Kui uskuda ilmateadet, siis siin sajab ja l\u00f6\u00f6b v\u00e4lku v\u00e4hemalt 24\/7, aga tegelikult on meil ilmadega siiani v\u00e4ga vedanud. Reaalselt saime v\u00e4ikese vihma Bangkokis, esimesel p\u00e4eval, kui linna pealt templeid ja muid vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi otsisime. Kunagise suitsumehena tean, et parim viis takso v\u00f4i buss v\u00e4lja kutsuda, on sigarett p\u00f4lema panna\u2026 (Murphi seadus)\u2026 Me ostsime selle peale vihmakeebid ja seni on pidanud\u2026
\nTegelikult siiski sajab igal \u00f6\u00f6sel ja v\u00e4lku l\u00f6\u00f6b korralikult ja m\u00fcristab vahel sellise pauguga, et t\u00e4itsa hirmus on\u2026, aga seni ainult \u00f6\u00f6siti.
\nT\u00e4na pidime lihtsalt kodus olema l\u00f4unani, puhkama ja ujuma. Aga \u00f6ine vihm oli veel pea kohal ja vahel viskas piiskasid alla ka, aga n\u00e4is peagi l\u00f4ppevat, igatahes oli \u00fcsna pilves. Hirmus jahe oli ka, vast 25 kraadi ainult\u2026 \ud83d\ude42<\/span><\/span>
\n\u00dches\u00f4naga, \u00f4uem\u00f4nude nautimiseks k\u00fclm ja meil kohe uus plaan – l\u00e4heme tuktukiga s\u00f4itma.
\nKui me siit oma villast 200 m v\u00e4lja jalutame, siis oleme kohe \u00fche olulise magistraali peal ja seal s\u00f4idab s\u00f4ber tuktuk. Plaan oli lihtne – istume peale ja vaatame, mis juhtub\u2026
\nTais on muide nii, et s\u00f4ltumata sellest, kas jalak\u00e4ia on v\u00f6\u00f6trajal v\u00f4i tal on roheline tuli v\u00f4i m\u00f4lemad korraga, siis see ei loe midagi. Sama seadus kehtib tegelikult igal pool. Kui n\u00e4iteks tuled Eestist ja tahad siin Eestis toimiva mudeli j\u00e4rgi \u00fcle tee minna, siis t\u00f4en\u00e4olist Sa ei saagi \u00fcle tee. Eelmisel aastal kodustasime siin paariks p\u00e4evaks \u00fche tuktuki juhi, noore poisi, Mr. C. Tema \u00f4petas, kuidas peab teed \u00fcletama: astud s\u00f4iduteele, t\u00f4stad parema k\u00e4e enda silmade ja autojuhi silmade vahele, peopesaga autojuhi poole ( nagu Harry Potteri filmis v\u00f4lukepikese ). Siis veendud, et ta m\u00e4rkas ja asud teele, aga k\u00e4tt peab hoima l\u00f4puni, muidu jama majas\u2026
\nMe saime sinna magistraali peale v\u00e4lja, aga valele poole teed. Aga magistraal on nii suur ja v\u00e4gev, et vahel lausa kanalka kraav ehitatud. Hakkasime siis jala minema, \u00f4nneks oli seal lagunenud k\u00f4nnitee suurte lompidega. T\u00f4en\u00e4oliselt k\u00e4isid seda pidi seal viimati enne meid dinosaurused. Kahel p\u00f4hjusel: seal t\u00f4esti ei k\u00e4ida jala ja teed olid \u00fbsna \u00e4ra vajunud (t\u00fcrannosauruse jalaj\u00e4ljed). Nagu sellest veel v\u00e4he oleks, kasutatakse k\u00f4nnitee pinda liiklusm\u00e4rkide paigaldamiseks, alumine serv vast 1,30 meetrit maapinnast. V\u00e4ga vaheldusrikas on iga 30 meetri tagant teha \u00fcks v\u00e4ike limbo tants, ajades ennast liiklusm\u00e4rgi alt selja peale kallutades l\u00e4bi.
\nMeie jalutusk\u00e4ik ei j\u00e4\u00e4nud muidugi m\u00e4rkamata meiega samas villas resideeruvale saksa h\u00e4rrasmehele, kes meist m\u00f6\u00f6da tuhises mootorrolleriga ja tuututas ka veel \ud83d\ude42<\/span><\/span>
\nArvan, et meid peetakse juba imelikeks siin, keegi ei usu, et niipalju saab inimene p\u00e4eva jooksul jala \u00e4ra k\u00e4ia (t\u00e4na 13 km), enamuse veel p\u00e4evasas leitsakus\u2026<\/p>\n