{"id":5495,"date":"2024-07-31T00:04:52","date_gmt":"2024-07-30T21:04:52","guid":{"rendered":"https:\/\/eendra.ee\/rain\/?p=5495"},"modified":"2024-07-31T00:32:14","modified_gmt":"2024-07-30T21:32:14","slug":"toscana-paikese-all","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eendra.ee\/rain\/toscana-paikese-all\/","title":{"rendered":"Toscana p\u00e4ikese all"},"content":{"rendered":"

Eile kirjutasin, siis meie Firenze eeslinnas, Pratos,  olevas apartement t\u00fc\u00fcpi majutuses pole hommikus\u00f6\u00f6ki, ehk seda ei ole v\u00f5imalik Bookingu kaudu tellida. Aga ometi lisaks meie eilsele vastuv\u00f5tule oli Salvatore 7:30 terrassile maja ette laua katnud. Espresso Napoli moodi, saiake oliivi\u00f5li ja singiga ja croissant vaniljekastmega (soe). Sellise sooja ja vahel pisut kelmika naeratusega mees, kellega suhtleme l\u00e4bi Whatsappi, olles enne s\u00f5numi \u00e4ra t\u00f5lkinud, tema minule eesti keelde ja minu s\u00f5numid l\u00e4hevad talle itaalia keelsetena. Nii hoolivat vastuv\u00f5ttu pole me varasemate aastate jooksul kogenud. Aga Salatore’st tuleb p\u00e4rast veel juttu \ud83d\ude42 <\/p>\n

Meie t\u00e4nase p\u00e4eva peateema on k\u00fclastada Pisa linna. Vaatame \u00fcle Pisa katedraali ja tema ilmakuulsa kellatorni. Kohale s\u00f5itsime ilusti, ca. 80 km meie peatumisekohast. Linn oli 10 ajal juba maast laeni rahvast t\u00e4is. Ise m\u00f5tlesime k\u00fcll, et k\u00e4ime varakult \u00e4ra, siis ehk rahulikum ja jahedam, aga ei midagi. Esimene v\u00e4ljakutse oligi parkimine. S\u00f5itsime umbes 150 meetrit sellest katedraali sisse mineku kohast m\u00f6\u00f6da ja iseenese tarkusest kohe k\u00f5rvalt\u00e4navasse parkimiskohta otsima. Autod pargivad tihedates ridades ja korraga n\u00e4eme abivalmis tegelast meile viipamas, et siin on praegu vaba koht olemas. 2 korda ei lasnud endale seda \u00f6elda, saimegi koha \ud83d\ude42<\/p>\n

T\u00fc\u00fcp aga abistab meid aina edasi, puhtas itaalia keeles annab m\u00e4rku, et parkimise eest saab maksta seal puu all olevas apastraadis. Hoiatas, et vaja on veel auto number sinna sisestada (kuidas ta seda mulle itaalia keeles selgitas, et ma sellest eesti keeles aru sain, ei saa ma siiani aru.) Kati istub jahedas autos ja mina teen autonumbrist pildi ja l\u00e4heme parkimispiletit t\u00fc\u00fcbiga koos v\u00e4lja lunastama. Selliseid parkimismassinaid on paljudes riikides n\u00e4htud. Sisestad auto numbri, siis maksab kaardiga v\u00f5i m\u00fcntidega ja tr\u00fckib paberi v\u00e4lja, paned selle klaasi taha ja oledki vaba kuni selle kellani, mis paberil kirjas on. <\/p>\n

Me s\u00f5idame autos moodsalt, kuulame minu telefoni kaudu Elmari raadiot (Kati lemmik). Siin kandis on vahel probleemiks, et kui pikematest m\u00e4gedest l\u00e4biminevatest tunnelitest l\u00e4bi s\u00f5ita, siis vahel kaob levi \u00e4ra ja raadio j\u00e4\u00e4b kuss. Vahel l\u00e4heb uuesti k\u00e4ima, teinekord j\u00e4\u00e4bki kuss, siis peab n\u00e4puga j\u00e4rele aitama. Sel korral oli sedasi, et raadio j\u00e4i kusagil Pisa linna siise s\u00f5ites kuss. Mis seal ikka, oligi juba huvitavaks l\u00e4inud, vaatasime parkimise kohti ja n\u00f5nda edasi. <\/p>\n

