\u00f5hu t\u00fchjaks. M\u00f5nigi hea inimene soovitas \u00fcle vaadata peat\u00e4naval – Deribassovskajal – kohviku Kompot. Leidsime selle kergesti ja astusime sisse. Selle koha omanikud teavad, mida nad teevad! Idee on vist umbes nagu oleksid vanaemal k\u00fclas. Nii see teenendaja sind teenindab, nagu ta oleks Sinu (ema) vanaema. Istub su k\u00f5rvale tellimust v\u00f5ttes, p\u00fchib suu puhtaks ja aitab igati olla. S\u00f6\u00f6gid lihtsad ja m\u00f5nusad, hind ka pigem hea. K\u00fcmme punkti viiest!
\nJa siis tuleme sellest Kompotist v\u00e4lja, et koju minna, kui korraga on TV kohal. Hakkasid minult intervjuud v\u00f5tma. Ma olin pool intervjuud juba \u00e4ra andnud, kui ma aru sain mis toimub \ud83d\ude42<\/span><\/span> Kaks t\u00fcdrukut, \u00fchel mingi kollase ja sinise logoga tutiga kaetud mikrofon k\u00e4es ja teisel \u00fcsna tavaline fotoaparaat. Et kuidas teile meeldib Odessa? Kuskohast p\u00e4rit olete? Mis siin linnas just eriliselt meeldib? Miks otsustasite just siia tulla puhkama? Jne… Vene keel on mul veatu \ud83d\ude42<\/span><\/span>, vahel m\u00f5ne mjahki snaki unustan v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldada. Ilusti l\u00e4ks.
\nT\u00e4na k\u00e4isime ilmakuulsal ja \u00fchel v\u00e4idetavalt maakera suuremal p\u00f5llumeeste v\u00f5i farmerite turul – Privoz Marketil. T\u00f5esti oli see suur ja sisaldas endas palju head kraami. Ennek\u00f5ike toidukraami, igasuguseid juurikaid, aia- ja k\u00f6\u00f6givilju, k\u00f5ik v\u00e4rsked ja ilusad. Kati oli turul 3 tundi, ma k\u00e4isin vahepeal kotiga kraami korterisse toomas. Asub ta meie elamisest umbes 1 km kaugusel. Kati oli vaimustuses oma puuviljadest, mina aga veinist ja v\u00e4rskest pressitud mahlast. Viimasest kahest oli tegelikult vaimustunud ka Kati. \ud83d\ude42<\/span><\/span>
\nHinnan\u00e4ited turult – Vaarikas – 1,50, aprikoos – 0,80, arbuus – 0,21, liiter veini oli 3,20, v\u00e4rskelt pressitud granaat\u00f5una mahl liiter – 1,60.
\nP\u00e4rastl\u00f5unal otsustasime \u00fcle vaadata Lanzheroni ranna ja k\u00fclastada Nemo nimelist delfinaariumit.
\nRand oli ilmselgelt \u00fcle rahvastatud, oli plaan sinna homme minna, aga l\u00e4heme ilmselt siiski veekeskusesse. Aga delfinaarium oli v\u00e4ga tore. Nagu delfinaariumid ikka.
\nHomme on meil viimane Odessa t\u00e4isp\u00e4ev ja \u00fclehomme keerame nina juba kodu poole.<\/p>\n<\/div>\n<\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div>