Meie esimene hotell Chanias kannab vana-kreeka m\u00fctoloogiast tuntud merejumala, Poseidoni, nime. Hotell on v\u00e4ga heas asukohas, mereni ca. 50 sammu (l\u00f5pus liiva peal paljaste jalgadega teed ainult kiireid samme, sest liiv on tulipalav).<\/p>\n
Kallas on kergelt kivine, paari meetri p\u00e4rast juba liivane. Vesi selge ja soe. No nigu paradiisirannake. Ta on natuke eemal sellest vanalinna trallist, aga sinna j\u00f5udmiseks l\u00e4heb jalutades ehk 10-15 minutit. Need olid n\u00fc\u00fcd head uudised hotelli kohta.<\/p>\n
2 \u00f6\u00f6d maksavad siin koos hommikus\u00f6\u00f6giga 151 kohalikku raha. Hommikus\u00f6\u00f6k oli selline lihtne, kohv ja head mahlad, valge ja hall sai, singiviil js juustuviil, tomat ja kurk, keedumuna oli ka ja muidugi kreeka jogurt, mis oli serveeritud topsikestes aukohal. Ma \u00fctleks, et meil on selline toode ka olemas ja pakendile on siis kirjutatud Hapukoor. V\u00e4ikesed soojad fetajuustu pirukad olid samuti. K\u00f5hu saime t\u00e4is ja asi korras.<\/p>\n
Wifi parool anti kohe receptionist kaasa, see isegi logis sisse, aga mida seal pole, see on lubatud internet. Pean hakkama majarahvast t\u00fc\u00fctama, et restarte tehtaks, loodan, et sellest on abi. Eile kasutasime siis mu kaasaskantavat taskuruuterit koos Eestis levinud internetiga.<\/p>\n
Peale restardi tegemist tekkis internet ja kiirused on 2,3 MB alla ja sama palju \u00fcles. Vanasti olid need ADSL modemid, mis selliseid imesid korraldasid, aga see oli umbes 20 aastat tagasi… \u00dches\u00f5naga majutuse WIFI peale lootes saad enamusel juhtudel kas petta v\u00f5i sellise kiiruse, et saadki ainult e-posti lugeda.<\/p>\n
Aga me tulime siia puhkama ja saare v\u00e4list ilu seestpoolt nautima ja ei lase ennast sellistest v\u00e4ikestest jamadest h\u00e4irida.<\/p>\n
Eile, kui Chania k\u00f5ige kaunimasse turistil\u00f5ksu – Veneetsia sadamasse jalutasime, astusime korraks ka sisse \u00fchte b\u00fcroosse mere kaldal, kes korraldab populaarsemaid ekskursioone ja autorenti siin piirkonnas. Laua taga istus kena meesterahvas (nad ongi siin sellised s\u00f5bralikud ja lahked vist enamuses, naeratavad ja lehvitavad jne), kes r\u00e4\u00e4kis p\u00e4ris head inglise keelt. K\u00fcsime, et palju maksab rendiauto (v\u00e4ike) rent alates 31.07.2023 kuni 09.08.2023. 10 p\u00e4eva \u00fches\u00f5naga. <\/p>\n
Onu vaatas meid nagu tulnukaid ja k\u00fcsis paar korda ikka \u00fcle, et kas ikka kuulis \u00f5ieti kuup\u00e4evi. Kordasin \u00fcle ja siis toksis midagi arvutisse ja \u00fctles, et tegi oms supersooduka ka peale, suurkliendid ikkagi… Koos superkaskoga oli hind 2300 kohalikku raha (EUR-i). Ma esimese ehmatusega k\u00fcsisin, et kas peale tasumist v\u00f5ime auto endale j\u00e4tta? Siis oli ta j\u00e4lle kuidagi \u00e4raseletatud n\u00e4oga. Me olime juba n\u00f5utud ja ei osanud midagi \u00f6elda. Igaks juhuks k\u00fcsisin, et kas p\u00e4eva hind on siis 230 eurot? Ei-ei, p\u00e4evahind soodustusega on 40 eurot. Siis selgus, et inglise keeles august k\u00f5lab nagu kreeka keeles ilmselt m\u00e4rts v\u00f5i midagi sellesarnast. Sealt see segadus, onu tegi nalja, et peab oma kuuldeaparaadi patareid \u00e4ra vahetama. \u00dctlesin talle, et oleme siis kolleegid, ma just hommikul vahetasin \ud83d\ude42 Temal ma tegelikult aparaati k\u00f5rvas ei n\u00e4inud…<\/p>\n
