T\u00e4na oli koolip\u00e4ev ja sealjuures puhkusel viibijale ikka \u00fcsna karm. Aga k\u00f5igest j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da…<\/p>\n
\u00d6\u00f6d on siin soojad, meie kliimaseade vuhistab 24H 17 kraadist \u00f5hku passi j\u00e4rgi, aga \u00f6\u00f6d on meil siin soojad. P\u00e4evad samuti – 32 kraadised soojalained viludas on tavalised. Mulle kohe meeldib k\u00f5ndida t\u00e4nava viludamal k\u00fcljel. Ja mis siin salata, kui t\u00e4naval on p\u00f5lispuud, siis nende all on ikka ekstra hea kulgeda…<\/p>\n
Teeme plaane, t\u00e4na on Milano p\u00e4ev. Kati teeb vastuvaidlemist mitte taluva ettepaneku, et l\u00e4heme ja vallutame selle Milano \u00e4ra. Vaatame k\u00f5ik korralikult \u00fcle ja koju enne 20.00 ei tule. Mina kohe n\u00f5us. V\u00e4ljas on ju tore, saame linnaga s\u00f5braks ja mekutame vahel m\u00f5nes baaris v\u00f5i s\u00f6\u00f6gikohas natuke s\u00f6\u00f6ki ja jooki. Puhkus selleks ongi… Oma soovidega peab ikka ettevaatlik olema, vahel nad t\u00e4ituvad ja \u00fcsna ootamatul moel. Etteruttavalt \u00fctlen, et kodut\u00e4navale j\u00f5udsime, kell oli 21 l\u00e4bi.<\/p>\n
Me oleme varajased \u00e4rkajad – kell 7:30 juba trallame, seljakotid seljas, linnapoole. R\u00f5hk s\u00f5nal – seljakotid. Hommikul vara on hea minna, rahvast t\u00e4navatel v\u00e4he, ilm on veel m\u00f5nusalt v\u00e4rske ja jahedam. Jalg liigub jala j\u00e4rel kenasti ja naeratus kolib suule. Kuna oleme siiski puhkusel, siis lubame endale ikka k\u00f5ike ja m\u00f5nuga.<\/p>\n
Meie siinses kodus on espressomasin olemas. Tegime endale ja lisasime k\u00fclmikust piima ka peale ja Kati tegi oma nn. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul mehele ka kohalikust ciabatta’st ja singist eilse soovikontserdi singirullid juustuga. No sai priima. <\/p>\n
Aga linnas on avatud kohvikuid palju ja me ei saa ju \u00f6elda, et meie suu oleks mingi seinapragu, kui me puhkame. Murrame ka \u00fchte popularsemasse kohvikusse sisse ja seal on k\u00e4imas pisike koerte arvete\u00f5iendamine. V\u00e4ike kohvik, rahvast t\u00e4is, aga p\u00f5randal toimetavad pisikesed koerakesed. Neil on oma asi ajada ja peremehed kaitsta. Peremeestel on aga k\u00e4ed kinni espressode ja croissantidega ja rihma otsas olev koer ja enamast tegelikult 2 koera teevad p\u00f5rmandul, mis tahavad. mida pisem kuts, seda enam peab l\u00e4rmi tegema (teaduslikud vaatlused).<\/p>\n
Itaalias peale kella 11.00 ei ole s\u00fcnnis cappuccinot tellida, vaatavad imelikult. Tuleb juua espressot. Mina kohe n\u00f5us ja tellin juba 8 ajal endale espresso ja Katile cappuccino. Pisike kohvik ja peremees t\u00f5mbab ennast alles k\u00e4ima. Cati sai omale imelise cappuccino, aga Raien j\u00e4i ilma k\u00fclmast klaasist veest. Surmapatt ju! K\u00fcsin baristalt ka klaasi vett ja ta oli n\u00f5us mulle selle suuremeelselt m\u00fc\u00fcma – 0,5 liitrit plastik pudelis vesi – 1 euro. Palju \u00f5nne! 5 minutit hiljem tuleb camraad, bonjorno ja see saab oma \u00e9spresso k\u00f5rvale klaasiga vee. Ma ei tea, kas ta sai kohe aru, et me oleme ju ikkagi 5 rikkama euroopa rahva seast ja siin ei ole vaja peenutseda v\u00f5i mis, ma hetkel veel ei tea… <\/p>\n
