Eile saabusime \u00f5htuks Sloveeniasse ja peatusime pealinnas, Ljubljanas. BIT Center Hotel oli selline uuem ja moodsam spordiklubi ja sportlik asutus, kus pakuti esimesel korrusel ka \u00f6\u00f6maja. Tuba oli askeetlik, moodne loft, kus all oli laiem voodi, selline laia servaga, kuhu sai ka istuda. Toole toas ei olnud. Laud oli selline traditsiooniline \u00fcmmargune esikulaud vaasi jaoks. Aga jalad olid all korralikud. Teine voodi oli t\u00f5mmatud risti alumise voodi kohale torudega lakke. Hea kasutada, kui keegi k\u00fclla tuleb v\u00f5i pikemalt k\u00fclla peaks j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n
Hommikus\u00f6\u00f6giks lubati t\u00fc\u00fcpilist Continental Breakfast’i. Hommikul selgus, et oligi lihtne versioon sellest. Mune ega pudruvalikuid kahjuks polnud. Muu kraam oli t\u00e4itsa hea.<\/p>\n
K\u00f5ht t\u00e4is, s\u00f5itsime autoga Ljubliana kesklinna, et t\u00e4htsamad vaatamisv\u00e4\u00e4rsused \u00fcle vaadata. P\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul oli linn nagu v\u00e4lja surnud. Esmasp\u00e4eva hommikul k\u00e4is paras trall. Jalgrattad ja elektrit\u00f5uksid on v\u00e4ga popid. Linna l\u00e4biv, sogase veega Ljubljanica j\u00f5gi (kanal) oli sildadega korralikult kaetud, elu k\u00e4is. K\u00f5ige tuntum sild siin on Draakoni sild ja ka vanalinna osa oli ilus ja igati viisip\u00e4rane. J\u00f5e \u00e4\u00e4rt palistavad turuhooned. Seal oli ka juurikaturg koos hilbu- ja suveniiride turuga. Juurika- ja puuvilja ekspert Kati \u00fctles, et hinnad on k\u00f5rged. J\u00e4\u00e4b \u00fcle ainult uskuda, sest me t\u00f5esti midagi sealt kaasa ei ostnud. Isegi virsikuid mitte…<\/p>\n
P\u00fcha Nicholase katedraali k\u00f5rval lookles umbes 100 meetri pikkune saba ja see viis Covidi testimise telki. Alguses arvasime, et see on vaktsineerimise telk (Autohaagis-karavan), aga Kati k\u00e4is l\u00e4hemal ja selgus, et ikka pika oraga teste tehti.<\/p>\n
Kuna meie hommik algas kell 7 ja vanalinnas, m\u00e4e otsas olevasse kindlusesse ei lastud veel, j\u00e4tsime selle j\u00e4rgmiseks korraks.<\/p>\n
Meie j\u00e4rgmisesse peatuskohta, Umagi linnas Horvaatias oli Waze arvates ca. 130 km. Ja siin samas k\u00f5rval on Itaalia ja sealne uhke kuurort Trieste. No kuidas sa siis ei l\u00e4he sinna, kui on aega ja tahtmist. Tahtmist oli teistelgi, saime linnast vaevalt v\u00e4lja, kui kiirteel liiklus venima hakkas. Venis pikalt, kuni tee hargnes Itaalia ja Horvaatia peale. Selgus, et k\u00f5ik see mass s\u00f5idab Horvaatiasse. Meie muidugi ilma igasuguse eelneva ettevalmistuseta Itaaliasse. Piiri\u00fcletus l\u00e4ks ludinal, keegi midagi ei k\u00fcsinud, vaiksel kiirusel vahetasime riiki. <\/p>\n
Ja siis l\u00e4ks ahhetamiseks! Sa p\u00fcha p\u00fcss, sellised vaated ja maastikud. \u00dcle k\u00f5rge m\u00e4e l\u00e4henesime ja laskusime serpentiine pidi alla Trieste linna. Linnale avanesid iga kurvi tagant sellised vaated, et meiesugused lamemaalased seda ilma oma silmaga n\u00e4gemata isegi ei usuks.<\/p>\n