N\u00fc\u00fcd siis, kui olime autole parkimiskoha leidnud, v\u00e4ljun autost telefoniga, teen t\u00fc\u00fcbi soovitusel pildi auto numbrist ja kuna olen vaegkuulja ja kannan vastavaid k\u00f5rvasiseseid klappe, mis muide kannavad ka telefoni vestlusi ja muid telefoni h\u00e4\u00e4li mulle kohe k\u00f5rva. Autonumbrist pildi tegemine pani muidugi Elmari taas k\u00e4ima, aga sel korral minu k\u00f5rvaklappides. Ja mitte vaikselt… T\u00fc\u00fcp seletab midagi Itaalia keeles, mina p\u00fc\u00fcan Elmarit vaigistada. Sisestan sinna parkimisaparaati auto numbrit, kui tuleb Katilt s\u00f5num, et miks ma ta autosse luku taha olen pannud. Meil on selline auto, et kui v\u00f5tmed taskus autost eemaldud, siis paneb automaatselt auto lukku \ud83d\ude42<\/p>\n

Siis muidugi selgub, et mul pole m\u00fcnte ja kaardimakse apastraadil ei t\u00f6\u00f6ta. T\u00fc\u00fcp on \u00f5hinal mu juures ja nagu omal ajal oli kuulus onu Raivo, kes oskas h\u00e4sti visualiseerida ja joonistada, sama teeb se minu t\u00fc\u00fcp, kehakeeles v\u00e4ljendades, et peab ikka m\u00fcnte siia panema. L\u00e4hen Kati juurde, et ta autost v\u00e4lja lasta ja k\u00fcsida tema m\u00fcndivaru \u00fcle. Kati, \u00f5nnelik et autost v\u00e4lja lasti toob kohe n\u00e4htavale 2×2 eurost m\u00fcnti ja saame parkimise vist peaaegu kaheks tunniks tehtud. Aga t\u00fc\u00fcp ei j\u00e4ta meid rahule, tal on k\u00e4es ruuduline paber, millele on itaalia keeles musta vildikaga midagi kirjutatud. Ok, oleme teenuste eest t\u00e4nulikud, mul oli 1 eurone m\u00fcnt veel s\u00e4ilinud, pakun seda temale. T\u00fc\u00fcp keeldub toob oma taskust v\u00e4lja 10-eurose ja keha keeles teeb selgeks, et see oleks ehk \u00f5iglane hind. <\/p>\n

Mitte et me ilma temata poleks sama teha v\u00f5inud, aga \u00e4kki on tal p\u00f5hjust ka, andime talle viiese raha. Juba nii palju on juhtunud, aga pole veel katedraali ja kellatorni n\u00e4inud, l\u00e4heme seda otsima. Kuum ilm trehvas taas, autos n\u00e4itas termomeeter 39 kraadi. See ei tee p\u00e4ikese k\u00e4es jalutamist m\u00f5nusalt nauditavaks, aga me ei lase ennast heidutada, sukeldume massidesse. <\/p>\n