T\u00e4iskasko t\u00e4hendab siin seda, et omavastutus on 400 eurot. Aga 7.- euro eest p\u00e4evas saab ka ilma omavastutuseta kindlustuse.<\/p>\n
Ja 2 juhti on vaikimisi, selle eest lisaraha ei soovita.<\/p>\n
Aga see selleks, lubasime homme tagasi tulla. Ise m\u00f5tlseime, et kuulame veel maad. <\/p>\n
T\u00e4na patseerime m\u00f6\u00f6da Chania vanalinna ja kusagil Vana turu (Old Chania market) vastas (turg on praegu remondis) oli j\u00e4rgmine autorendi ettev\u00f5te. Seal j\u00e4lle onu sees ja see ei osanud eriti inglise keelt. Helistas kellelegi ja leppis kokku, et selle omavastutusega t\u00e4iskaskoga 460 eurot. Hakkasime v\u00e4lja minema, kui mainis, et sulas saab 390 euroga ka. Lubasime siis seda m\u00f5tet kaaluda… Andis mulle miski peakontori telefoninumbri ka kaasa, et saan siis talle sealt helistada.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on vaja hakata otsuseid tegema, sest homme kirjutatakse meid siit hotellist t\u00e4navale ja meil on plaan rendiautoga edasi liikuda. Paari tunni p\u00e4rast helistasin sinna antud numbrile ja seal oli jutt l\u00fchike, saatke e-mail, siis vaatame, mida pakkuda on.<\/p>\n
L\u00e4hen siis vut-vut j\u00e4lle selle eilse onu jutule, seal on toimunud onude vahetus ja uue onuga hakkame j\u00e4lle m\u00e4rtsi kuuni autot rentima \ud83d\ude42 . Sel korral saime kiiresti edasi ja selgub pisiasi, et terveks selleks perioodiks polegi anda v\u00e4ikest autot, vot kus lops. Oleks pidanud ikka pikemalt ette broneerima. <\/p>\n
Praeguse kokkuleppe j\u00e4rgi saame klass kangema auto ja sellega s\u00f5itmine maksab siis koos omavastutuseta kaskoga 500 raha.<\/p>\n
Loodame, et siis sujub k\u00f5ik, nagu praegu soovime, aga lootsin saada siit odavamalt, kui kaugelt internetist bronnitult. Hooaja tipul, ei \u00f5nnestunud. Aga kogemus ja teadmine on ka midagi v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n
Ma hindade \u00fcle veel ei tahaks arvamust avaldada, sest oleme Kreeka turistil\u00f5ksude keskkohas. Ikka pigem kallis on see s\u00f6\u00f6k ja jook, isegi eestlaste jaoks. Kui astuda k\u00f5rvalisematesse kohtadesse, siis v\u00f5ib sama toote hind erineda oluliselt.<\/p>\n
N\u00e4iteks siinsetes mini- ja supermarketites on k\u00fclmakapi preemiumriiulid vallutanud A Le Coq’i Mohhitod, Margaritad ja midagi oli veel. Eestis maksavad tavaliselt poes 1.30 + taara. Siis peat\u00e4naval 3.90 ja k\u00f5rvalt\u00e4naval 2.90. Loodetavasti n\u00e4eme homme ka k\u00fclaelu ja sealseid poode, eks siis saab midagi j\u00e4reldada.<\/p>\n
Juustu valik on kesine, aga see-eest kallis. Veinipudeli saab 8.90 – 22 jne. Kati v\u00f5ttis mingid kohalikud maiustused ja need olid ka rahamaitselised. \ud83d\ude42 \u00d5lu maksab k\u00f5rtsis 5.- \/ 0.4L, poest saab pooleliitrise nelipaki 6 euroga. <\/p>\n
Eile mul k\u00e4isid neelud kohaliku t\u00e4navatoidu Gyros’e (hiiros) j\u00e4rele. Turistit\u00e4navalt me selliseid putkasid ei leidnudki, aga s\u00f5ime \u00f5htust Amfora hotelli ees olevas Amfora tavernas. See on selles veneetsia sadamas, terve sadama kallas on palistatud tavernadega (k\u00f5rtsidega), igal \u00fchel on t\u00e4navale t\u00f5stetud men\u00fc\u00fcd ja rahvas uudistab neid ja siis, kohe tuleb sisseviskaja, kes oma jutuga \u00fcritab rahvast (sel kellaajal veel peaaegu t\u00fchja k\u00f5rtsi) sisse saada. <\/p>\n
