T\u00e4na liigume edasi Kreeta saare pealinna – Heraklioni. Nagu headel lastel ikka, on m\u00f5nedki Kreeta saare linnad mitmenimelised. <\/p>\n
- \n
- Heraklion -Ir\u00e1kleio<\/li>\n
- Kissamos – Kastelli<\/li>\n
- Chania – Hania<\/li>\n<\/ul>\n
Neid on veel… Ja need pole veel Kreeka keelsed nimed, neid ei oskakski h\u00e4\u00e4ldada. Kuigi kreeka keel ei k\u00f5la kuidagi keeruliselt, ei ole ta minule sugugi lihtne, h\u00e4\u00e4ldamine ja r\u00f5hud on kuidagi teisiti. Kreeka t\u00e4hed on ka sellised, et raske on isegi s\u00f5na v\u00e4lja lugeda. \ud83d\ude42<\/p>\n
N\u00e4iteks: <\/p>\n
- \n
- Tere hommikust – \u039a\u03b1\u03bb\u03b7\u03bc\u03ad\u03c1\u03b1 (Kalimera) (seda on lihtne \u00f6elda)<\/li>\n
- T\u00e4nan – \u0395\u03c5\u03c7\u03b1\u03c1\u03b9\u03c3\u03c4\u03ce (Efharisto) – see ei k\u00f5la nagu siin kirjas jne.<\/li>\n<\/ul>\n
Inimesed on siin lahked igal pool ja vastutulelikud, saavad enamuses h\u00e4sti ka inglise keelega hakkama (nooremad). Lihtsalt ise ka v\u00e4ikekeele esindajana – eestlasena ju on meeldiv, kui v\u00e4lismaalane p\u00fc\u00fcab eesti keelt r\u00e4\u00e4kida, mis siis, et vigadega vms.<\/p>\n
Kati muidugi \u00e4rkas varakult ja k\u00e4is vaatamas linna peal, kus saab mehele kohvi osta. Aga kuna ta k\u00e4is v\u00e4ga vara, siis tegime allesj\u00e4\u00e4nud apelsinidest hoopis apelsinimahla ja alustasime oma s\u00f5itu.<\/p>\n
Esimene ametlik peatus oli midagi \u00fcsna erilist – Melidoni koobas. See asub enam-v\u00e4hem poolel teel Rethymnost Heraklioni, aga suurelt teelt tuleb ikka maha keerata ja serpentiine nautida. Me s\u00f5itsime sinna ja meil polnud aimugi, mis meid ootab. Olin lihtsalt soovitustest kaardile t\u00e4pi pannud ja n\u00fc\u00fcd s\u00f5itsime t\u00e4pile k\u00fclla.<\/p>\n
Kell oli natuke peale 9 ja koht on avatud. Me olime ainsad k\u00fclastajad. Ostsime piletid ja l\u00e4ksime koobast avastama. Niipalju \u00f6eldi, et koopas on k\u00fclm (18 kraadi) ja trepid v\u00f5ivad olla libedad. <\/p>\n
Mina m\u00f5tlesin alla minnes, et kui siin oleks teisi inimesi ka peale meie, siis nagu ei oleks midagi h\u00e4da, aga n\u00fc\u00fcd Katiga kahekesi tekkis selline aukartus koha ees. Aga saime sellise privaatse ekskursiooni m\u00e4e sisse koopasse, mis on sinna tekkinud kirjade j\u00e4rgi umbes 230 000 000 aasta jooksul.<\/p>\n
Aastal 2023 AD kirjutan seda lugu ja m\u00f5tlen ajast… Inimene elab keskmiselt 70-90 aastat. T\u00f6\u00f6mesilane 30 p\u00e4eva, \u00fchep\u00e4evaliblikas…<\/p>\n
Juturobot andis lisaks sellise teabe:<\/p>\n
Melidoni koobas asub Kreeka saarel Kreetal, Rethymno piirkonnas. Koobas on tuntud nii oma maalilise ilu kui ka traagilise ajaloo t\u00f5ttu.<\/em><\/p>\n
Koobas ise on oluline geoloogiline vaatamisv\u00e4\u00e4rsus, pakkudes muljetavaldavaid stalaktiite ja stalagmiite. Selle s\u00fcgavamates osades leidub ka mitmeid haruldasi mineraale.<\/em><\/p>\n
