Julge inimese tunned kaugelt \u00e4ra. Tal on rind kas haavleid v\u00f5i shampust t\u00e4is. Meie s\u00f5itsime v\u00e4lja Anconast ikka suunaga San Marino peale. V\u00e4ike iseseisev riigike keset Itaalia p\u00f5llumajandust ja m\u00e4gesid. Aga me hakkasime kartma sinna minemist. Kainestas meid Kirke kommentaar eilsel postitusel (Ait\u00e4h Kirke!). Tema kogemus pani meid m\u00f5tlema, et kes me \u00fcldse oleme sellised, et tahame teistesse riikidesse minna, endal pole dokumentegi… \ud83d\ude42 . Me nagu \u00fcldse ei m\u00f5tle, et me v\u00f5ime vaid koju s\u00f5ita, meie reisidokumendid on t\u00fchistatud ja meil on alles vaid \u00fchekordselt kasutatav ajutine reisidokument, mille meile v\u00e4ljastas Roomas asuv Eesti Suursaatkond. Kuna San Marino on iseseisev riik, siis sinna meil selles kontekstis asja pole. Ei hakanud riskima ja uusi jamasid senistele juurde lisama.<\/p>\n
Meie Ancona \u00f6\u00f6maja – Ankon Hotel oli selline kena 3 t\u00e4rniga hotell. \u00dcmber hotelli oli t\u00fckk maad hirmsam, aga sees oli asi ilus. Veidi kulunud hotell, mida ilmselt peab \u00fcks pere ja nad on selle hotelli kujundanud selliseks retro hotelliks. Kulund vanad puit detailid, vanad must-valged fotod seintel jne. Parkimine oli maja ees tasuta, kuna on n\u00e4dalavahetus. Tuba oli v\u00e4ike ja kuhu asju panna peaaegu nagu polnudki. Kui ma \u00f5htuti kirjutan p\u00e4eva kohta m\u00e4rkmeid, siis on ikka arvutile alust vaja, seal oli vaja tublisti kombineerida. \ud83d\ude42<\/p>\n
Samas hommikus\u00f6\u00f6k oli natuke enam, kui meil seni kombeks on olnud. Perenaine tegi kohvisid, valisime cappuccino, sarvesaiu oli mitmes maitses, oli ka sepik ja sai, millele v\u00f5is juustu ja sinki, ka vorsti, peale panna. Miskit jogurtit oli ka. Aga muna ja t\u00e4istera kaerahelvest ei pakutud. \u00dcks poolhapu mahl oli ka. S\u00f5ime \u00e4ra ja t\u00f5stsime kotid autosse. Enne veel oli muidugi vaja \u00e4ra maksta 6 eurot turismimaksu, mida iga linn korjab, aga see ei ole koos p\u00f5hiarvega makstav, vaid eraldi rahaline panus kohaliku turismi arengusse.<\/p>\n
Kati oli nii valmis lahkuma, et Check-outi tehes unustas talle usaldatud meie viimase vee pudeli ka onu lauale. See pidi meid veel j\u00e4litama talle harjumatute s\u00f5nadega: Water – Water, kui Kati muudkui litsus auto poole ja samuti pobises talle harjumatuid s\u00f5nu: Run – Run. \ud83d\ude42<\/p>\n
Onu p\u00f6\u00f6rdus sinna tagasi ja elab oma elu edasi, Kati sinna enam tagasi p\u00f6\u00f6rduda ei taha, sest pole harjunud sealse v\u00e4lise elukeskkonnaga. Meie vati sees hoitud inimestena sattusime tegelikult turvalisse keskkonda, kus paljud nahav\u00e4rvid koos elavad ja saavad kenasti hakkama. meie jaoks oli see \u00f5htune rahvaste kogunemine hotelli l\u00e4hedases pargis ja t\u00e4navanurkadel veel uus kogemus. Aga ilmselt p\u00e4\u00e4su meil sellest ka pole ja j\u00e4\u00e4bki \u00fcle harjutada.<\/p>\n
