V\u00f5ib-olla ma ei tohiks seda nii v\u00e4ita, kuna andmeid on v\u00e4he… Aga saias on mingi v\u00e4gi. Siinsed inimesed s\u00f6\u00f6vad saia hommikust \u00f5htuni ja siis veel hiljem, k\u00f5rtsi \u00f5llelauas \u00f5lle k\u00f5rvale ka.<\/p>\n
Nagu teada, oleme varajased t\u00f5usjad ja teeleasujad. Mina olen hommikul harjunud ka s\u00f6\u00f6ma. Tahaks kohvi k\u00f5rvale putru v\u00f5i muna v\u00f5i omletti. Seda siit leida pole \u00f5nnestunud. Poes on munad olemas. S\u00f6\u00f6gikohad seda toorainet mingil p\u00f5hjusel ei kasuta. Ma r\u00e4\u00e4gin kohvikutest, n\u00e4iteks Splitis. S\u00f5itsime suunaga linnast v\u00e4lja, kui rannarajoonis rahvas juba liigub ja kohvikud on suitsetajat rahvast peaaegu t\u00e4is. K\u00f5igil on ees kohv (valdavalt espresso) ja suurema isuga inimestel veel lisaks tuhatoosile ka croissant, ehk sarvesai. Noor teenindaja imestas ikka korralikult, kui k\u00fcsisin pudru v\u00f5i omleti v\u00f5i \u00fcldse muna kohta. Mulje oli selline, et ta isegi ei suuda ette kujutada, kuidas seda hommikul v\u00f5i siis \u00fcldse s\u00fc\u00fca… Professionaalse teenindajana saatis meid itaalia s\u00f6\u00f6gikohta otsima… <\/p>\n
\u00dche s\u00f5naga saia saab siin igast asendist ja see sai on tegelikult v\u00e4ga maitsev, nagu ka omavalmistatud j\u00e4\u00e4tis, mida jagub \u013ainnade keskel pea igast august. R\u00f5\u00f5mus rahvas ju, kui saavad iga p\u00e4ev saia ja j\u00e4\u00e4tist endale lubada. \ud83d\ude42<\/p>\n
T\u00e4nane tee viis meid Plitvicka rahvusparki, mis j\u00e4\u00e4b kenasti Spliti ja Zagrebi vahele. Sai s\u00f5ita m\u00f6\u00f6da kiirteid ja tavalisi radu. Peale rahvusparki Zagrebi poole oli tee valdavalt allam\u00e4ge ja tegin autoga uue k\u00fctusekulu rekordi – 3,4l\/100 km kohta. 2 liitrit parema, kui tavaliselt maanteel on. Auto lihtsalt halastas, sest hommikul ostsime k\u00fctust 1,54 euri liitri kohta. Aga kiirteemaksuga l\u00e4ks ka soodsalt. Me muidugi tavalised lamemaalased, kes kiirtee trahviputkade m\u00e4rkidest midagi ei tea… \u00dches\u00f5naga Kati oli sel hetkel roolis ja hakkame kiirteelt maha s\u00f5itma nende putkade juurde, kus raha v\u00f5etakse. Ja Kati otsustab \u00fche reka sabas sinna maksmise vahesse sisse s\u00f5ita. Siis selgub, et reka t\u00e4iega tagurdab sealt tagasi v\u00e4lja. Meie siis tema ees tagurdame ja v\u00e4ike segadus on… Proovime minna uuesti teisest vahest (seal oli selline nagu kummuli p\u00f6\u00f6ratud WIFI m\u00e4rk koos autoga) ja tee on valla. Ja saimegi l\u00e4bitud nii, et raha ei k\u00fcsitud. See oli juba Zagrebisse sisse s\u00f5ites \u00f5htul, ilmselt olime sellest Rahvuspargis k\u00e4imisest nii v\u00f5hmal, et masin lihtsalt halastas…<\/p>\n
Aga k\u00fclastasime Plitvicka j\u00e4rvede imelist rahvusparki ja seal oli p\u00e4ris palju rahvast koos meiega k\u00e4imas. Meile p\u00f6\u00f6raselt meeldib jalutada ja me tegime oma elu veel huvitamaks sellega, et usaldasin Waze tarkust ja panin talle otsingufraasiks Plitvicka National park. No probleemo, kohe leidis \u00fclesse ja panime aga ajama. Pean tunnistama, et kodut\u00f6\u00f6 oli ka kehvasti tehtud. Arvasin, et on mingi \u00fchine v\u00e4rav, ostad pileti ja naudid…<\/p>\n
Tutkit brat! K\u00f5igepealt see Waze vedas meid selle organisatsiooni peakontori juurde kuhugi m\u00e4e otsa. Seal oli veel miski hooldushaigla osakond ka. Selle eest viitas nooleke rajale, kustkaudu pidi saama j\u00e4rvede \u00e4\u00e4rde. Vaatasin k\u00fcll, et kehvasti reklaamitud ja m\u00e4rgistatud, aga paljud on kiitnud ja ei lasknud sellest ennast segada. Seda enam, et tee l\u00e4ks alguses kenasti allam\u00e4ge. Isegi nii kenasti, et p\u00e4rast jalad kohe \u00fcllatusid pisut sellest pidurdamisest… Olime liikunud teerajal vast 5 minutit alla m\u00e4ge, kui vaatasin, et siin on ka mingi parkla, kus on autot v\u00f5imalik parkida ja mis oluliselt v\u00e4hendaks t\u00f5usule ja langusele kuluvat jalavaeva. Varsti peale m\u00f5ningat metsavahelist laskumist n\u00e4gime j\u00e4rgmist parkla moodi asja ja siis 5 minuti p\u00e4rast veel j\u00e4rgmist… Aga siiani olime kaheksi nagu Punam\u00fctsike ja Hunt ainsad j\u00e4rvehuvilised piirkonnas. Ja korraga visati meid metsast v\u00e4lja mingisse asulasse, kus parklad ja pileti m\u00fc\u00fcgi putka ja palju teisi inimesi… Siit tavainimese matk alles algab, meil olid laskumisest jalad juba soojaks saanud… \ud83d\ude42<\/p>\n
