T\u00e4na randa ei saa! Katil on selline kaasuv t\u00f5bi, et v\u00f5tab hoolega p\u00e4ikest, igast asendist ja \u00fcksk\u00f5ik kui palju. V\u00e4lja n\u00e4eb nagu tumedanahaline inimene (vabandust ebakorrektsuse p\u00e4rast) ja midagi paha temaga sellest ei juhtu. Vot nii h\u00e4sti elab! Viimase 5-6 aasta jooksul on seda korduvalt kontrollitud. Aga nagu reisule l\u00e4heb, kohe l\u00f6\u00f6b p\u00e4ikese allergia v\u00e4lja. Seni on see t\u00f6\u00f6tanud 100%. Hakkasime Tartust s\u00f5itma ja juba peale Elvat tundis, et midagi nagu kiheleb, Riiast m\u00f6\u00f6das\u00f5idul oli juba ka teisel k\u00e4el kihelus, Kaunases juba kaela kandis jne. \u00dches\u00f5naga inimene ka ei \u00f5pi kunagi. N\u00fc\u00fcd oleme seisus, et Kati ja P\u00e4ike samas ruumis olla ei saa… Saavad tegelikult k\u00fcll, aga siis peab \u00fcks neist kaetud olema.<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga kerge p\u00e4ikeseallergia ja pisike, aga v\u00e4ga s\u00fcgelev l\u00f6\u00f6ve on Kati k\u00e4tel ja ujuma, ehk siis p\u00e4ikese k\u00e4tte, Kati minna ei tahtnud. Rohud m\u00f5juvad praeguseks h\u00e4sti ja homme ootab meid esimene kohtumine Aadria merega.<\/p>\n
Siinsed inimesed s\u00f6\u00f6vad uskumatus koguses saia ja j\u00e4\u00e4tist. Kohvi ka joovad. Eks midagi ehk veel. Hakkasime hommikul liikuma ja kuna meie \u00f6\u00f6bimises hommikus\u00f6\u00f6ki ei pakutud, siis lootsime leida bensukat, kes meie k\u00f5hu t\u00e4idaks. No palju polnudki vaja minna, varsti paistiski kohalik k\u00fctusem\u00fc\u00fcja Crodux logo ja saime auto pargitud. Horvaatia k\u00fctuse hinnad on nagu Eestiski, kallid. Kohviku letis saiakesi igale maitsele ja saime ka sellised valmistehtud v\u00f5ileivad, mis olid horisontaalselt poolitatud ja sinna vahele klassikalist manti pandud (sink, juust, salatileht ja midagi veel). Normaalne asi \u00fches\u00f5naga. Nalja hakkas saama kohviga.<\/p>\n
Eestis lased bensukas kohvi topsi ja siis maksad. Siinmail on bensukates selline komme, et neil on kohvijaam sarnane meiega, aga topsihoidjad on t\u00fchjad. Alguses arvasime, et puhas teenindaja hooletus, aga tegelikult on nii, et ostad ja maksad \u00e4ra ja siis teenindaja annab sulle paberikotis topsi, kaane ja pulga ka!<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd siis tellime teenindajalt omale need uhked v\u00f5ileivad ja croissandid ka. Ja muidugi cappuccinod. Vestleme sujuvas inglise keeles ja siis ta k\u00fcsib, et kas cappuccinod on suured v\u00f5i v\u00e4ikesed. Kuna oli hommik ja uni veel silmas, siis mina kohe, et suured. Kati otsustas, et vetsu on harva saada, tema v\u00f5tab v\u00e4ikese. Ja tead saigi. Selgus, et jutt ei k\u00e4inud mitte sellest vending masinast, vaid meile tehti portselani sisse korralikust esspresso masinast kohvid. Minul oli baasiks tavaline must kohv (americano) ja Cathi sai omale Espresso baasil Cappuccino. Ma olin s\u00f5natu, polnud varem seda n\u00e4inud. Vesi klaasiga anti k\u00f5rvale ja k\u00f5ik oli viisip\u00e4rane.<\/p>\n
T\u00e4na s\u00f5itsime alla Umagi suunast ja j\u00f5udsime l\u00f5puks v\u00e4lja Istria poolsaare k\u00f5ige t\u00e4htsamasse linna Rijeka’sse. Meil siin \u00f6\u00f6maja ka. Eelnevalt selgus, et Horvaatias ei pea enne riiki sisenemist endale kiirteedemaksu vinjetti ostma. Aga see ei t\u00e4henda, et seal tasulisi kiirteid pole. Need on olemas, v\u00e4ga head ja p\u00e4ris kallid ka. Ma arvan, et ma palju ei eksi, kui arvestad, et bensu kulu, mis selle tasulise l\u00f5igu l\u00e4bimiseks kulub ongi umbes selle tasulise l\u00f5igu l\u00e4bimise hind. Ega ma arvutusi teinud pole, aga selline mu mulje praegu on…<\/p>\n
