Oleme j\u00e4tkuvalt vaimustunud Slovakkia suuruselt teisest linnast – Kosicest. Eilne \u00f5htune melu kesklinnas oli selline \u00fchtpidi rahulik, teistpidi palju rahvast ja igalpool on avatud terrassid ja rahvas naudib \u00f5htut ja seltskonda. Seda ei ole lihtne kirjeldada, aga see meile t\u00f5esti v\u00e4ga meeldis ja j\u00e4ttis v\u00e4ga hea m\u00e4lestuse. Ootused olid meil madalad, aga tegelikkus oli v\u00e4ga hea. <\/p>\n
\u00c4rkasime suht vara ja kuna meile polnud ette n\u00e4htud maja poolt hommikus\u00f6\u00f6ki, siis l\u00e4ksime seda ise otsima. Kell oli 7 hommikul. Tuterdasime m\u00f6\u00f6da peat\u00e4navat edasi-tagasi ja ootasime 7.30 saabumist, siis pidi avanema meie \u00f6\u00f6maja l\u00e4hedall itaallaste kohvipood. Aga korraga Kati n\u00e4eb l\u00e4bi akna silti: “Breakfast Menu”, ja hakkame seda lugema. Andur, mis pidi inimese l\u00e4henedes klaasist ukse avama, tegi oma t\u00f6\u00f6d perfektselt. Ja oleme korraga hotelli Ambassador fuajees. Vestleme ja saame hotelli hommikus\u00f6\u00f6gi 8 eurot n\u00e4o peale. Kusjuures v\u00e4ga hea hommikus\u00f6\u00f6gi. Ilus linn ja v\u00e4ga toredad inimesed.<\/p>\n
Peale hommikus\u00f6\u00f6ki l\u00e4heme \u00f6\u00f6bimiskohta tagasi, et asjad kokku panna ja valmistuda teeleasumiseks. Sel ajal, kui mina vannitoas asjatasin, k\u00e4is Kati varahommikust linna \u00fcle vaatamas. Telefon oli kaasas ja kell 08.07 oli seis P\u00fcha Elisabethi kiriku ees selline:<\/p>\n