See lugu asub siin<\/a><\/strong>.<\/p>\nPlaan teha sel aastal sarnane laevaretk Peipsi j\u00e4rvele oli meil kuup\u00e4eva t\u00e4psusega paigas juba 3-4 kuud tagasi. Reisiseltskond on sel aastal t\u00e4ienenud ja meid on juba 5 meest. Heino, Ove, Erik, Allan ja Rain. Siin on sugulasi ja lapsep\u00f5lves\u00f5pru, \u00e4ripartnereid ja trennikaaslasi. Omavahel h\u00e4sti sobiv seltskond, igal meist oma krutskid ja erip\u00e4rad.<\/p>\n
Heino<\/strong> on mu parim s\u00f5ber, aga ka paberitega v\u00e4ikelaeva kapten. See, et ta viib oma s\u00f5pru ja sugulasi sedasi erinevatele laevareisidele, on meile olnud puhas r\u00f5\u00f5m. Kapten vastutab ja peab asjad eelnevalt p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5tlema. Et meie t\u00e4nane reis l\u00f5ppes edukalt, siis oli kapten oma t\u00f6\u00f6 teinud v\u00e4ga h\u00e4sti..<\/p>\nMeil oli plaan startida Luunja sadamast, kus on “Tuuli” kodu, ja kulgeda p\u00e4rivett Peipsile. Meie reisil polnud selles m\u00f5ttes eesm\u00e4rki, et kusagile j\u00f5uda v\u00f5i midagi \u00e4ra teha. Meie eesm\u00e4rk oli see uhke merereis, kui protsess. Tahtsime laevaga s\u00f5ita, laeva roolis olla, tunda ennast natuke stiihia meelevallas ja omavahel suhelda. Plaan oli leida kusagilt Nina ja Kallaste vahelt lihtne liivarand, kuhu kohalikud harva satuvad. Seal ankrusse j\u00e4\u00e4da ja s\u00f5ltuvalt kala\u00f5nnest endale s\u00fc\u00fca valmistada ja m\u00f5nusasti aega veeta. \u00d6\u00f6bime laevas ja peale \u00e4rkamist ning hommikus\u00f6\u00f6ki hakkame taas kodu suunas kulgema.<\/p>\n
Ove<\/strong> oli eelmisel aastal ka V\u00f5rtsu reisil ja seal sain teda esimest korda l\u00e4hemalt tundma. K\u00f5ige optimistlikum meie seast – seda kahtlemata. Ta on heas m\u00f5ttes pidurdamatu. Muudkui sebib ja ajab asju, lootusetu kalamees, teeb miskeid erinevaid rakendusi, kuidas oma \u00f5ngedega kala p\u00fc\u00fcda, kombineerib lante ja nii edasi. Vihmaussid olid ka kaasas ja hiljem leos. Tema soovitusel s\u00f5itsime eile p\u00e4ris pikalt 5 km\/h kiirusega, et latikaid p\u00fc\u00fcda. V\u00f5imalus oli ka angerjaid saada ja Peipsi ahvenad on ka hea saak. Ta on sellest kambast k\u00f5ige noorem ja kohe oskab hoida meeste silmavaate optimistliku ja pidevalt tegusa. Ilma Ove’ta oleks see lihtsalt keskealiste meeste “Walk in the park” turvalise laevaga vee peal. Kui tegime l\u00f5ket eile \u00f5htul ja l\u00f5kkemeister Erik muudkui varus metsakuiva materjali, aeg-ajalt \u00f6eldes, et kui oleks saag v\u00f5i kirves, siis oleks meie l\u00f5kkematerjali kogumine m\u00e4rksa m\u00f5nusam. Kui materjali hankimisse sekkus Ove, siis tema sai ka t\u00f6\u00f6riistadeta ja palja optimismiga j\u00e4medamad oksad pooleks tehtud. Lubas enne mitte magama minna, kui kalapoja k\u00e4tte saab. Ja mees pidas oma s\u00f5na. Ma olin juba oma koikus, kui kuulsin Ove r\u00f5\u00f5muh\u00f5ikeid, et sai kala, p\u00e4rast teise veel. Pisikesed olid, lasi merre tagasi.