Mitte sellep\u00e4rast, et kallis oleks kiirteel s\u00f5ita, aga seal on kohati lihtsalt igav. S\u00f5idad sellisel maastikul ja sellised vaated, aga kiirteel ei m\u00e4rka sellest suurt midagi. Aega meil oli ja otsustasime tulla ikka m\u00f6\u00f6da k\u00fclavahesid alla m\u00f6\u00f6da Aadria mere kallast ja nautida vaateid ja aru saada inimeste igap\u00e4evasest elust. Teine otsus oli, et andsin Wazele puhkust ja kasutasin Google mapsi appi telefonis ja Carplay’s. Miilitsaid k\u00fcll ees ei n\u00e4e, aga v\u00e4hemalt aus ja teeb oma t\u00f6\u00f6d h\u00e4sti. Ja nii oligi. Aus app andis peale igat suuremat ristmikku teada, et on olemas veel teinegi tee, mis aitab kokku hoida ca. 15 minutit. Kas valime selle? Olin roolis ja liikluse j\u00e4lgimisega tegevuses. Tahtsin ilma lugemata seda teadet auto ekraanilt \u00e4ra saada ja panin ok. Ja 3 minutit hiljem sisenesime teele, kus olid slagbaumid ja said putkast v\u00f5tta magnetribaga sedeli ja siseneda kiirteede turvalisse ja kiiresse maailma. M\u00f5tlesin, et ega oma karma vastu ikka ei saa ja l\u00e4ksime siis kiirteele. Oluline on teada, et sain sealselt aparaadilt magnetribaga pileti. Jupp aega m\u00f5tlesin, et kuhu seda panna, et \u00e4ra ei kaoks. Meil on autos reisi ajal paras kaos, juhtmed, telefonid, taskuruuter, p\u00e4ikeseprillid, lugemisprillid, joogipudel jne. Panin siis armatuurlauale, tal seal hea \u00fcksi olla ja kui vaja, sealt ikka leiab \u00fcles. S\u00f5idame ja naudime. Kati laseb silma looja, aga mul on tunne, et varsti oleks vaja \u00fche asja p\u00e4rast WC-d k\u00fclastada. <\/p>\n
Nagu ikka, kui soovid midagi, siis seal ta varsti ongi. Kiirtee \u00e4\u00e4rne bensukas ja toidukoht ja WC ja misiganes. Vetsutasime ja ostsime kakaod autosse joogiks kaasa ja s\u00f5idame edasi. Peagi tuleb kiirteelt mahas\u00f5idu koht. Otsin oma armast kiirtee piletit ja seda lihtsalt pole. Pidasime kinni ja otsisime p\u00f5hjalikult igalt poolt. No ei ole seda meie autos olemas… Vaatan neid masinaid, kes raha k\u00fcsivad ja peale maksmist slagbaumi \u00fcles t\u00f5stavad ja juba kujutan ette, et seal pole midagi kellelegi seletada. V\u00e4ljas on tubli tuul ja ilmselt lendas ta minema, kui me m\u00f5lemad korraga autost v\u00e4ljusime… Kati teeb ettepaneku, et s\u00f5idame sinna kohta tagasi ja otsime \u00f5ues, meie parkimiskoha \u00fcmbrusest. Mina muidugi vaidlen ja ei usu, et selle tuulega meil \u00f5nnestub piletit leida, aga nagu \u00f6eldakse “h\u00e4daga s\u00f6\u00f6b kurat ka k\u00e4rbseid…” <\/p>\n
Keerame ebaseaduslikult, poide vahelt, vastassuuna v\u00f6\u00f6ndisse ja paneme tagasi suunas minema. See oli vast 3 km, kui meie armas jaam paistma hakkas. Nii vastassuunas, kui meie suunas. Seal on kaks jaama ja nende vahel puudub v\u00f5imalus f\u00fc\u00fcsiliselt sinna s\u00f5ita v\u00f5i k\u00f5ndida…<\/p>\n