Lisaks looduslikule ilule on Melidoni koobas tuntud ka oma ajaloolise t\u00e4htsuse t\u00f5ttu. 1823. aasta ajal Kreeka iseseisvuss\u00f5jas sai koobas varjupaigaks umbes 370 kohalikule, kes varjasid end seal T\u00fcrgi okupatsiooniv\u00e4gede eest. T\u00fcrgi v\u00e4ed piirasid koopa mitu kuud, enne kui suutsid selle vallutada. Kohalikud elanikud ei andnud alla ning v\u00e4gedel ei \u00f5nnestunud neid elusalt k\u00e4tte saada. L\u00f5puks otsustasid nad koopa suu kinni l\u00f5hkeda, mille tulemusena hukkusid k\u00f5ik koopas viibinud inimesed.<\/em><\/p>\n
Melidoni koobas on sellest ajast peale olnud kohalikele elanikele ja Kreeka rahvale \u00fcldiselt oluline s\u00fcmbol vastupanu ja patriotismi kohta. Koobas on n\u00fc\u00fcdseks muudetud m\u00e4lestuspaigaks ning avatud turistidele. See pakub k\u00fclastajatele v\u00f5imalust mitte ainult nautida koopa looduslikku ilu, vaid ka m\u00f5tiskleda selle olulise ajaloolise s\u00fcndmuse \u00fcle.<\/em><\/p>\n
Enne koopasse minekut olid sealt platoolt ka v\u00f5imsad vaated ees laiuvale eluolule, lisaks muidugi taaamal olevad k\u00f5rged m\u00e4ed. Tahaks arvata, et oleme m\u00e4gedega juba \u00e4ra harjunud ja iga vaate peale ohkima ei hakka, aga seal oli ikka taas mida vaadata.<\/p>\n
Kati on juba mitmeid aastaid tahtnud minna Bali randa. Paljudele meeldib seal, loodus ja meri on lihtsalt fantastilised. Kuna t\u00e4itsa ametlik Bali beach asub ca 12 km edasi s\u00f5ites Heraklioni poole, siis sai Kati veel \u00fche eluunistuse t\u00e4idetud. Rahvast oli palju, k\u00f5ik sebisid ringi r\u00f5ngad ja flamingod kaelas, \u00fcmber ja k\u00e4es. Pop koht \u00fches\u00f5naga ja saab kiiremini kohale ka. \ud83d\ude42<\/p>\n
Tore on, s\u00f5idame edasi.<\/p>\n
Kreetal ja paljudes teistes kohtades on teed ja liiklus seal korraldatud suurematel maanteedel sedasi, et on n\u00f6. laiad teeveered. Et siis aeglasem s\u00f5iduk saab paremale ennast koomale t\u00f5mmata ja kiiremad temast m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita. M\u00f5istlik tava. Ja see t\u00f6\u00f6tab siinmaal p\u00e4ris vahvasti.<\/p>\n
T\u00e4na siis s\u00f5idame ja minu ees oli \u00fcks takso, (Kreetal on enamus taksosid Mercedesed). Taksod on siin enamuses \u00fcsna k\u00e4rsitu rahvas. Alati kiirustavad kuhugi ja kohati t\u00e4itsa hullud. See takso oli meie s\u00f5idukist m\u00f6\u00f6da saanud ja siis korraga ei saa edasi mindud. Oled kindlasti oma elu jooksul kokku puutunud olukorraga, kus keegi s\u00f5idab sinust m\u00f6\u00f6da ja siis v\u00f5tab hoo maha ja tekib k\u00fcsimus, et mis toimub. Aga ees oli tal ootamatu takistus. Mingil hetkel tegi taksojuht ohtliku man\u00f6\u00f6vri ja sai teel olevast takistusest m\u00f6\u00f6da ja minema. N\u00fc\u00fcd oli takistus meie auto ees.<\/p>\n