<\/p>\nNendel p\u00e4evadel on erakordselt soojad ilmad. Emaj\u00f5e vesi – 22 kraadi ja Peipsi vesi – 26 kraadi soe. Meil muidugi kuum ja soovime esimesel v\u00f5imalusel ujuma minna. Peale Kavastut oli v\u00e4ga ilus, hooldatud rannaribaga koht koos laevasillaga. Kedagi seal polnud ja otsustasime enda aluse sellesamuse silla k\u00fclge kinnitada. Polnud \u00f6eldud, et ei tohi, polnud mingit infot, et kas v\u00f5i mis. Saame oma “Tuuli” \u00e4ra kinnitatud ja ise kohe vette, ujuma. Vesi oli \u00fclim\u00f5nus. Parme oli vee all ka suht v\u00e4he. Hullame ja naudime, kui s\u00f5idab meie suunas \u00fcks mootorpaat, kes tegi meile \u00fchem\u00f5tteliselt selgeks, et me asume eramaal ja me pole sinna oodatud. Vabandasime ja s\u00f5itsime edasi. Saan aru, et inimesed on sinna rajanud oma raha eest uhke taristu jne. Meil paadis k\u00e4is p\u00e4rast m\u00f5nda aega see “igamehe” \u00f5iguste jutt. Ega me kusagile kaugele v\u00e4lja ei j\u00f5udnudki. Me oleksime n\u00f5us v\u00e4ikest renti maksma sellise heas korras paadisilla rendikoha eest, et ujuda jne. Neid laevasildasid j\u00f5el on, aga siiski v\u00e4he. V\u00e4iksemates kohtades (RMK laadsetes) on ka nii, et kui seal juba m\u00f5ni laev on ankrus, siis ei hakka nendele kohe k\u00fclje alla ajama. V\u00f5ib-olla oleme rikutud, eestlastest individualistid, aga t\u00e4na m\u00f5ni selline koht j\u00e4i meil seet\u00f5ttu peatumata.<\/p>\n
Erik<\/strong> – k\u00e4eosav mees. K\u00f5ik, mis oli vaja teha, tema juba leidis materjalid ja vahendid. Abivalmis ja empaatiline. Dianal on vedanud \ud83d\ude42 . Eelmisel aastal, kui me Tondisaarel \u00fcritasime sealset p\u00fcsielanikku – s\u00f6egrilli puhtaks pesta ja k\u00e4ima saada, siis oli Erik, see, kes kastanid tulest v\u00e4lja t\u00f5i. Samuti eile\u00f5htune l\u00f5kke idee, asukoht ja teostus – Erik tegi. P\u00e4rast Ove tuli veel appi. Kui me poleks neid piiranud, siis ma ei tea, kui suure l\u00f5kke me oleks nende kahe t\u00f5ttu saanud. Erik on ka osav laevakinnitaja erinevate kaide ja paadisildade, tanklate kaide k\u00fclge. Jutt jookseb, huumorisoon hea ja fantast kaaslane. Ja lainelises\/tuulises t\u00e4nases Peipsis oli tema juhitud laevatee k\u00f5ige sirgem. Fakt!<\/p>\nM\u00e4rks\u00f5na on parmud. Kas keegi teab, kes on parmust veel kurjem ja lihtsamini tabatav linnuke. Seda parmu\u00f5nne meil ikka oli. K\u00f5ige \u00f5udsem oli paadi kinni pidamine lihtsalt j\u00f5e kaldal – roostikus. Ankur sisse ja edulisemad meie seast (Heino, Ove jne) olid juba vette h\u00fcpanud. Aga samal ajal k\u00e4is paadis p\u00e4ris hull v\u00f5itlus Kurjade Parmude ja inimeste vahel. Neid on pagana palju ja nad on usinad. Umbes kilomeeter peale uuesti teele asumist saime laeva ja \u00fcmbruse enam-v\u00e4hem talutavaks parmude r\u00fcnnakute suhtes. Seal \u00f6\u00f6bimise kohal oli mingil p\u00f5hjusel \u00fcllatavalt rahulik nende ebas\u00f5bralike kiletiivaliste suhtes. Aga kui oli vaja natuke k\u00f5rvale minna (hoidku taevas, number 2 n\u00e4iteks), siis oli kohe totaalne r\u00fcnnak. Ma detailidesse ei tahaks laskuda…<\/p>\n