Saime aru, et oleme jamas ja muud teha polnud v\u00f5imalik, kui ainult edasi s\u00f5ita. Lootsin et kusagil tuleb m\u00f5ni k\u00f5rvaltee, mille kaudu saan \u00fcle tee s\u00f5ita ja suunda vahetada, et oma algsesse parklasse tagasi sattuda… Ja vaata imet, tulebki selline tore mahas\u00f5it, meie kohe sinna ja siis selgub, et see on ikkagi kiirteelt mahas\u00f5it koos kellade ja viledega, aga meil pole piletit ja seal on ainult robotid. Taganeda ka enam ei saanud ja s\u00f5idame roboti juurde ja see tahab, et ma oma pileti temasse sisestaksin… aga piletit pole. \u00d5nneks Kati m\u00e4rkas nuppu: “Call for help”<\/p>\n
Vajutan ja kohe kena naish\u00e4\u00e4l k\u00fcsib, mis lahti. Ma seletan, et tuul viis pileti \u00e4ra. Tema k\u00fcsis, kuskohast me tuleme. \u00dctlen, et Porec’ist ja tema kohe, et 26 kunat tuleb maksta. Maksime \u00e4ra ja voilaa, saimegi tulema. Me olime tegelikult enamuse sealt Porecist alates s\u00f5itnud m\u00f6\u00f6da k\u00fclavaheteid ja verevaatega rannikuteid. Lihtsalt vahetult enne l\u00f5ppu see Google maps soovitas minna kiiresti s\u00f5itma… Ja nii ta l\u00e4ks. Alati on nii, et kas v\u00f5idad v\u00f5i \u00f5pid!<\/p>\n
Eestis v\u00f5ib vist t\u00e4nagi poes k\u00e4ia maskita, mujal see nii ei ole. Seni l\u00e4bitud k\u00f5ikides maades on maski kandmine poodides ja muudes kinnistes ruumides kohustuslik. Ja kantakse m\u00f5nuga. Pooltel on ninad ka maskis, teine pool kannab maski l\u00f5ua otsas v\u00f5i siis vahel on suu ka sees. Aga n\u00fc\u00fcd on uus jama, t\u00e4naval maski ei ole vaja, aga kus seda siis kanda? Trendikas on maski kanda k\u00e4evarrel, nagu kella ja naistel on muidugi eeliseid veel, maskiga saab juukseid taha krunni kokku t\u00f5mmata. Ja sattud poodi, kohe mask k\u00e4est v\u00f5i peast v\u00f5tta… \ud83d\ude42<\/p>\n
Siin on ka suitsetaja elu hea, Sloveenias oli samuti. Suitseta kus tahad ja tuhatoosid on ka igal pool olemas…<\/p>\n
Raha vahetust soovitan teha kohe riiki sisenedes ja mitte enam, kui parkimiseks ja turul ostmiseks v\u00f5iks kuluda. Need \u00fcldiselt s\u00f6\u00f6vad m\u00fcnte ja sinna on m\u00fcnte vaja. Mujal saab igal poole kaardiga maksta. See on palju soodsam… Parkimise miinimumtasu on 8 kunat, mis \u00fcldiselt lubab 1 tund parkida. Linnade s\u00fcdametes on parkimine tasuline ja parkimisautomaadid alla tunni aja pileteid ei v\u00e4ljasta.<\/p>\n
Mingi imelik asi on siinse vihmaga. Meil kui sajab, siis vihm muudab asjad puhtamaks, peseb liiva ja tolmu… Siin on nii, et peale vihmapiisa aurustumist j\u00e4\u00e4b autole tolmused laigud, v\u00e4rskelt pestud auto tuuleklaas muutub vihmast aina mustemaks, p\u00e4ikeseprillidele sadanud ja seal \u00e4ra kuivanud vihm j\u00e4tab suured plekid klaasidele. jne. Ilmselt veab kusagilt k\u00f5rbest kaasa…<\/p>\n
Pidasime oliivisalu juures auto kinni, et oliividega tutvust teha, oliive polnud. Kati jumala \u00f5nnetu. N\u00fc\u00fcd loeb Googlest tarkust juurde, et miks ja kuna…<\/p>\n
Turiste on, aga ainult Saksamaalt ja Astriast. Muude maade autonumbreid pole veel kohanud. Samas turistil\u00f5ksud on k\u00f5ik lahti ja ootavad. Aga suvi alles algas, loodetavasti ikka j\u00f5uavad veel tulla.<\/p>\n
K\u00f5ndisime t\u00e4na Rijekas alla mere \u00e4\u00e4rde ja hakkasin huvi p\u00e4rast vaatama tee \u00e4\u00e4res seisvate autode salonge. Peaeegu polegi automaatkastiga autosid. \u00dcliharva, kui m\u00f5ne leiad. Kas m\u00e4gedes on manuaalkastil oluline eelis?<\/p>\n
Homme hommikul plaanime minna merre ujuma ja siis liikuda edasi Zadar’i linna.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/IMG-9035-1-e1626201330532.jpg\" "\\"IMG-9035")
<\/a><\/div><\/div>