P\u00fchap\u00e4eval otsustasime minna linna peale ennast tuulutama ja uusi kohti avastama. Otsisin natuke infot netist juurde ja otsustasime alustada kohast, nimega Sanctuary of Truth (T\u00f5e p\u00fchamu) https:\/\/www.sanctuaryoftruthmuseum.com\/<\/a><\/p>\n Hoone ehitati vastavalt Tai iidsele leidlikusele ja oskustele. K\u00f4rgeim osa on 105 m k\u00f4rge, laiust ka nelja suunda omajagu. Puunikerdustega on kaetud seinad v\u00e4ljast ja seest. Ikka t\u00e4itsa vau\u2026 Homme l\u00e4heme Ko Samet saarele ujuma ja snorgeldama.
\n![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/IMG_3717.jpg\")
<\/a>Pildi j\u00e4rgi tundus selline suur, muljetavaldav puidust nikerdustega tempel.
\nMeil oli \u00fcks hull plaan veel. Nimelt elame me merest 1,5 km kaugusel vaiksemas piirkonnas. Oleme siia \u00fcks kord ka jalutanud, aga valdavalt ikka taksoga ja siis alati hinda eelnevalt kokku leppides. \u00dche erandiga on hind olnud alati 200 bahti.
\nEile linnast \u201ckoju\u201d tulema hakates peatasime takso ja peale sihtkoha v\u00e4ljaselgitamist pakkus juht, et s\u00f4it maksab 200 bahti. Me \u00fctlesime, et ok, aga paneme taksomeetri ka k\u00e4ima, siis keeldus juht. Kati arvas, et 200 on sulaselge r\u00f6\u00f6vimine ja siis lonkisime edasi. Aga aeg \u00f5htune, pime ja v\u00e4sinud ka ja nagu alatuse seaduse j\u00e4rgi ikka, teisi taxosid ei paista kusagilt tulema ka. Hakkasime juba kahetsema oma upsakust, et ei saanud siis tipptunnil lasta ennast koju s\u00f5idutada. Siis hakkavad silmad pimeduses ja muus tuledem\u00f6llus n\u00e4gema taxo plafooni, mille peale on keegi irooniline logomeister teinud logo, mis koosneb sellistest t\u00e4htedest: TAXI-METER.
\nMeil muidugi suurest r\u00f5\u00f5must k\u00e4si p\u00fcsti ja taxo j\u00e4\u00e4b aralt seisma\u2026seesama juht laseb akna alla ja vaatab k\u00fcsivalt meile otsa\u2026 Me muidugi tahtsime v\u00e4ga seekord selle 200 bahti eest koju saada. \ud83d\ude42<\/span><\/span>
\nT\u00e4itsa puhas turumajandus\u2026
\nAga t\u00e4na hommikul palusime meie villa koristajal meile takso kutsuda. Leppisime omavahel kokku, et teeme nagu Eestis. Teeme ukse lahti, istume sisse, r\u00e4\u00e4gime, kuhu tahame ja vaatame mis saab.
\nT\u00e4itsa lollikindel v\u00e4rk ju! Pealegi ennel\u00f4unane aeg ja pool Pattayat nagunii magab peale eilset tralli\u2026
\nEesm\u00e4rk oli teada saada, palju see s\u00f4it siis taxomeetriga ikkagi maksab\u2026
\nAvame ukse, juht viipab armsasti, istume ja seletan juhile, et tahame sinna T\u00f5e p\u00fchamusse minna.
\nJuht noogutab m\u00f4istvalt ja alustab s\u00f4itu.
\nM\u00f4ne hetke p\u00e4rast ei pea mu n\u00e4rv vastu ja k\u00fcsin, ega ta seda tolmust kasti (eriti tolmused olid nuppude kohad \ud83d\ude42<\/span><\/span> ), mille peale on taxi-meter kirjutatud ei tahaks t\u00f6\u00f6le panna. Meil oli palav ja kuiv ilm ja sama pilgu oleks ma saanud ka siis, kui oleksin tal palunud kogu reisiks kojamehed t\u00e4iel kiirusel sisse l\u00fclitada.
\nK\u00fcsin, et palju siis reis maksab, vastus oli 300 bahti.
\nKati muidugi hakkas juba maha minema, aga siis surusime selle vereimeja paigale kokkuleppehinnaga -250 bahti.
\nSee tempel on muidugi p\u00f4hja Pattayas ja maad sinna s\u00f4ita tegelikult on\u2026
\nOlime taxomeeste tsunftiau nii maha teinud ja endast samuti j\u00e4tnud sellise odava mulje, et siis hakkas tulema vabandusi, et tagasi sealt saad taksoga hinnaga 400-500 bahti jne. \u00dchtlasi teatas, et linnas on ka tuktukid liikumas\u2026
\nKohale j\u00f4udes saime aru, et see oli pikk maa k\u00fcll ja mees sai oma 300 raha k\u00e4tte. Ta oli \u00fcllatunud ja pakkus ennast kohe uuteks s\u00f4itudeks v\u00e4lja. \ud83d\ude42<\/span><\/span>
\nOlime seega T\u00f4e templis v\u00f4i p\u00fchamus, \u00f5ieti k\u00fcll alles pileteid ostmas.
\nSissep\u00e4\u00e4s oli 500 bahti (12,50\u20ac), aga igati seda ka v\u00e4\u00e4rt. Kuna templi k\u00fclastaja ei tohi seal n\u00e4idata paljaid \u00f4lgu, ega p\u00f4lvi, siis sai Kati tagatisraha eest omale \u00fche l\u00f4busav\u00e4rvilise h\u00f4lsti kasutada. Kui ta selle omale \u00fcmber sidus, siis sobis see t\u00e4itsa kenasti tema muu outfitiga.