Siis hakkasid 2 t\u00e4di meid kiusama oma skanneriga. Ma ei saanud kohe aru, kas tahab temperatuuri m\u00f5\u00f5ta v\u00f5i miks ta nii aktiivne on. Selgus, et tahab hoopis piletit skaneerida. J\u00e4i mulje, et inimesed on juba varem internetist omale piletid ostnud ja v\u00e4lja tr\u00fckkinud… Meie muidugi mitte. Pileti saime kohe samast osta – 200 kunat n\u00e4gu (ca. 26.50 eurot). T\u00e4did skaneerisid piletid ja siis l\u00e4ks kuni infotahvlini nagu lepase reega. <\/p>\n
Laskume alla j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde ja tegelikult ei saanud sel hetkel veel millestki aru, mis toimuma hakkab. Aga seal olid agarad noored infoinimesed ja saime teada, et meil on valida 8 raja vahel. K\u00f5ige l\u00fchem oli 3 km pikk ja pikema pikkus oli vist \u00fcle 20 km. Valisime 5100 m pikkuse raja. Pidime olulisema \u00e4ra n\u00e4gema ja l\u00f5pus veel bussiga s\u00f5ita ka saama. Ei hakanud aktivistiga vaidlema. See osa mis j\u00e4rgnes, oli t\u00e4itsa vahva. Huvitav j\u00e4rvestik ja kosed, vesi selline t\u00fcrkiissinine (roheline) ja selge. Kalad ja loodus j\u00e4rve p\u00f5hjas. \u00c4gedad matkarajad ja p\u00e4ris palju inimesi. Kui j\u00f5udsime raja l\u00f5ppu, siis: saime saia s\u00fc\u00fca (t\u00e4idetud singi ja juustuga). K\u00f5ik s\u00f5id ja olid v\u00e4ga rahul.<\/p>\n
Sai s\u00f6\u00f6dud, rivistusime bussi ootama, kes peab meid n\u00fc\u00fcd m\u00e4e otsast alla alguspunkti tagasi viima. Seisame j\u00e4rjekorras ja meil on \u00fcsna hea positsioon. Peaksime esimese bussirongi peale mahtuma k\u00fcll. 10 minuti p\u00e4rast tulebki buss ja \u00fcks organiseerijatest k\u00e4sib k\u00f5ikidel maskid ette panna. Katil, selgub, maski pole. Arvas, et vaba loodus jne. Vihje aiateibaga oli lihtne – maski pole – bussi ei saa!<\/p>\n
Jooksin siis saiapoodi tagasi ja suure surmaga sain maski v\u00e4ljaspool pikka saiasaba ja siiski saime selle bussiga alla tagasi. <\/p>\n
Kui baaslaagris bussi uksed lahti tehti, siis v\u00e4sinud, aga \u00f5nnelikud inimesed l\u00e4ksid oma samal samak\u00f5rgusjoonel olevatesse autodesse ja alustasid r\u00f5\u00f5msalt s\u00f5itu oma valitud marsruudil. Meie alustasime orienteerumisega, et see metsaauk \u00fcles leida, kust me siia \u00fcle\u00fcldse saime ja siis m\u00f6\u00f6da 20% t\u00f5usu liikuda auto poole. \u00c4ra tegime, ega me mingid n\u00f5rgad pole!<\/p>\n
Ees on ootamas kaheks \u00f6\u00f6ks Booking.com-i kaudu broneeritud super appartament, heas asukohas ja ainult 58 euroga. Liiga hea, et t\u00f5si olla. Ja nii oligi… Kui Zagrebi hakkasime j\u00f5udma, helistasin korteri hostile, et hakkame j\u00f5udma ja kuidas me sisse saame? Vastuseks tuli \u00fcsna pahas inglise keeles jutt, millest ma sain aru, et sinna appartmenti meil asja pole ja p\u00f5hjuseks fakt, et tema onu on just surnud ja ta ei saa midagi teha. Leidku me linnast m\u00f5ni muu korter ja kui on kallim, siis ta on n\u00f5us raha tagasi maksma ja hinnavahe ka kinni maksma…<\/p>\n
Kell on kohe 18.00 ja linnas on tipptund. Helistasin Booking.com numbrile ja kuulasin 20 minutit ootemuusikat ja lohutust, et neil on palju k\u00f5nesid… Sain aru, et ega muu ei aita, kui kohe uus broneering teha ja hiljem alles haavu lakkuda. 5 minuti p\u00e4rast oli broneeritud 90 euroga kaheks \u00f6\u00f6ks normalne korter, \u00fcsna heas asukohas, kust saab jala linna peale huviv\u00e4\u00e4rsusi vaatama minna. Auto saime panna ka \u00fcsna l\u00e4hedale parkimismajja – 50 kunat\/\u00f6\u00f6p\u00e4ev. Homme hakkame Zagrebi linnaga s\u00f5braks saama…<\/p>\n
V\u00e4ike filmike meie t\u00e4nasest p\u00e4evast ka olemas siin:<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>