J\u00f5uame oma matkaga Milano kindlusse, ilus, v\u00f5imas, XIII-XV sajand ja ajalugu missugune. v\u00e4ljakaevatud kindluse sambad ja muud osad kenasti presenteeritud. Kilpkonnad ujuvad koos kalade ja partidega ojas, no mis sa veel tahad… <\/p>\n
Sujuvalt j\u00f5udsime olulise kohani – v\u00e4liselt tagasihoidlik, Milano Santa Maria delle Grazie kirik, kus sees peidab ennast Leonardo Da Vinci maal “P\u00fcha \u00f5htus\u00f6\u00f6maaeg”. Rahvast jagub ja tunglevad, panevad ennast giidide juurde kirja ja kogunevad parvedesse. Aga trikk on selles, et pileti peaks varakult internetist \u00e4ra ostma, t\u00e4nasel p\u00e4eval oli seal kohapeal m\u00fc\u00fck kinni. Vaatasime siis v\u00e4ljaspoolt.<\/p>\n
Edasi j\u00f5udsime Milano kuulsa katedraali juurde. Rahvast muidugi palju, aga sisse ikka ei saanud, meil m\u00f5lemil \u00f5lad paljad ja salli kaasas polnud. M\u00f5ned asjad peavad j\u00e4\u00e4ma j\u00e4rgmiseks korraks. Aga ilus, v\u00f5imas ja igati imposantne, k\u00fclastust kindlasti v\u00e4\u00e4rt. Iga natukese aja p\u00e4rast oli n\u00e4ha tegelasi, kes tegid samast kohe live intervjuud kes tik-tokki, kes Milano TV-sse.<\/p>\n
Samast kohast algab udupeen kaubandust\u00e4nav, teadlike inimeste meka. Meil muidugi taas kompassiga pahasti. S\u00f6\u00f6gikohtade hinnad ootusp\u00e4raselt kallimad. Isu otse \u00e4ra ei v\u00f5tnud, aga isutama ka ei ajanud. Kuum oli ja kuna igas korralikus majas on olemas Mc Donalds, siis j\u00e4\u00e4tise kokteile nad teha juba oskavad ja raha ka hullusti ei k\u00fcsi selle eest. Meie olime sel korral t\u00e4nulikud neile.<\/p>\n
Insener Leonardo da Vinci muuseum oli iga raha (15.-\/n\u00e4gu) v\u00e4\u00e4rt. Uskumatu geenius, kes oli omast ajast ikka mitu sajandit rahulikult ees. Kuulus kunstnik veel sellele lisaks. Soovitame selle muuseumi k\u00fclastuse ikka ette v\u00f5tta.<\/p>\n
K\u00f5ht oli hele ja sattusime mingisse tee\u00e4\u00e4rsesse Itaalia k\u00f6\u00f6giga kohta s\u00f6\u00f6ma. Kell oli 12:06, kui pildistasime omi tellitud s\u00f6\u00f6ke. See oli ka hetk, kus Kati rahakotti koos dokumentidega viimast korda oma silmadega n\u00e4gime.<\/p>\n
K\u00f5ht t\u00e4is, l\u00e4ksime turgu otsima ja sattusime keskvaksalisse (Milan Central Railway station). Suur ja v\u00f5imas asutus, kus on rahvast palju. Vaatasime seal ringi, toidut\u00e4nav on v\u00e4ga \u00e4ge. L\u00e4ksime vetsu otsima ja siis \u00fchel j\u00e4rjekordsel eskalaatoril see ilmselt juhtus. <\/p>\n