Rahvast ikka oli ja bisnessi tehakse siin k\u00f5vasti, enne platsile saamist on \u00fcle 100 telgi, kes k\u00f5ik midagi m\u00fc\u00fcvad. Ennek\u00f5ike suveniire, Pisa kellatorni kujulistest viinapitsidest, T-s\u00e4rkidest kuni pagan teab, milleni v\u00e4lja. Lisaks on veel liikuvad \u00e4rimehed, kes teavad, et neid eriti keegi ei salli, aga juba Dale Carnegie oma raamatus: “Kuidas v\u00f5ita s\u00f5pru ja m\u00f5justada inimesi” \u00f5petas, et tunne huvi inimeste vastu. Ja sellid on selle selgeks saanud: Where are you from? k\u00fcsimus peaks uksi avama edukalt. Aga selge on see, et raske on k\u00f5igil. Samas, olles \u00fchte telki n\u00e4inud, oled tegelikult k\u00f5iki telke n\u00e4inud. K\u00f5ik peaaegu m\u00fc\u00fcvad sama kama…<\/p>\n

Pisa katedraal ja kellatorn olid sellised, nagu ma neid endale ette kujutasin, hea, et see maalapp on n\u00fc\u00fcd maakaardil avanenud.<\/p>\n

\u00dcks asi veel, millele enne reisi olin m\u00f5elnud, et kui sinna l\u00e4hen, kas teen ka selle “k\u00e4tega toetan torni” foto \u00e4ra ja kui naljakas see seal on, kui ma ka oma panuse sellesse annan. Tegelikult seda tehti \u00fcmberringi igal pool n\u00f5nda palju, et peaaegu nagu ei saagi tegemata j\u00e4tta. Kati andis oma panuse, ma tegin selfi \ud83d\ude42<\/p>\n

Peab \u00fctlema, et p\u00e4ikese valgus on siin nii tugev, et ma oma telefoni ekraani pildistamise ajal vaevalt n\u00e4en, selleks et Katile vihjeid anda, et see torn ikka ilusti toetatud saaks, seal lihtsalt n\u00e4ha midagi ei olnud. K\u00f5ik k\u00e4is m\u00e4lu j\u00e4rgi…<\/p>\n

Pisa hooned vaadatud, teatab Kati, et n\u00fc\u00fcd on tema aeg ja tahab n\u00e4ha selliseid ilusaid Toskaana maastikke, k\u00fcpresside puiesteed, lauged maastikud ja ilus maja k\u00fcnka otsas. Paar kitse v\u00f5i lehma v\u00f5iks ka seal olemas olla. Heale inimesele pole millestki kahju, s\u00f5idame Pisast mere \u00e4\u00e4rde, Marina di Pisa’sse. Kati l\u00e4heb kaldale jalutama, mina kosutan ennast ranna\u00e4\u00e4rses kohvikus espresso ja k\u00fclma veega. Ma enam ei imesta, kui mulle keegi vett ei paku ja ma selle ise pean ostma. <\/p>\n

Googeldan Toskaana ilusa looduse kohta ja saan soovituse minna otsima Cornia valley’t. Tehtud-m\u00f5eldud, s\u00f5idame ja Waze juhib saatust. Ja vupsti olimegi kiirteel, tasuline aga see eest t\u00e4iesti steriilne tee. Toskaana v\u00f5i muu, ainult kaugel on suured m\u00e4ed, muu on k\u00f5ik m\u00fcraseina ja kipsplaadi taha \u00e4ra peidetud.<\/p>\n

Otsustasime esimesel v\u00f5imaluse maha keerata ja varsti saimegi selleks v\u00f5imaluse. Maksime oma kiirteemaksu \u00e4ra ja saime “p\u00f5llule” Kuna Wazele ma meie plaanist ei r\u00e4\u00e4kinud, siis tema muidugi kogu v\u00e4est \u00fcritab meid taas eurorajale tagasi viia. Ja me m\u00e4ngisime m\u00e4ngu, et kui waze \u00fctleb, et mine paremale, siis meie kohe vasemale, tema muidugi aitab meid taas ja annab n\u00f5u, me teeme ainult risti vastupidi. Ja saimegi enam-v\u00e4hem sellise maastiku k\u00e4tte, nagu Katile vaja oli. P\u00e4rast saime veel sooja pirni ka puu otsast.<\/p>\n

M\u00f5ned ebaolulised teadmised siia t\u00e4nasest p\u00e4evast:<\/p>\n