T\u00e4nane, esmasp\u00e4evane, p\u00e4ev algas hommikus\u00f6\u00f6giga kell 7 meie hotelli kohvikus. Perenaine tegi soovi j\u00e4rgi erinevaid kohvijooke, me tellisime vastavalt kellaajale siis cappuccinod. Lisaks veel v\u00e4rsked mahlad, singid, juustud, keedumuna jne. Suht klassika, aga juurikaid oli v\u00e4he, kiivi oligi vist ainuke, mille Kati endale taldrikule sai. V\u00e4ike hotell, ilmselt selle p\u00e4rast, aga k\u00f5hu saime kenasti t\u00e4is ja h\u00e4da ei mingisugust. Huvitava erip\u00e4rana olid k\u00f5ikidel laudadel plastmassist pr\u00fcgikastid, natuke isegi r\u00e4pased, sinna sai pabereid ja munakoori n\u00e4iteks panna…<\/p>\n
Meie plaan oli hakata Genovo aukonsulile Kati reisidokumendi p\u00e4rast helistama, aga saime aru, et need asjad siiski nii kiiresti ei pruugi k\u00e4ia. Meil oleks m\u00f5istlik hommikul hakata edasi s\u00f5itma ja kui isegi h\u00e4rra aukonsul kohe tahaks meie teemaga tegelema hakata, siis ka tema peab tegema erinevaid p\u00e4ringuid ja see k\u00f5ik v\u00f5tab aega. Saatsime kirja hoopis Rooma, Eesti suursaatkonda ja kirjeldasime oma probleemi, et Katile on vaja kodumaale tagasip\u00f6\u00f6rdumiseks ajutist reisidokumenti. Saatsime sinna ka Milano politsei t\u00f5endi, Kati ID-kaardi foto jne.<\/p>\n
Tulemuseks on see, et meid oodatakse Roomas, 01.08.2024 kell 9:30 Eesti suursaatkonnas. Ja Kati saab siis peale riigil\u00f5ivu maksmist endale ajutise reisidokumendi.<\/p>\n
\u00dcks \u00f5nnetu inimene teenib endale sedasi elatist ja meie ja politseis n\u00e4htu j\u00e4rgi otsustades paljud teised samuti peavad olulise osa oma puhkusest ja meelerahust hoopis mingi b\u00fcrokraatia ja asjaajamise peale raiskama. Aga ega midagi teha ka pole. Ise ju loll, et oma asju rahvarohkes kohas ei valva. Sind on ju hoiatatud. Kui peale seda s\u00fcndmust s\u00f5itsime taas nendel legendaarsetel eskalaatoritel, siis no ega seal midagi rasket t\u00f5esti pole, paljudel kotilukud pool avatud ja koti sisu vaatab vastu.<\/p>\n
Meiega on n\u00fc\u00fcd niimoodi, et pingutame ise ka \u00fcle oma vara valvamisega, aga Kati on ikka veel tundlik sel teemal. N\u00e4iteks oli meil plaan minna t\u00e4na Toomase soovitusel \u00fcle vaatama teele j\u00e4\u00e4vat Chinque Terre linnakest, mis on selline mere\u00e4\u00e4rne kuurort ja imeilus koht. S\u00f5itsime juba tema suunas ja j\u00e4\u00e4nud oli paark\u00fcmmend kilomeetrit, kui selgus, et me oleme niipalju katki, et me ei saa autot koos meie kottide ja arvutite ja muu kraamiga \u00fcksi j\u00e4tta. Ja minna sinna mere \u00e4\u00e4rde parklast, mille me kusagil merest kaugel ehk oleks ka leidnud koos k\u00f5igi asjadega, see poleks ka m\u00f5nus olnud.<\/p>\n
Katiga on \u00fchendust v\u00f5tnud m\u00f5nedki tema saatust alles jaganud inimesed, kellel on Itaalias autosse j\u00f5hkralt sisse murtud ja kas auto lihtsalt l\u00f5hutud v\u00f5i ka kogu vara \u00f6ra viidud. Kusagil v\u00e4ikeses maakohas ilmselt on k\u00f5ik korras, aga suuremates linnades ja turistide l\u00f5ksudes on see lihtsalt k\u00fcsimus, et mitmes sa parasjagu j\u00e4rjekorras oled ja suudad enne j\u00e4rjekorra t\u00e4itumist sealt jalga lasta. Ok, eks me oleme praegu pisut paranoilised, aga lihtsalt liiga v\u00e4rske on see lugu veel …<\/p>\n
Ja siis s\u00f5ites sinna Chinque Terre linna poole, tuleb mulle peale kohvi isu, tahaks jalgu sirutada ja v\u00e4ike espresso kuluks ka \u00e4ra. Pisike k\u00fcla, mingi kohviku moodi majakene, paar lauda maja ees ja lauad on h\u00f5ivanud kohalik meeste j\u00f5uk, kes nn. vene ajal olid maapoodide taga kase all murul aega veetmas ja maailma parandamas.<\/p>\n
Pargime auto kuidagi nii \u00e4ra, et teistele ette ei j\u00e4\u00e4ks ja l\u00e4heme sisse. Meestega vahetame v\u00e4ikese bonjorno ja sees on selline memmeke, kes peab seda asutust. No mitte \u00fchtegi s\u00f5na ta muidugi ei teadnud muus, kui itaalia keeles. K\u00fcsin siis uno espresso ja memmeke teeb selle kohe valmis, alustassi ka pani espressotassile alla. Vett muidugi traditsiooniliselt ei saanud. K\u00fcsin seda kehakeeles ja m\u00f5istame teineteist poolelt viipelt. Ajas sipelga klaasist minema ja laskis tilkuvast kraanist mulle klaasit\u00e4ie vett. All good! Vaatan, et memmekesel klaasist kapis ka croissanti hunnik alusel. K\u00fcsin nendest endale \u00fche. Memm n\u00e4itab salvr\u00e4tiku hunniku peale ja \u00fctleb itaaliakeelses kehakeeles, et v\u00f5ta see salfakas ja vali endale sobiv saiake. Teen seda. Soovin teada, et palju ma v\u00f5lgu olen ja maksma pean. Vastus itaalia keelne ja aru ma ei saa. Ajasin siis k\u00e4e tasku ja ulatasin memmele seal olnud m\u00fcndid peopeal, et ta endale ise sobivad leiaks. See meetod t\u00f6\u00f6tas ja ma arvan, et mul kulus selle k\u00f5ige peale kokku natuke \u00fcle 2 euro. V\u00e4ikest \u00e4ri peab toetama ja k\u00f5ik ongi kenasti. Viin oma croisanti ja veeklaasi eesruumi lauale ja suundun oma espresso j\u00e4rele. Aga seda pole enam letil. Memm oli juba tassi \u00e4ra pesnud. Ma muidugi arvasin, et itaallane saab vahest aru, kas tassis on espresso alles v\u00f5i see on sealt juba \u00e4ra joodud. Kogus ei ole espressol ju kuigi suur \ud83d\ude42 Tegi mulle siis uue espresso, ma olin juba valmis selle eest ka maksma, aga raha ta siiski ei tahtnud. Kohv oli hea ja vesi maitses ka kenasti, croissant oli oma parimad ajad juba m\u00f5ni aeg tagasi \u00fcletanud.<\/p>\n