Natukese aja p\u00e4rast n\u00e4eme seda eelmainitud Amfora k\u00f5rtsi, mille ees on kohustuslik men\u00fc\u00fc ja selle all kohe suur plakat, et meil sisseviskaja sind ei t\u00fc\u00fcta. K\u00f5ige l\u00f5busam selle asja juures oli fakt, et praktiliselt polnudki vabu laudu. Tohutu meeskonnat\u00f6\u00f6, k\u00f5ikidel meestel olid sidepidamise riistad k\u00f5rvas (nagu suurema riigi presidendi ihukaitsjatel) ja t\u00f6\u00f6 k\u00e4is t\u00f5esti nagu laevak\u00f6\u00f6gis. V\u00e4ga kiire, sujuv teenindus. T\u00e4itsa 5+ lugu. V\u00f5tsime Kreeka salati ja joogid. Saime k\u00f5hu t\u00e4is ja pimedaks peaaegu koju. Lisam\u00e4rkusena olgu mainitud, et k\u00f5rvallauas s\u00f5i \u00fcks paarike Gyros’t taldrikuversioonis. N\u00e4gi hea v\u00e4lja k\u00fcll. Ma ei tea, kas sellep\u00e4rast, et ma seda Gyrose praadi vaatasin v\u00f5i mis, aga t\u00e4na kohtusime linnas sama paarikesega ja juba lehvitame ja naeratame teineteisele. Siin paksu turistide massi sees. \ud83d\ude42 Maailm on m\u00f5ne koha pealt ikka pisike. <\/p>\n
Koha on \u00fcldse ilus eestikeelne s\u00f5na. Teine kord on ta kala liigi nimi, teinekord hulgilao Kaupmees slogan – K\u00f5ik \u00fchest kohast! \ud83d\ude42<\/p>\n
Eilse postituse l\u00f5pus on pilt kohalikust veinist Retsinast. maksis turistimekas 3.90, hiljem olen euro v\u00f5rra odavamalt ka n\u00e4inud. Maitse on ikka natuke imelik v\u00f5i harjumatu. \u00c4ra me seda ei valanud \ud83d\ude42<\/p>\n
Mis on Retsina? Sellele andis s\u00f5ber ChatGPT sellise vastuse: <\/p>\n
Retsina on traditsiooniline Kreeka vein, mille ainulaadne maitseomadus tuleneb selle erilisest valmistamisviisist. Selle veini valmistamisel lisatakse fermenteerimisprotsessi k\u00e4igus m\u00e4nnivaiku, mis annab veinile tugeva aroomi ja iseloomuliku maitse.<\/em><\/p>\n Retsina ajalugu ulatub tagasi antiikajani, mil vaiku kasutati veinianumate hermeetiliseks sulgemiseks ja veini s\u00e4ilivuse parandamiseks. Kuigi m\u00e4nnivaigu maitse oli alguses k\u00f5rvalm\u00f5ju, hakkasid inimesed selle ainulaadset maitset hindama ja nii sai retsinast populaarne vein.<\/em><\/p>\n Retsina on \u00fcldiselt valge v\u00f5i roosiline vein ja seda serveeritakse tavaliselt jahutatult. Selle maitse on tugev ja v\u00f5ib olla m\u00f5nele inimesele omandatud maitse, kuid see sobib h\u00e4sti paljude traditsiooniliste Kreeka roogadega, eriti mereandide ja kreekap\u00e4raste salatitega.<\/em><\/p>\n M\u00f5ned tuntumad Retsina tootjad on n\u00e4iteks Kourtaki ja Gaia, kes toodavad Retsinat, mis on saanud rahvusvahelist tunnustust. Retsinat v\u00f5ib leida enamikust veinipoodidest v\u00f5i kreekap\u00e4rastest restoranidest \u00fcle maailma.<\/em><\/p>\n Eile \u00f5htul, kui tavernast m\u00f6\u00f6da merekallast tagasi jalutasime ja seda ritsika siristamist nautisime, oli tore t\u00f5deda, et Kreekas k\u00e4iaksegi koos kogu fahmiiliga \u00f5htuti k\u00f5rtsis. Alates rinnalapsest kuni muldvanade memmedeni. Ja k\u00f5ik on koos, s\u00f6\u00f6vad, joovad ja ajavad valjuh\u00e4\u00e4lselt jutukest. \u00dches lauas oli vanaisa oma lapselapsega, vanamehel oli miski traditsiooniline jook ees, lapselapsel ka oma traditsiooniline asi ees. Ja seda oli palju n\u00e4ha. Inimesed peale kuuma p\u00e4eva tulevad v\u00e4lja ja p\u00e4ev vist neil l\u00e4hebki k\u00e4ima alles \u00fchtul, alates kuuest n\u00e4iteks…<\/p>\n Muide l\u00e4bi Booking.com’i siia hotelli broneerides pead n\u00f5ustuma hotelli tingimustega, \u00fcheks nendest on et pead kinni pidama \u00f6\u00f6rahust p\u00e4eval kell 13 – 17<\/strong> .