\nTempli juurde j\u00f4udes, sai iga\u00fcks omale tavalise, valge, (m\u00f4tlesin, kas panen siia sulgude ette koma… eesti keel… \ud83d\ude42<\/span><\/span> ) ehitaja kiivri. Jagati lihtsalt ja s\u00f4nagi ei \u00f6eldud. Ega ma ei arvanudki, et see suveniir oli ja seega panime selle m\u00f4lemad kohe p\u00e4he. Aga minna templini veel oli, vast paarsada meetrit\u2026 me oleme selle kuumaga juba nii \u00e4ra harjunud, et kui kusagilt nire ei jookse v\u00f4i s\u00e4rk selja peal vabalt liigub, siis on kohe imelik olla\u2026 \ud83d\ude42<\/span><\/span>
\nTempel on suur ja t\u00f5siselt muljetavaldav.<\/p>\n
\nAsja m\u00f5tte leiab huvi korral kodulehelt, mis \u00fctleb, et: Siin m\u00f4istavad k\u00fclastajad iidset elu, inimeste vastutust, peamist elu m\u00f4tet, eluts\u00fckli t\u00e4hendust, elu suhteid universumi ja elu eesm\u00e4rki utoopia suhtes.
\nKui siiapoole asja, siis tasub kindlasti k\u00fclastada. Ekstra sellep\u00e4rast vist mitte \ud83d\ude42<\/span><\/span>
\nTempel asub turismipiirkonnast veidi v\u00e4ljas, sellep sinna ja tagadi transpordiga on asjad nii ja naa.
\nAga kui asjad on nii ja naa, siis on leidlikumad ja ettev\u00f4tlikumad kohe platsis\u2026
\nSaame meie t\u00e4navale sealt templist tagasi, kui j\u00e4lle motomehed (3 meest motikatega \u00fcle tee p\u00f4\u00f4sas s\u00f4id midagi) alustavad oma laulu suurushulluse viisi peal: taxooo ja taxooo (tai keeles ongi pikad l\u00f4pud: mangooo, wotermelooon, madaaam, sinjooor, spasibooo, da jeeest, tveestooo bahtiii, jne)
\nMeie muidugi arusaamatusest p\u00f6\u00f6ritame silmi, kui k\u00f4ige julgem teatab, et mitte taxiii vaid mototaxiii.
\nOdav ka, kesklinna vaid 150 bahtii.
\nKati arvas, et see vist ikka ei l\u00e4he mitte ja olime seega valmis jala selles kuumuses edasi vantsima.
\nJahutasime end \u00fches suvalises s\u00f6\u00f6gimajad k\u00fclma \u00f4llega ja saimegi linna tuiksoonele. Sealt tuktukile ja venisime ummikus edasi linna poole. (N\u00e4dalavahetusel ja espetsell p\u00fchap\u00e4eval puhkavad ka kohalikud ja liiguvad rohkem ringi. Nii meile seletati)
\nPattayas on tuktukil mitmeid mar\u0161ruute, aga googeldades v\u00e4ga infot nende erisuste kohta ei leidnud. V\u00f4ib-olla sellep, et tuktuki moondumine taxoks k\u00e4ib vaid hetkega ja sellet\u00f4ttu v\u00f4ib neid n\u00e4ha s\u00f4itmas suht igal pool linnas. Tuktuki muutumine taksoks k\u00e4ib nii, et patsient p\u00f6\u00f6rdub juhi poole mingi aadressiga ja kui ta peale istub, siis ongi taxo. \ud83d\ude42<\/span><\/span> Ja hind selgub alles s\u00f4idu l\u00f4pus \ud83d\ude42<\/span><\/span> Teine v\u00f4imalus on t\u00fchja tuktuki juhiga lihtsalt koht ja hind kokku leppida\u2026
\nMeil on aga vaja saada Tuktukile, mis viib Jomteini Beachile\u2026
\nKesklinnas, \u00fchel ristmikul ongi see maagiline koht, kus nad oma reisi alustavad. Alles eile \u00f6ppisime selle triki \u00e4ra.
\nSee k\u00e4ib nii, et t\u00e4naval seisavad t\u00fchjad tuktukid reas.
\nViimane tuktuk korjab rahvast peale ja sel hetkel pressitakse sinna s\u00f4na otseses m\u00f4ttes nii palju, kui mahub. Juhi juurde kabiini v\u00f4eti ka juhi k\u00f4rvale 2 inimest. Ja siis ongi lihtne, inimesed lasevad kella, l\u00e4hevad maha, maksavad juhile 10 bahti ja tulevad uued peale jne\u2026
\nOstsime endale t\u00e4navalt riisi krevettidega kaasa ja v\u00f4tsin baarist m\u00f4ne \u00f4lle, sest poest p\u00e4eval 14-17 alkoholi ei m\u00fc\u00fcda.
\nHelistasin eilsele naabrimehele (taxojuhile, kes lubas meid s\u00f4idutada 150 bahtiga \u00fcks ots) ja varsti olimegi kodus.
\nOleme t\u00e4na vist villas ainsad. Kogu kupatus on meie ja v\u00e4ikeste sisalikkude p\u00e4ralt (aegajalt n\u00e4itavad ennast \ud83d\ude42<\/span><\/span> )<\/p>\n
\nEga inime pole ometi m\u00f4ni loom, et iga p\u00e4ev rassib, homme tuleb lebo p\u00e4ev. Kell 6.30 on \u00e4ratus. Eestis on siis 02.30\u2026 \ud83d\ude42<\/span><\/span>
\nHead \u00f6\u00f6d!<\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div>