Ma nautisin igat hetke. Sest Kati oli roolis. J\u00f5udsime linna ja hakkame parkimise kohta otsima. K\u00f5ik teeservad on palistatud enamasti v\u00e4ikeste autodega ja mpoeedide ja mootorratastega. T\u00e4navad on kitsad ja s\u00f5it k\u00e4is tihedalt \u00fcksteise kannul. Aga parkida ei ole kusagile.<\/p>\n
Selle peale meenus aastate tagune T\u0161ehhi reis, kus tegime lisaks Prahale ringi peale pea k\u00f5ikidele suurematele linnadele, muuhulgas j\u00f5udsime ka Karlovy Vary linnakesse. Sisenemine ja v\u00e4ljumine samamoodi m\u00f6\u00f6da serpentiine ja koha peal parkida ei saanudki. Nii l\u00e4kski. Leidsime seal \u00fche nurgataguse koha miski apteegi ees, kuhu sai auto korraks parkida nii, et see kogu liiklust seisma ei pannud. L\u00e4ksin apteekri k\u00e4est abi paluma, et \u00e4kki annab parkimisalast n\u00f5u. Asi nimelt selles, et T\u0161ehhis mingil p\u00f5hjusel inimesed ei r\u00e4\u00e4gi palju meile tuntud v\u00f5\u00f5rkeeli ja lootsin apteekrilt saada inglise keeles vastust, kuidas siin linnas \u00fcldse parkida saab. Noh, et kuidas siin \u00fcldse pargitakse… Vastus oli l\u00fchike. Tema ei tea ja vabastage aknaalune koht oma autost, muidu tuleb paha kontroller ja teeb trahvi. Mu m\u00e4lu j\u00e4rgi tegime veel paar katset parkida, aga isegi niipalju ei saanud, et oleks \u00fche j\u00e4\u00e4tise saanud osta… Aga muidu super ilus koht. Aga ligi ei lase…<\/p>\n
No ja selles t\u00e4nases Triestes j\u00f5udsime mingile pisikesele v\u00e4ljakule, kus sai maja ette parkida nii, et teised m\u00f6\u00f6da mahtusid. Kati oli roolis ja oli teinud oma parima. Asi kiskus juba pisut n\u00e4rviliseks, ta tahtis, et ma annaksin suunda v\u00f5i ideid, kuhu s\u00f5ita, aga ma olin ise ka n\u00f5utu. Tegime seal v\u00e4ljakul selle maja ees peatuse ja juhivahetuse. <\/p>\n
Vaatan, et \u00fcks kohalik pakivedaja annab just meie ees oma kaupa \u00fcle ja k\u00f5netasin teda, et uurida parkimise v\u00f5imaluste kohta. M\u00f5lemad jumala umbkeelsed teineteise suhtes, aga s\u00f5na “parking” t\u00f6\u00f6tas. N\u00e4itas suuna k\u00e4tte ja seda pidi minnes sattusime \u00fcsna kesklinnas oleva k\u00f5rge m\u00e4e otsa. Seal oli veel tasulisi kohti saada ja m\u00f5ne euro eest saime omale 2 tundi jalutamise aega. <\/p>\n
Kuuma \u00fcle 30 kraadi, l\u00e4ksime alla sadamasse ja kesklinna avastama. J\u00f5udsime mereni ja vaated sealt alt muidugi fantastilised. Kellaaeg selline 11+ ennel\u00f5unat. M\u00f5tlesime s\u00f6\u00f6gi peale ja hakkasime otsima sobivat restorani. Paljud kohad olid kinni, terrassid ja varjud suletud, aga oli ikka ka avatud kohti. M\u00f5tlesime, et kui Itaaliasse juba tuled, siis s\u00f6\u00f6ks kohalikku head pastat, mina muidugi oma Pasta Carbonara sooviga kohe platsis. <\/p>\n