Peale v\u00e4ljumist suundume taas mingit turgu otsima, kui Kati otsustab \u00fche ilusa linnaosa juures seda ka kodus pojaga jagada, v\u00f5tab kotist telefoni ja m\u00e4rkab, et rahakotist pole enam l\u00f5hnagi. Koti lukk, mis muidu on ikka kinni, on ka sel korral avatud asendis…<\/p>\n
Paras shokk ja hakkame aega tagasi kerima, kuna me viimati maksime ja rahakotti vajasime. Aga hilja k\u00f5ik. Mis l\u00e4inud, see l\u00e4inud. Katil olid seal kotis ca. 800 raha sula ja pangakaart, millelt oli selleks hetkeks juba kusagil tubakakioskite juures 2 ostu tehtud kokku 40 euro eest. Kati sulges kaardi koheselt.<\/p>\n
Dokumentideta v\u00f5\u00f5ras linnas… Hea, et telefon alles j\u00e4i. Kuradi proffid elavad siinses vaksalimajas.<\/p>\n
Kell on 13.30 umbes ja koju saime 21.00. Milega siis vahepeal aega sisustavad dokumentideta turistid? Mul on dokud veel alles… Loodan, et suudan neid siiski valvata uue teadmise pealt.<\/p>\n
L\u00e4heme tagasi sinna vaksalihoonesse ja r\u00e4\u00e4gime kohaliku politseiga – carabineeridega. Annavad n\u00f5u, et mine sisse ja seal rongide perroonide 21. raja juures on politsei staap, tee seal vajaminev avaldus. Meil on olemas ERGO reisikindlustus ja v\u00e4lisministeeriumile on ka vaja dokumenti dokumentide kadumise kohta. Ei hakanud vaidlema ja l\u00e4heme sinna politsei staabi poole teele. Maja on \u00fclisuur. Seda, et kus see vajalik asutus asub tean ma praegu, aga see carabineeride suunamine oli segases inglise-itaalia segakeelesumbes selline, et minge siit sisse ja minge j\u00e4rgmisele tasandile ja seal on politsei kohalik staap. See polnudki nii lihtne. Sisse me l\u00e4ksime ja n\u00fc\u00fcdsest alates kaitseme oma seljatagust igasuguse terrori eest. Katil on k\u00f5ik vabad k\u00e4ed \u00fcle k\u00f5hu peal oleva koti laotunud, minul on kott t\u00fchi, seal oli ainult akupank juhtmega, aga v\u00e4risen juba sellegi p\u00e4rast. Telefoni aku oli aktiivselt kasutusel ja panka oli ikka l\u00f5pus vaja.<\/p>\n
See politsei asutus asub perroonide alal ja sinna lastakse ainult kehtiva s\u00f5idupiletiga. Meil seda muidugi pole. Leidsime koha, kus \u00fcks carabinjeeride junga oli h\u00e4das sissep\u00e4\u00e4su soovivate kodanikega ja saime t\u00e4helepanu mujale hajutamise v\u00f5ttega tema kaudu soovitud alale. Leiame selle \u00f5nnetu politsei kabiini ja istume seal koos musta ja helemustanahaliste tegelastega, nende lapsed, imikud ja muu hullus. Nagu muinasjutus, aga seekord oleme selles unelmas osalised ka meie…<\/p>\n
Tunnike l\u00e4ks m\u00f6\u00f6da ja siis tuleb kabinetist tegelane, kes kuulab k\u00f5ik kaebajad \u00fcle ja meile teatab, et mingu me metrooga s\u00f5titma. Kogu raha eest oleme seda p\u00fc\u00fcdnud v\u00e4ltida, aga n\u00fc\u00fcd tuleb minna. N\u00f5uanne on lihtne – kollase metrooga 2 peatust ja siis saate teha inglise v\u00f5i saksa keeles kaebuse.<\/p>\n