Selgub, et Kreetal saab laenutada ka lahtisi, ilma katuseta autosid. Neli tibi olid igatahes selle sees ja k\u00e4is konstantne endlite tegemine pika, pikema ja k\u00f5ige pikema varrega endlikepiga. Ja s\u00f5idame pikal t\u00f5usul serpentiinides ja tibirullid s\u00f5idavad t\u00e4pselt nii, et kummalti poolt m\u00f6\u00f6da ei mahu. Taha hakkas kogunema suurem hulk autosid, kellele ei meeldi j\u00e4rsu t\u00f5usuga m\u00e4el pidurdada jne. Ja need s\u00fc\u00fcdimatult s\u00f5idavad seal mingi kolme-neljak\u00fcmnega ja naudivad ennast looduse keskel. Korraga oli poole t\u00f5usu peal vasakul vaateplats. Vastu tuleb lakkamatu autodevool ja tibide karavan otsustas vasakule p\u00f6\u00f6rata \u00fcle kahe pidevjoone jne. Loodan, et nad ikka j\u00f5udisd kuha vaja kohale, aga no kurat k\u00fcll! <\/p>\n
Kui palju peab lambaid maha m\u00fc\u00fcma, et lubasid saada? Katil \u00f5nnestus teha sellest #neli-tibi-looduses-autost-r\u00e4\u00e4kimata pilt, kui need l\u00f5puks oma vasakp\u00f6\u00f6ret teostasid.<\/p>\n
Kuna hotelli nii vara tuba ei anta, siis k\u00e4isime \u00e4ra Kreeta saare turistil\u00f5ksus nr 1 – Knossos’el. Tegemist on Euroopa vanima linnaga.<\/p>\n
Juturoboti versioon on selline:<\/strong><\/p>\n
Knossos<\/strong> on arheoloogiline paik Kreeka saarel Kreetal, mis asub l\u00e4hedal Heraklioni linnale. See on tuntud kui Euroopa vanim linn ja on seotud paljude Kreeka m\u00fc\u00fctide ja legendidega. Siin on peamised aspektid Knossose loost:<\/em><\/p>\n
Minose Tsivilisatsioon<\/strong><\/em>
\nKnossos oli Minose tsivilisatsiooni poliitiline ja kultuuriline keskus, mis \u00f5itses umbes 2000\u20131450 eKr. Minose tsivilisatsioon on tuntud oma keeruka arhitektuuri, kauni keraamika ja kunsti poolest.<\/em><\/p>\nPalee<\/strong><\/em>
\nKnossos on k\u00f5ige tuntum oma suure palee poolest, mis katab umbes 22 000 ruutmeetrit ja koosneb paljudest ruumidest ja koridoridest. See oli nii kuninglik residents kui ka halduskeskus. Palee arhitektuur on keerukas ja innovatiivne, sealhulgas ventilatsioonis\u00fcsteemid ja veev\u00e4rgi rajatised.<\/em><\/p>\nLegend Minotaurosest<\/strong><\/em>
\nKnossos on tuntud ka Minotaurose m\u00fc\u00fcdi kaudu, mis on seotud Minose kuninga, kuninganna Pasiphae ja lab\u00fcrindi arhitekti Daedalusega. M\u00fc\u00fcdi kohaselt hoiti palee lab\u00fcrindis Minotaurost, kes oli pool inimene ja pool h\u00e4rg, ning kes s\u00f6\u00f6tis end Ateena noorukitega. L\u00f5puks tappis kangelane Theseus Minotaurose.<\/em><\/p>\nArheoloogilised avastused<\/strong><\/em>
\nArheoloog Arthur Evans avastas ja kaevandas Knossose palee 1900. aasta alguses. Ta restaureeris m\u00f5ned palee osad, kuigi m\u00f5ned n\u00fc\u00fcdisaegsed teadlased on arutanud, et m\u00f5ned restaureerimised ei pruugi olla ajalooliselt t\u00e4psed.<\/em><\/p>\nH\u00e4ving<\/strong><\/em>
\nOn teada, et Knossos h\u00e4vis umbes 1450 eKr, kuigi t\u00e4pne p\u00f5hjus pole kindel. M\u00f5ned teooriad viitavad maav\u00e4rinale; teised s\u00fc\u00fcdistavad vulkaanipursket naaber-Santorini saarel, mis v\u00f5is p\u00f5hjustada tsunamit. Samuti on v\u00f5imalik, et Mykeene invasioon aitas kaasa linna langusele.<\/em><\/p>\nP\u00e4rand<\/strong><\/em>
