Alustasime oma p\u00e4eva t\u00e4na Suwalki \u00f6\u00f6majas p\u00e4tikohviga. Korteris olid tingimused selleks olemas ja Kati siis teostas selle. Meil olid hommikuks ostetud klubiv\u00f5ileivad ja saimegi oma esimesed kalorid k\u00e4tte. Kell n\u00e4itas 06.48. <\/p>\n
Mul oli terve pinu asju valmis vaadatud meie t\u00e4nasele Suwalki – Gdansk distantsile. See oli muidugi parajalt pikk teekond ka, arvestades, et tahtsime m\u00f5nes kohas ikka ringi ka vaadata. Ilm t\u00f5otas tulla pilvealune ja ca. 20 kraadine – super reisimise ilm.<\/p>\n
Esimese k\u00fclastuse tegime Wigri j\u00e4rve \u00e4\u00e4res asuvasse kloostrisse – Kameduli kloostrisse. Kohale j\u00f5udsime 7.20 ja olime peaaegu k\u00f5ige esimesed \ud83d\ude42 . Aga rahvast juba liikus. Samas kloostris pakutakse ka \u00f6\u00f6maja ja seal on \u00f6\u00f6binud ka Poolast p\u00e4rit paavst Johannes Paulus II, kes k\u00fclastas kloostrit 1999. aastal. Tema tuba on seal t\u00e4naseni s\u00e4ilitatud, sellisel kellaajal paraku sisse veel ei lastud. Aga muidu tundub see olema v\u00e4ga rohkelt k\u00fclastatav asukoht. Seal on k\u00f5ikidel hoonetel (taludel) k\u00fcljes sildid ja reklaamid, et ikka rahvusk\u00f6\u00f6k ja muud muud k\u00fclastajatele r\u00f5\u00f5mu pakkuvad teenused. K\u00e4mpingud, telgid ja \u00f6\u00f6maja v\u00f5imalused, lisaks terve teenuste pakett, mida saab teha j\u00e4rvel.<\/p>\n
Wigri j\u00e4rv on \u00fcks suuremaid ja s\u00fcgavamaid j\u00e4rvi Poolas. J\u00e4rve pindala on umbes 21 km\u00b2<\/strong> ja s\u00fcgavus ulatub kuni 73 meetrini<\/strong>.<\/p>\n Saime kloostri \u00f5uele sisse ja vaatasime ringi nagu j\u00f5udsime. Kahju, et sattusime liiga vara tulema, aga tasus kindlasti k\u00fclastada ja asi ise \u00fcle vaadata. Teisest k\u00fcljest muidugi ka hea, saime sisuliselt privaatse k\u00fclastuskogemuse ja ei pidanud oma parkimiskoha vms. p\u00e4rast v\u00f5itlema. Parkisime suisa tasuta, alates 8.00 maksab parkimine 15 PLN. <\/p>\n Edasi s\u00f5ites tekkis tunne, et n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks \u00fche harjumusp\u00e4rase kohviga organismi turgutada. Varsti saabubki meie n\u00e4htavusse k\u00f5rge posti otsa pandud tankla logo, mis teatab, et seal saab ka v\u00f5ileibu, ehk siis Subway ka olemas. WC oli ilus ja puhas, wc paber toodab neile kasumit, s.t. ei vii palju raha v\u00e4lja. Teine asi, mida me m\u00f5lemad Katiga m\u00e4rkasime, oli see seebivaht, mida wc kraanikausi k\u00f5rvalt dosaatorist sai k\u00e4tepesuks kasutada. Kati \u00fctles, et ta pesi k\u00e4si 4 korda, kuna tunne oli kogu aeg, et k\u00e4ed ei saanud puhtaks. Pean tunnistama, et mina pesin 5 korda. Tuleb k\u00e4e peale ja vahutab ka, aga k\u00e4si puhtaks ei saa, sellist tunnet ei ole… Ilmselt on see teine komponent, millega kasumit suurendada. Ei teistes jaamades ega varasemalt mujal pole sellist k\u00e4tepesu kogemust olnud.<\/p>\n L\u00f5puks oleme korralikult desinfitseeritud ja valmis oma kohvitopsiks. 