Bensiini oleme seni v\u00f5tnud 3 korral. Iga kord ikka pisikese ootamatu jamaga. Esimesel korral oli Force major – l\u00e4hen tankima, panen p\u00fcstoli paaki ja k\u00f5rval oli veel silt, et enne tangi – siis maksa. Paaki panin, midagi ei juhtu. Selgus, et teevad inventuuri.<\/p>\n
Teisel korral oli teemaks see, et panin p\u00fcstoli paaki, midagi ei juhtunud. Ok, hakkan siis samas k\u00f5rval oleva makseterminaliga asju ajama. Maksekaarti mul ju pole. Saan ainult telefonis v\u00f5i kellas olevat virtuaalset kaarti kasutada. Ajan masina niipalju p\u00f6\u00f6rdesse, et ta on valmis mulle k\u00fctust v\u00e4ljastama, kui annab taas errorit – ei saa rakendada, kuna keegi veel tangib vms. Mul oli eelnevalt p\u00fcstol pandud massinasse. P\u00fcstol tagasi ja siis uuesti tankima asudes k\u00f5ik sujus. Bronniti alguses 150 eurot, m\u00f5ne aja p\u00e4rast ikka \u00f5igesti – 61.60.<\/p>\n
T\u00e4nasel tankimisel olin k\u00f5ikidest varasematest takistustest \u00f5ppinud ja taas tangime. Auto \u00f5igele poole ja l\u00e4hen seda makseterminali, mis oli minu viienda kolonne otsas kiusama. N\u00e4itan talle kella (kaardimakse kellaga) ja ta hakkabki minuga suhtlema. \u00dctleb, et vali pump ja s\u00f5idame. Ekraani allservas olid bensiini ja diisli hinnad ja logod – puudutan neid \u00f5rnalt, midagi ei muutu ja bensiini ei anna. Juba hakkas \u00e4revus tekkima, et no mis ma, pagan, veel pean tegema. Selgus siiski, et ekraani keskel olev pump 5 logo oli see mida ma pidin valima. Teisi valikuid seal polnud. See oleks nagu Su koduuksel on valik, et peale ukse v\u00f5tmega ukse avamist pead veel elektroonilisel tablool valima ainukese nupu, millele on kirjutatud “Koduuks” . Saime siiski paagi t\u00e4is ja auto on aus, v\u00f5tab 5,2 l\/km-le ja on v\u00e4le ja mugav s\u00f5ita pealegi.<\/p>\n
Vaated sellel teel on suuresti v\u00f5rratud v\u00f5i veelgi paremad. Meil Elmari raadio jagab helistajatele auhindu Lottemaale ja Kati, kes on tavaliselt sel ajal \u00fcsna aktiivne, vaatab aknast paremale ja pobiseb midagi pikemat aega juba omaette. Seal olid viljapuude kasvandused ja viinamarja istandused, visuaalselt v\u00e4ga heas ja \u00fcsna k\u00fcpses korras. Katil muuidugi Pavlovi refleksi tagaj\u00e4rjel v\u00e4ikestviisi l\u00f5ua alumine piirkond niiskev\u00f5itu. \ud83d\ude42 <\/p>\n
Pobiseb seal, et oksad murduvad ja viljad on valmis ja keegi ei korja neid, kuigi t\u00f5ele au andes oli n\u00e4ha, et ettevalmistus t\u00f6\u00f6d k\u00e4isid. Plastkastide hunnikud olid vagude otstesse juba v\u00e4lja toodud. Katil oli p\u00e4rast veel m\u00f5nda aega kael kange \ud83d\ude42 . Kati ja juurikad, kes neid suudaks lahuta . nagu klassika \u00fctleb…<\/p>\n