<\/p>\n Eile ma juba tudusin, kui Kati \u00e4rkas \u00fcles t\u00e4navalt kostva muusika ja r\u00f5\u00f5msate kilgete peale. Inimesed naudivad \u00f6\u00f6elu ja p\u00e4eval puhkavad.<\/p>\n Hommikul tegi Kati avalduse, et kui tahame huntidega koos elada, siis peame hakkama huntidega koos ulguma. Peame ka hakkama puhkuse ajal kreeklaste moodi elama. <\/p>\n T\u00e4na hommikul \u00e4rkas Kati muidugi vara ja siis sai l\u00f5puks minu ka maast lahti. K\u00e4isime \u00fcle tee meres ujumas ja kell oli siis 6.45. Vesi on soe ja soolane. Me oleme harjunud hommikuti suplemas k\u00e4ima, aga meie basseini vesi on umbes 10 kraadi jahedam, kui siinne meri. Meil on basseinis j\u00e4lle liiva ja kive v\u00e4hem, asi seegi \ud83d\ude42<\/p>\n Enne p\u00e4evakuuma t\u00f5usmist ja peale hommikus\u00f6\u00f6ki k\u00e4isime uuesti Veneetsia sadamas ja selle Veneetsia majaka juures ka \u00e4ra. P\u00e4rast patseerisime vanalinnas ja kuna on p\u00fchap\u00e4ev, siis n\u00e4iteks apteegid ja paljud tavapeod kinni. Kaubanduse t\u00e4naval oli melu ikka olemas. Kui kella \u00fcheks hotelli juurde tagasi j\u00f5udsime, siis n\u00e4itas kraadiklaas 31 kraadi varjus ja minul oli vist veerida j\u00e4rel, kui k\u00f5ndisin. Higi jooksis silma ja p\u00fc\u00fcdsin seda ikka kinni p\u00fchkida j\u00e4rjest niiskemaks muutuva pabertaskur\u00e4tiga.<\/p>\n L\u00f5petuseks veel orienteerumise uudiseid. Hakkasime siis sealt Veneetsia turult minema vanalinna poole, kui n\u00e4itasin Katile, et peame hoidma sinna minareti suunas. Kati kohmas midagi vastu ka ja l\u00e4heme edasi. Varsti n\u00e4itan Katile, et n\u00e4ed, j\u00e4lle paistab minarett, et hoiame selle peale. Siis hakkas Kati k\u00fcsima, et kus see ninar\u00e4tt on, et tema ei n\u00e4e midagi…<\/p>\n S\u00f5ber juturobot teab j\u00e4rgmist:<\/p>\n Chania, Kreeta suuruselt teine linn, on rikas mitmekesise kultuurilise ja ajaloolise p\u00e4randi poolest, mida v\u00f5ib n\u00e4ha selle arhitektuuris. \u00dcks selline m\u00e4rk on ka minarettide olemasolu linnas, mis on tunnistuseks Osmannide impeeriumi m\u00f5judest.<\/em><\/p>\n Chania ajaloolises vanalinnas seisavad endiselt kaks minaretti, mis on s\u00e4ilinud alates ajast, mil Osmannide impeerium Kreetat valitses (17. sajandist kuni 19. sajandi l\u00f5puni).<\/em><\/p>\n Peale nende kahe minareti olid varem Chania linnas veel teisigi, kuid need on aja jooksul lammutatud v\u00f5i lagunenud. Kuna minaretid on islamis kasutatavad tornid, mida kasutatakse kutsumaks inimesi palvusele, on need m\u00e4rgiks Kreetal pikalt kestnud osmanite valitsusajast.<\/em><\/p>\n Homme siis plaanime autoga edasi s\u00f5ita saare l\u00e4\u00e4nek\u00fclje kaudu allapoole ja j\u00f5uda ilusate randade poolest kuulsasse, saare l\u00f5unapool paiknevasse Palaiochera linnakesse, loodetavasti teepeal ka huvitavaid kohti \u00fcle vaadates. <\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n
![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/IMG_1099.jpeg\" "\\"IMG_1099\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div>