Aeg on armutu ja isegi siis, kui vihma sajab. Ja sajab ikka kenasti, peaasjalikult iga p\u00e4ev, \u00f5nneks enamasti \u00f5htuti, kui me nagunii enam ringi trallata ei ole plaaninud.<\/p>\n
T\u00e4na hommikul panime autole h\u00e4\u00e4led sisse kell 7 ja v\u00f5tsime suuna Poznani peale. Meil on eesm\u00e4rk j\u00f5uda kella 12-ks Poznani raeplatsile, selle piirkonna turistidele esimese asjana reklaamitud sokuv\u00f5itlust vaatama.<\/p>\n
Enne seda tuli aga autole parkimiskoht leida. Tee\u00e4\u00e4rsed tasulised kohad olid meie sealt m\u00f6\u00f6da s\u00f5idu ajal h\u00f5ivatud. Panin Google Maps rakendusele peale parklate otsinguks ja voilaa, leidiski paarisaja meetri kaugusel raekoja (vana turu) platsist meile koha. Parkimine pole siin ka kallis, umbes euro tunnis l\u00e4ks.<\/p>\n
Meie aga valmistame etenduseks raeplatsil, ise midagi erilist aimamata, mis seal ootab v\u00f5i saab. Kohale j\u00f5udsime umbes 11.35 ja saime kohe ka parimale kohale k\u00f5rtsis laua. Rahvas alles hakkas kogunema. Tegime tellimuse ka, Cappuccinod ja Cr\u00e8me br\u00fbl\u00e9e Katile ja minule minu uus lemmik supimaailmas – Poola rahvussupp – Zurek. <\/p>\n
Istume ja naudime kohvi, rahvas koguneb. K\u00f5ik istekohad on ammu l\u00e4inud. Meie lauas olevad vabad toolid vallutasid Poola vanaema ja -isa koos kolme lapselapsega. Rahvas on elevil, k\u00f5ik vaatavad \u00fcles, hoiavad telefone stardivalmis. Raekoja kell teeb paar heledat kellal\u00f6\u00f6ki, kohe algab… <\/p>\n