Kuna San Marinosse meid laulufestivalile ei lastud, siis l\u00e4ksime hoopis l\u00e4hedal asuvasse Rimini linna. Lihtsalt et jalgu sirutada ja poest vett osta. Meie vahva merereisi p\u00f5hiliseks navigatsiooni t\u00f6\u00f6riistaks on Waze. Palusin tal meid kusagile poe juurde s\u00f5idutada, aga tema tegi meile toreda vanalinna ekskursiooni. Kulgesime seal antiiksete m\u00fc\u00fcrida alt ja vahelt m\u00f6\u00f6da ja kuidagi saime ka poodi.<\/p>\n
Vesi k\u00e4es, suundume kiirteele, mis viib meid Bologna linnakesse. Kiirtee algas ja kohale j\u00f5udes on taas tunne, et sama palju, kui paaki valad k\u00fctust rahaliselt, teise samapalju annad kiirtee maksuks. Aga teed on valdavalt heas korras ja viivad kohale. Ega neid vana tee ringe, mis l\u00e4hevad l\u00e4bi k\u00fclade ja v\u00f5tavad 3 korda enam aega, kiirustades ei naudiks. Kiirteed on vahel ka head!<\/p>\n
Just enne kiirteele suundumist oli miski telk, kus m\u00fc\u00fcdi erinevaid puuvilju. Kati muidugi l\u00e4heb sinna omi silmi nuumama. \u00dcks saksa poiste auto oli enne meid ja need olid endale ilusaid puuvilju juba m\u00f5negi koti kokku valinud. Maksid ja olid veidike imelike n\u00e4gudega, kui autosse l\u00e4ksid. Ja s\u00f5itsid kiiresti minema. Ma v\u00f5tan nende auto koha endale ja juba sealt tulebki Kati kiirel sammul ja teatab autosse istudes, et talle ei maitse.<\/p>\n
Aprikoosid, mille eest ta eile maksis seal hotelli k\u00f5rval, kus me viimati \u00f6\u00f6bisime, 79 senti kilo eest, olid siin saadaval hinnaga 15 eurot kilo kohta. Ime, et tal isu \u00fcle ei l\u00e4inud \ud83d\ude42<\/p>\n
Puuvilju pakutakse siin palju, aga hinnad on paremad nende pisikeste tumedama nahav\u00e4rviga meeste poodides. Ketipoed ka ei paku “juurikatele” head hinda.<\/p>\n
J\u00f5udsime oma t\u00e4nasesse hotelli Bologna linnas – Mitico Hotel ja Spa. Toa hind koos hommikus\u00f6\u00f6giga 80 raha ja kui tahaks seal spas hullata, siis 109 raha 2 tundi kahele inimesele. Inimeste kohta, kellel pole rahakottigi, las ta olla pealegi. Meil on bassein kodus ja kui kunagi sinna saame, siis hullame t\u00e4vve raha eest! <\/p>\n
T\u00e4na tuli minu poolt jutuks ka koduigatsus, et kas hakkab juba tekkima. Kati kahe ploomi vahel tunnistas, et jah, ta on ka sellele m\u00f5telnud (\u00f5igesti \u00fctlesin ju?). See oli Katile m\u00f5eldud. Ma oleks iseomatarkusest lause teinud, et “ta on sellele m\u00f5elnud”. Aga ma oma \u00f5ieti m\u00f5tlemiste ja \u00fctlemistega saan aegajalt \u00e4ra parandatud Kati poolt. <\/p>\n
Kui ma talle \u00fcksp\u00e4ev \u00fctlesin, et Sa oled mu lauseid juba 9 aastat kogu aeg parandanud ja \u00f5igesti’maks teinud! Ta vastas rahulikult: “10 aastat, kallis” \ud83d\ude42 Vot nii me elamegi – \u00f5ieti!<\/p>\n
