Kui hakkasime hommikul s\u00f5itma, siis Kati esitas k\u00fcsimuse, millele polnudki nii lihtne vastata… Mulle tundus, et neljap\u00e4ev. Selgus, et alles kolmap\u00e4ev. Vot selleks ongi vaja vahel kodust kaugemale minna, et ei teaks, mis p\u00e4ev parasjagu on. Siin ei oma see mitte mingisugust t\u00e4hendust. Ja see on hea tunne…<\/p>\n
See Google Mapsi app saab kelleltki pappi, sest see ei ole muidu v\u00f5imalik… Panin Rijekas hommikul peale mar\u0161ruudi ja t\u00e4itsa kindlalt valisin variantide hulgast selle, mis ei vii kiirteele. Viis ja pool minutit hiljem v\u00f5tsin robotilt magnetribaga pileti ja tema tegi selle peale oma t\u00f5kkepuu lahti. Ja nii meie seiklus algas. Valida oli siis juba v\u00e4he. Tegime korraliku tiiru super highway’l ja alles Zagrebi k\u00fclje all saime nina l\u00f5unasse p\u00f6\u00f6rata, m\u00f6\u00f6da kiirteed muidugi…<\/p>\n
Kati oli roolis ja ta ei saanud \u00f5nneks midagi aru, keeras aga vapralt rooli ja nautis h\u00e4id teid. Ja see tee oleks meid toonud kohe Zadari linna ja meie apartmendi ukse ette, kui ma poleks teinud katset masinat lollitada. Kui meie sisemaareis hakkas juba rannikule j\u00f5udma, tegin meie Google mapsile selgeks, et me ei l\u00e4he t\u00e4na Zadari, vaid \u00f6\u00f6bime hoopis Senj linnas. Ja ta andis alla. Saime peale 9 euro loovutamist j\u00e4lle lihtsamatele teedele ja k\u00e4isime Senj linna Konzumis ja ostsime j\u00e4\u00e4tised. Sinna sisenedes peatas meid nooremas keskeas 30 aastane mees, kes tervitas meid enamlevinud mandrieuroopa keeltes ja pakkus meile midagi, millest ma spontaanselt keeldusin. Kati, kes ei saanud midagi aru, k\u00fcsis, et mis ta tahtis. Ja ma ei teagi siiani, kas see oli majutus v\u00f5i midagi, mida ajakirjanduses seostatakse topinguga. P\u00e4rast oli ta sealt igatahes kadunud. <\/p>\n
Vaatasime sadama \u00fcle ja siis s\u00e4ttisime ennast rannikut pidi allapoole s\u00f5itma. S\u00f5na s\u00f5nalt n\u00e4gi see v\u00e4lja nii, et:<\/p>\n
Peatasin ristmikul auto ja tegin veel korra kontrolli ja lihtsalt keerasin rannikurajale. Peale seda olime s\u00f5brad, sest sealt enne Zadari linna polnudki v\u00f5imalik enam minema saada kiirteele. Olen enda \u00fcle nii uhke… \ud83d\ude42<\/p>\n
Ja siis l\u00e4ks kenasti. Leidsime varsti tee\u00e4\u00e4rse ujumise koha, kus oli ka k\u00e4mpinguautode laagrikoht ja sai ka soovi korral s\u00fc\u00fca, vetsutada ja du\u0161\u0161i all k\u00e4ia. Me tahtsime ujuda ja seda me saime, P\u00f5hi on kivine ja mul sellega lapsest saati h\u00e4da. Aga vesi soe ja selge ja soolane. Du\u0161\u0161i alla ei l\u00e4inud ja hiljem autos langes mu juustest! (ilus s\u00f5na) soolakristalle…<\/p>\n
Pea 200 kilomeetrine reis oli emotsionaalselt \u00fclev ja alguses ahhetasime vaheldumisi, l\u00f5puks tundus juba iga j\u00e4rgmise kurvi tagant avanev vaade selline kaunis, aga mitte enam nii \u00fclev. Inime harjub ilusate asjadega h\u00e4sti. Tagasi tulles vaataks ikka Suure Munam\u00e4e ja Pandivere k\u00f5rgustiku ka \u00fcle. Aga nad on siit vaadates ikkagi armsad.<\/p>\n
Aga nagu \u00f6eldakse, \u00fcks pilt on parem, kui 100 s\u00f5na. Panin kokku v\u00e4ikese kollaa\u017ei t\u00e4nasest p\u00e4evast. <\/p>\n
Homme l\u00e4heme Spliti linna! Tsutsu-Frei!<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>