2 x 2, ehk kokku 4 kohvimasinat seal bensukas sel hetkel oli ja kummalgi kohvisaarel oli 1 masin kaetud sildiga “Avarii” . OK, ikka juhtub! L\u00e4heme siis kahekesi Katiga endale \u00fche t\u00f6\u00f6tava masina juurde kohvi tegema. Topse on kolmes m\u00f5\u00f5dus. Espresso, keskmine (220 ml) ja suur (440 ml). Kati v\u00f5ttis selle keskmise ja mina tagasihoidlikult selle suurema. Suurema topsi \u00f5igusega, hakkan endale Cappuccino kohvi masinaga tegema. Kati tuli mulle appi ja kuna igal topsisuurusel on oma m\u00f5\u00f5tu kaaned, siis hakkas mulle suuremat kaant andma. Perekondlik v\u00e4rk, k\u00f5ik on korras. Sel hetkel lisandus meie peresse teenindaja kahe kastiga, mille ta sinna alasse asetas, kus inimesed tavaliselt oma kohvile suhkrut, siirupit v\u00f5i kaant lisavad. Ja hakkas sujuvalt suhkrut kastist panema suhkru hoidjatesse. Kati t\u00f5rjuti tema poolt kaantest niipalju kaugemale, et kaanteni enam ei ulatunud. Kati on muidugi ise vana kooli teenindaja ja see uus teenindusmudel pani teda pisut imestama. Ta l\u00fckkas need 2 kasti suhkrutega m\u00f5ned sentimeetrid sellele tibule l\u00e4hemale, et ise kaanteni ulatuda. Mul oli au selle tibu teadmata vaadata tema n\u00e4oilmet, kuidas ta Katit vaatas… Loomulikult on teenindaja ka inimene ja tal on raske t\u00f6\u00f6 v\u00e4ikese palga eest. Aga palgaraha toovad kohale ju kliendid, neid ei ole m\u00f5tet kohvi tegemisel kottida… Tegelikul juhtub ka paremates peredes. <\/p>\n T\u00e4na just m\u00f5tlesin ja \u00fctlesin Katile, et poolakad ei ole just sellised naeratajad ja \u00fclis\u00f5bralikud, nagu (ameeriklased v\u00f5ib-olla), vanem aastak\u00e4ik on selline konservatiivne ja pisut ehk umbusaldav by default. Aga h\u00e4sti turvaline tunne on. V\u00e4iksemates kohtades kindlasti. Lihtsalt t\u00e4na Gdanski kaubanduskeskuses Forum, ilma et selleks otseselt p\u00f5hjust oleks olnud, hakksin taas k\u00e4tt p\u00fcksitasku peal kandma, kus on mu dokumendid ja pangakaart. See eelmise aasta laks tuli mingil p\u00f5hjusel meelde.<\/p>\n Edasi viis tee meid Elki linna. V\u00e4ike linnake, paras v\u00e4ike jalutusk\u00e4ik teha ja kesklinn \u00fcle vaadata. Mulle oli silma j\u00e4\u00e4nud reisi planeerides Koperniku park, ehk Park Kopernika E\u0142k. <\/p>\n Miko\u0142aj Kopernik – XV sajandil toimetanud Poola astronoom ja teadlane oli mees, kes t\u00f5estas \u00e4ra, et Universumi keskpunktiks pole Maa vaid hoopis P\u00e4ike. Ja tema auks ongi sinna tehtud see vahva park ja tema pronkskuju pingile, mille k\u00f5rvale saab istuda ja endast targema mehega juttu ajada v\u00f5i kasv\u00f5i v\u00e4ike fotomeenutus teha.<\/p>\n Samas l\u00e4hedal oli ka muljetavaldavalt suur kuju Paavst Johannes Paulus II auks p\u00fcstitatud ja k\u00fclastasime veel \u00fchte uuemaaegset kirikut – P\u00fchaWojciechi katedraali.<\/p>\n Vihma hakkas sadama t\u00e4pselt sel ajal, kui autosse linnaringilt tagasi saime. Hakkasime s\u00f5itma ja peagi j\u00e4i vihm \u00fcle. Suunda hoidsime Olsztyn’i linnakesele. Kati oli roolis ja mul oli temast lausa kahju. \u00dcsna tihe liiklus ja tee kurviline, kui kurat, kitsas ja servad ka katki v\u00f5i sellised lainelised. Taga s\u00f5idavad kohalikud, kes matsu jagavad ja nendest moodustub teatav survegrupp selja taha, kes ei saa aru, miks inimene esimesel korral seda 100 km pikkust l\u00f5iku ei suuda nendega samas tempos l\u00e4bida. Mingil hetkel vahetasime kohad ja siis olin antikangelane mina. Ma s\u00f5idan iga p\u00e4ev autoga juba \u00fcle 40 aasta. Selline paras pingeline teel\u00f5ik oli t\u00e4nases p\u00e4evas. Aga saime hakkama, keegi fa-fa ei teinud ja oma s\u00f5rmi ka ei demonstreerinud. Mingil ajal saimegi juba kiiremate teede peale ja hoidsime sealjuures kurssi Elblag’i linnakesele. Tarvi soovitas seal mingi huvitava kuivamaa laevaga s\u00f5itma minna. <\/p>\n