Vaatasime men\u00fc\u00fcsid kohtadel ja liigume j\u00e4lle edasi, sest s\u00fc\u00fca ei antud sellist, nagu oleks tahtnud. Kohv, kokteilid, saiakesed ja muidugi \u00fcle-elusuurused j\u00e4\u00e4tise koksid jne. Selline l\u00e4\u00e4ge v\u00e4rk. Liha l\u00f5hna ei tulnud \u00fchestki uksest… M\u00fcstika…<\/p>\n
Tegime otsuse minna tagasi auto suunas ja igal v\u00f5imalusel p\u00fc\u00fcda s\u00f6\u00f6ki hankida. M\u00e4kke t\u00f5ustes ja auto poole liikudes v\u00f5imalused aina kahanesid ja panime siis t\u00fchja k\u00f5huga linnast minema Horvaatia linnakese Umag’i poole. N\u00e4itas, et ca.37 km s\u00f5ita koos piiri\u00fcletusega. <\/p>\n
K\u00f5ik sujus ilusti ja piiril oli pikk saba, mis liikus aeglaselt edasi. Selge, et pidu l\u00e4bi ja kontrollivad dokumente… V\u00f5tsin meie ID kaardid ja hoidsin k\u00e4es, valmis neid ametnikule tutvumiseks andma. Ja ainult sellest positiivsest suhtumisest ja zestist piisas. N\u00e4itas k\u00e4ega, et s\u00f5ida edasi… Olimegi Horvaatias.<\/p>\n
Horvaatias on rahaks Horvaatia Kuna’d. Tegin piiril rahavahetuse ja 50 euro eest saab s\u00f5ltuvalt kursist ca. 306 kunat. Muidu \u00f6eldakse, et hea kui saad \u00e4ris kasumit 10%, siin saab protsendiks ca. 600%. pole paha \u00e4ri. Aga iseenesest saab peaaegu igal pool maksta kaardiga ja see variant on minu meelest kasulikum, sest siis on kasum lause \u00fcle 700%. \ud83d\ude09<\/p>\n
Tahtsin veel kindel olla, et Horvaatias pole kiirtee makse ja lahke naisterahvas piiripealses rahavahetuse punktis mulle seda ka kindlalt v\u00e4itis. Ju ta ikka teab…<\/p>\n
Edasi s\u00f5itsime oma \u00f6\u00f6bimise kohta ja saime uhke 40 m2 toa k\u00e4tte k\u00f5ikide kellade ja viledega. Isegi WiFi kood anti kohe kaasa. Ja nii oligi, tuba v\u00e4ga ruumikas, konditsioneeriga, k\u00fclmikuga, ruumika sanruumiga ja nii edasi. Parkimine akna all, sisehoovis. Peremees peab siin veel karavaniparklat ja restorani ka. Koht ise ca. 3 km keskusest v\u00e4ljas. Ainus jama on see, et WiFi siia tuppa ei levi. Juba kolmas \u00f6\u00f6bimine ja lubatud WiFi on \u00fcmmargune null… <\/p>\n
[panorama id=2164]<\/p>\n
T\u00e4nan seda inglit, kes mulle pani p\u00e4he m\u00f5tte v\u00f5tta kaasa taskuruuter ja piiramatu kasutusega SIM kaart.<\/p>\n
Asjad tuppa jahedasse s\u00e4titud, s\u00f5itsime Umag’i linna keskusesse, et s\u00fc\u00fca ja linn \u00fcle vaadata. Meri ja kaldapealsed imeilusad. Rahvast palju pole. Leidsime \u00fche restorani (neid oli siin palju), kes meie ootustele vastas ja istusime lauas, vahetult mere \u00e4\u00e4res, kail, Aadria mere kaldal ja lasime ennast turgutada imemaitsva toiduga. Hinnad olid 65 ja 80 kunat, ehk veidi \u00fcle 10 euro s\u00f6\u00f6k ja 25 kunat \u00f5lu. Rahaga harjumine ei ole veel selgeks saanud. Siin pole liiga odav koht, aga iseenesest pole hullu ka midagi. Homme oskame juba t\u00e4psemalt midagi arvata.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/IMG_2981-scaled.jpg\" "\\"IMG_2981\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div>