Bologna on v\u00e4ga ilus linn, \u00fcks ilusamaid isegi. Need sammask\u00e4igud t\u00e4navatel vanalinnas on minu jaoks tehtud! Vilu ja p\u00e4ike peale ei paista. I love it! Muidu ka igati viisip\u00e4rane linnake. Vanalinn ja linnas\u00fcda oli ka t\u00e4nasel p\u00fchap\u00e4eval kenasti rahvarohke, aga samas sai ikka k\u00e4ia ja kogu aeg ei olnuid keegi seljas. Ainult 1 m\u00fc\u00fcgimees \u00fcritas meile akupanka ja ventilaatorit restoranilauas maha m\u00fc\u00fca. Ei \u00f5nnestunud. Meie valitud kesklinna s\u00f6\u00f6gikohas, mis oli piisavalt rahvarohke ja kus mina vana carbonaara hulluna pean seda s\u00f6\u00f6ki tellima ja Kati muidugi tahtis juustukastmes ravioole rohke kreemise parmesani juustuga. Vesi oli t\u00e4itsa ootusp\u00e4rane, minu Carbonara oli selline k\u00f5va kolm, koorega oli kokku hoitud ja kuivaks j\u00e4i, k\u00fc\u00fcslauku seal ka polnud. Kati rohke juustukastmesed ravioolid olid sellised pool\u00f5nnetud ja taas kuivad. Ei saa \u00f6elda, et oleks suisa halvad olnud, aga ise teeme paremaid \ud83d\ude42 Reklaams\u00f5nad – ise tehtud pasta, koduse taignarulliga jne. Samas me oleme l\u00e4tete h\u00e4llis ja tahaks saada seda k\u00f5ige-k\u00f5igemat jne. Ootused ja tegelikkus. Peab ootused alla kruvima, siis saame \u00fcle ootuste head toitu \ud83d\ude42<\/p>\n
Bologna vanalinna s\u00f5itsime oma hotellist autoga, liiga pikk maa oleks niisama jalutada olnud. Panime m\u00e4rklauaks Mercato di Mezzo ja hakkasime selle l\u00e4hedal parkimist otsima. Kuidagi liiga lihtne oli. Kati aitas googeldada ja siis hakkas tulema, et vanalinnas on mingid tsoonid, kus saab korralikult trahvi jne. Dokumentideta v\u00f5\u00f5ras linnas inimesed muutuvad kohe selle jutu peale alandlikuks ja seadusekuulekaks. Parkisime kaugemale ja jalutasime selles ilusas linnas 3-4 tundi. Leidsime \u00fcles Euroopa vanima ja suurima \u00fclikooli ja selle linnaku. Vanu v\u00e4\u00e4rikaid hooneid kaunistas moodne graffiti. Ikkagi ilus ja sellise m\u00f5nusa vaibiga linn oli meie jaoks. <\/p>\n
Tulime oma hotellis v\u00e4lja, et linna s\u00f5ita, v\u00f5tsin kaasa vaid plastikkaardi, aga seda papist \u00fcmbrist, millele oli toa number kirjutatud, seda ei v\u00f5tnud. Hakkasin korraga m\u00f5tlema, et mis see v\u00f5is olla, esimesel korrusel – 132 v\u00f5i 136, r\u00e4\u00e4gin Katile. <\/p>\n
Tema teatab, et tal on hea koham\u00e4lu, viib meid kohale ja asi ants. Ma teadsin, et vanasti oli v\u00e4ljend “haugim\u00e4lu” – 3 sekundit. Aga Kati t\u00f5i meid t\u00f5esti \u00f5ige ukse taha, seega koha m\u00e4lu on ikka pikem.<\/p>\n
Eesti keel on ilus keel. S\u00f5nade kokku ja lahku kirjutamisega v\u00f5ib vahel t\u00e4hendus muutuda. Koha m\u00e4lu vs. koham\u00e4lu. \u00dcks mu lemmikn\u00e4ide siitvallast – t\u00e4iskarsklane vs. t\u00e4is karsklane… <\/p>\n
Homme l\u00e4heme uurima Parma linnakest, kus paljudele muudele asjadele lisaks on alguse saanud parma sink ja parma juust, ehk parmesan…<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_3922.jpg\" "\\"IMG_3922\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div>