\nKnossos on endiselt oluline turismisihtkoht ja pakub pilguheitu Vana-Kreeka tsivilisatsiooni Minose perioodile. See on oluline koht nii kunstis kui ka arhitektuuris ning on m\u00f5jutanud paljusid hilisemaid Euroopa kultuure.<\/em><\/p>\nKokkuv\u00f5ttes on Knossos oluline paik, mis seob endas ajaloo, arheoloogia, kunsti ja m\u00fc\u00fcdi, ning j\u00e4tkab inspireerimist ja imestamist t\u00e4nap\u00e4eva k\u00fclastajate seas.<\/em><\/p>\n
Parkimine oli korraldatud tasuta, poode oli palju, kust osta samu asju, mida m\u00fc\u00fcakse k\u00f5ikides turistil\u00f5ksudes \u00fcle maa. T\u00e4ispilet 15 eurot ja olimegi sees. Tore vaatamine, rahvast palju, giidid ja mitmed erinevad keeled.<\/p>\n
Keeltest r\u00e4\u00e4kides – vene keelt oleme kuulnud vist ainult kord v\u00f5i paar. Ikka m\u00f5jub siis v\u00f5i r\u00e4\u00e4givad omavahel ka vaikselt v\u00f5i saksa keeles. <\/p>\n
L\u00f5puks otsustasime minna oma hotelli ja kuna see on kesklinnas, vanalinna piiri peal, siis parkimine on korraldatud mingis parkimise majas. Sellist kino polnud ma veel n\u00e4inud… Valmiera kaubamaja all on ka maja alune parkla, kes on k\u00e4inud, teab, kes pole, hoia eemale! \ud83d\ude42<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga saime enam-v\u00e4hem hotelli l\u00e4hedale s\u00f5idetud. Liiklus on peaaegu nagu Bankokis tipptunnil. Panin auto seisma nii, et kogu liiklust seima ei pannud ja ohutuled peale. L\u00e4ksin hotelli otsima ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama. Kati j\u00e4i t\u00f6\u00f6tavasse autosse, et vajadusel mulle helistada vms. Kui ma tagasi j\u00f5udsin, selgus, et Kati oli endale Google Translate abil selgeks teinud lause, et auto on katki ja mees l\u00e4ks abi j\u00e4rele… \u00d5nneks seda vaja ei l\u00e4inud.<\/p>\n
Leidsin hotelli ja sain teada, et teevad koost\u00f6\u00f6d seal \u00fcle tee oleva parkimisasutusega. \u00d6\u00f6p\u00e4eva hind 9 eurot. \u00d5nneks olin parkinud nii, et saingi kohe teha vasakp\u00f6\u00f6rde ja sinna s\u00f5itma asuda. Kitsas on, kole kitsas. Enne sinna kohale j\u00f5udmist peatab mind mingi tegelane ja teeb selgeks kreeka keeles, et pean ootama, et edasi s\u00f5ita ei saa. OK, ootame siis. T\u00fc\u00fcp ka vehib \u00fche teise t\u00fc\u00fcbiga k\u00e4tega ja \u00f5hus on liblikaid.<\/p>\n
Minuti p\u00e4rast s\u00f5idab sealt kitsast k\u00e4igust v\u00e4lja auto ja kuna ma tal jalus polnud eelneva tegevuse t\u00f5ttu, siis saab tema minema. N\u00fc\u00fcd \u00f6eldakse mulle – s\u00f5ida sisse. S\u00f5idan ja seal hakkajad tegelased hakkavad mulle tingimusi ette lugema, v\u00f5tmed j\u00e4\u00e4vad ette, autot lukku ei pane, k\u00f5ik on korras ja midagi kaduma ei l\u00e4he. Suus\u00f5naline leping on ka leping. Maksin rahad \u00e4ra ja siis \u00fcks t\u00fc\u00fcp ise man\u00f6\u00f6verdas meie s\u00f5iduki oma keldrisse. Kati oli ka veel pardal ja rihmad kinni. <\/p>\n