Millises suunas metrooga, see j\u00e4i t\u00e4psustamata, hiljem v\u00f5imalust \u00fcle k\u00fcsida enam ei tekkinud. K\u00fcsimusele, et millises metroopeatuses peaksime maha tulema, seda me ka teada ei saanud keelte probleemide t\u00f5ttu ennek\u00f5ike…<\/p>\n
Siis s\u00f5idame igat v\u00e4rvi metroodega tund aega ja maapeale tulles Google maps lahti, et kus on Polizai?<\/p>\n
Leidsime koha, pidime natuke sinna ikka ka jala k\u00e4ima (ca 4 km) ja sealt alles v\u00e4raval olev vangla tunnimees annab meile \u00f5ige aadressi. Taas m\u00f5ned metrood ja \u00fcmberistumised ja olimegi kohal – seal kogunevad selle linna p\u00e4ttide ja varaste k\u00e4tte j\u00e4\u00e4nud elanikud ja valdavalt turistid.<\/p>\n
Algus on salap\u00e4rane. V\u00e4raval olev sauaga tunnimees muudkui ajab mingi metallist tara taha ja r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ikidele inglise keeles, et kohe tuleb tema s\u00f5ber, kes k\u00f5ikidega kohe tegeleb. Ootame, p\u00e4ike paistab t\u00e4naval otse k\u00fcmnesse ja vetevulina kuulamiseks pole vaja isegi teab-mis head k\u00f5rvakuulmist.<\/p>\n
L\u00f5puks saame siseruumidesse. Enne tuleb l\u00e4bida metallidetektor, Ebaolulised faktid j\u00e4tan praegu vahele, saime sisse ja kohe istuma, number anti ka – 036.<\/p>\n
Istume – tore on. Rahvast muudkui koguneb. Soome hiinlastel on pagasnikust k\u00f5ik kuni aluspesuni \u00e4ra viidud. Bernis koos abikaasaga elaval aafrika naisel v\u00f5eti seljakotist, nagu Katiltki – 700 eurot. You name it!<\/p>\n
Meil on veevarud otsa saamas ja politsei jaamas avalikku veekohta pole. Aga milleks siis Google on? K\u00fcsin, kas Milaano kraanivesi on joodav? Googel teatab, et see tuleb otse m\u00e4gedest. Parim vesi, mida tasuta saad. Kati ei usu ja k\u00fcsib chat GPT k\u00e4est \u00fcle ja seal sama vastus.<\/p>\n
Meil on WC olemas ja seal lasen pudeli v\u00e4rsket m\u00e4gede vett t\u00e4is ja kriis sai lahendatud.<\/p>\n
Kui olime politseis istunud tegevusetult 2,5 tundi, siis hakkas midagi ometi liikuma, \u00f5htune vahetus j\u00f5udis kohale. Saime avalduse tehtud ja vajalikud paberid kindlustusele ja v\u00e4lisministeeriumile, et Kati ikka koju tuua. Et meie puhkuse reis saab j\u00e4tkuda. <\/p>\n
Teine p\u00e4ev ikkagi… <\/p>\n
Kas kellegi on kogemusi asendusdokumendi saamisega, mismoodi ja kuidas see k\u00e4ib?<\/p>\n
Homme saame endale rendiauto ja liigume edasi Genuasse. Me oleme otsustanud, et me puhkame edasi. sadagu taevast v\u00f5i sarvesaiu!<\/p>\n
Rahad ja dokumendi hoiame edaspidi eraldi ja lahus, jne.<\/p>\n
T\u00e4na tegime 35000 sammu ja ca 25+ kilomeetrit jala. Puhkus ju! \ud83d\ude42<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/IMG_3428.jpg\" "\\"IMG_3428\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div>