V\u00e4ga kitsas kolmekordne autogaraaz, maaalune. Mulle tuli meelde see m\u00e4ng, 16 ruutu ja 15 klotsi ja p\u00fc\u00fca neid s\u00e4ttida nii, et numbrid oleksid j\u00e4rjest. Kui n\u00fc\u00fcd kunde tuleb autole j\u00e4rele, siis s\u00f5idetakse eesolevad autod vajalikult ringi ja vabanebki v\u00e4ljuv s\u00f5iduk ja see aetakse patsiendile garaazi v\u00e4ravasse. Hull s\u00fcsteem, aga tundub t\u00f6\u00f6tavat… <\/p>\n
Me oleme 2 j\u00e4rgnevat \u00f6\u00f6d 3 t\u00e4rniga varustatud Olympic hotellis. Asukoht hea, parkimine ka lahenes. Vanalinn ja meri siinsamas, kuigi ujuma siit niilihtsalt ikka ei l\u00e4he, kui eelmisest kohast. Maksab 198 raha 2 \u00f6\u00f6d koos hommikus\u00f6\u00f6giga ja peale eelmist majutust on ikka v\u00e4ike ja kitsas. Aga selleks, et osata nautida paremaid majutusi, peadki vahepeal kitsamates elama.<\/p>\n
K\u00e4isime veel linna ja sadamaga tutvumas. Muster kordub taas. Samad turisti asjad, kuigi pisut odavamad. Oleme seda juba enne n\u00e4inud. Kuna auto on meil kaheks p\u00e4evaks kinni pragitud, siis ajame homme siin turistiasju, otsime uusi ja huvitavaid kohti, s\u00f6\u00f6me ja puhkame. Selleks me siia ju tulimegi. <\/p>\n
Bonus track<\/h2>\n
\n\n\n\n\n\nLegend Minotaurosest on \u00fcks kuulsamaid m\u00fc\u00fcte Kreeka m\u00fctoloogiast ja on tihedalt seotud Knossose palee ja Kreetaga. Siin on lugu:<\/p>\n
Minotaurose S\u00fcnd<\/h3>\n
Minos, Kreeka saare Kreeta valitsev kuningas, tahtis oma valitsemisele jumalate \u00f5nnistust, paludes Poseidonilt h\u00e4rgi, mida ta kavatses ohverdada. Poseidon andis talle suurep\u00e4rase valge h\u00e4rja, kuid Minos otsustas selle asemel ohverdada v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rtusliku looma, hoides Poseidoni annetatud h\u00e4rjad endale.<\/p>\n
Poseidon vihastas pettuse peale ja karistas Minost, pannes tema naise, Pasiphae’i, armuma h\u00e4rga. Daedalus, kuulus leiutaja ja arhitekt, ehitas Pasiphae’ile erilise seadeldise, mis v\u00f5imaldas tal h\u00e4rjaga paarituda. Selle liidu tulemusel s\u00fcndis Minotauros, kellel oli inimese keha ja h\u00e4rja pea.<\/p>\n
Lab\u00fcrint<\/h3>\n
Minos oli Minotaurose v\u00e4limusest jahmunud ja palus Daedalust ehitada keerulise lab\u00fcrindi, et Minotaurost peita. Lab\u00fcrint oli nii keeruline, et keegi ei suutnud sellest v\u00e4lja tulla.<\/p>\n
Ateena Ohvrid<\/h3>\n
Minos s\u00f5dis Ateenaga ja v\u00f5itis. Karistuseks n\u00f5udis ta Ateenalt iga seitsme aasta tagant seitsme noormehe ja seitsme neiu ohverdamist Minotaurosele. Need noored saadeti lab\u00fcrindi s\u00fcgavustesse, kust nad kunagi v\u00e4lja ei tulnud.<\/p>\n
Theseus ja Ariadne<\/h3>\n
Ateena prints Theseus otsustas ohvrite toomisele l\u00f5pu teha. Ta liitus vabatahtlikult \u00fche ohvrite grupiga, lubades Minotaurose tappa. Kreetal kohtus ta Minose t\u00fctre Ariadnega, kes armus temasse ja otsustas teda aidata.<\/p>\n
Ariadne andis Theseusele l\u00f5nga, mida ta sai lab\u00fcrindis maha kerida, et leida tagasitee v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su juurde. Theseus leidis Minotaurose, v\u00f5itles temaga ja tappis ta. Seej\u00e4rel kasutas ta l\u00f5nga, et leida tee tagasi v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su juurde, p\u00f5genes koos Ariadnega Kreetalt ja viis ohvriks m\u00f5eldud noored tagasi Ateenasse.<\/p>\n
J\u00e4relm<\/h3>\n
Legendi j\u00e4rgi j\u00e4tsid Theseus ja tema meeskond tagasi purjetades purjed mustaks, mis oli leina m\u00e4rk ja unustasid need valgeks vahetada. Theseuse isa, kuningas Aigeus, n\u00e4hes kaugelt musti purjesid, arvas, et tema poeg on surnud, ja heitis end merre, mis sai hiljem nimeks Egeuse meri.<\/p>\n
Legend Minotaurosest on s\u00fcgavalt juurdunud Kreeka kultuuri ja kirjandusse ning on m\u00f5jutanud paljusid kunstiteoseid, filme ja raamatuid l\u00e4bi aegade. See lugu \u00fchendab inimlikud emotsioonid, jumalate sekkumised ja heroilised teod ajatusse narratiivi, mis j\u00e4tkab k\u00f5netamist t\u00e4nap\u00e4evani.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/Tibirullid.jpg\" "\\"Tibirullid\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1399.jpg\" "\\"IMG_1399\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1401.jpg\" "\\"IMG_1401\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1403.jpeg\" "\\"IMG_1403\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1404.jpeg\" "\\"IMG_1404\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1405.jpeg\" "\\"IMG_1405\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1406.jpeg\" "\\"IMG_1406\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1408.jpeg\" "\\"IMG_1408\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1409.jpeg\" "\\"IMG_1409\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1410.jpeg\" "\\"IMG_1410\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1411.jpeg\" "\\"IMG_1411\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1413.jpeg\" "\\"IMG_1413\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1414.jpeg\" "\\"IMG_1414\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1415.jpeg\" "\\"IMG_1415\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1418.jpeg\" "\\"IMG_1418\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1422.jpg\" "\\"IMG_1422\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1424.jpg\" "\\"IMG_1424\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1425.jpeg\" "\\"IMG_1425\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1427.jpeg\" "\\"IMG_1427\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1428.jpg\" "\\"IMG_1428\\"")
<\/a><\/div><\/div>![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/IMG_1429.jpg\" "\\"IMG_1429\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/div>