Allan<\/strong> – temaga oleme tuttavad juba ca. 40 aastat. Aus, p\u00f5hjalik ja empaatiline mees! M\u00e4letan, kui me kunagi ammu Raadi turul k\u00e4isime autosid m\u00fc\u00fcmas, siis k\u00f5ik p\u00fc\u00fcdsid oma autode vigu varjata, aga Allan seda ei teinud ja m\u00fc\u00fcs seet\u00f5ttu suht-koht edulisemalt. Temas on see materjal olemas, et inimesed hakkavad teda kohe usaldama ja seda ta minu teada \u00e4ra ka ei kasuta. Lisaks on ta abivalmis inimene, sportlik ja saab oma sitkuse t\u00f5ttu ka ebameeldivamate asjadega hakkama. Peale reisi l\u00f5ppu n\u00e4iteks laeva kajutist (kus \u00f5hk ei liigu ja kuumus on 40+ kraadi) teiste reisiliste asjade v\u00e4lja t\u00f5stmisega, et “Kalda Crew” saaks asjad laevast eemale sadamakaile viia. Mulle on j\u00e4\u00e4nud mulje, et kui oled tema klient ja loodad saada teenust 100%, siis \u00fcsna kindlasti saad enam, Allan lihtsalt on selline. Ma pole sealjuures tema klient \ud83d\ude42<\/p>\nL\u00e4ksin eile veidi varem magama ja \u00e4rkasin seet\u00f5ttu ka varem – ja suisa \u00f5igeaegselt! <\/p>\n
Nimelt enne p\u00e4ikeset\u00f5usu, mis on suurema veekogu kaldalt ikka tore vaadata. Ilm ka soosis, peaaegu tuulevaikus. Mingid linnud siiski laulsid, aga sellist lindude “t\u00e4iskontserti” polnud. J\u00e4rve veel l\u00f5i ka keegi aeg-ajalt lupsu, selline rahulik hetk oli ja p\u00e4ike t\u00f5usis t\u00e4na 04:48. Ma olin vaatluspostil – kaptenisillal juba 30 minutit varem. Kapten oli otsustanud ka v\u00e4rske \u00f5hu k\u00e4es magada oma magamiskotis teiselpool roolisammast. Ta tuli minust hiljem ka magama. Aga mina vaatasin p\u00e4ikeset\u00f5usu.<\/p>\n
Maarotil on alati miskid p\u00f5\u00f5sad ja t\u00fcved ees. Kui p\u00e4ike t\u00f5useb mu kodus 04:48, siis hakkab 30 minutit enne seda valgeks minema ja 04:48 ongi k\u00f5ik juba valge ja p\u00e4ev on alanud.<\/p>\n
Seal Nina k\u00fcla all olevas rannas oli asi mu jaoks teisiti. Esiteks oli loodus veel suuresti \u00e4rkamata. Tavaliselt ma sellel kellaajal ei ole looduseimesid avastamas, vaid magan nagu \u00f5ige mees. Aga t\u00e4na istun seal kaptenisillal ja laen oma telefoni akut. Vaatan idasse ja seal on allosas selline pilvine, halvasti l\u00e4bipaistev kiht. Selle sees on mingid punased horisontaalsed sakid ja jooned. Aja arenedes need t\u00f5usevad k\u00f5rgemale, p\u00e4ikest veel polnud. Ja siis 04:48 ta tulebki. 2 esimest minutit filmisin seda p\u00e4ikeset\u00f5usu ja p\u00e4ike oli vast 70 % selle ajaga horisondist \u00fcles t\u00f5usnud, 5 minuti p\u00e4rast oli juba p\u00e4ris k\u00f5rges taevas see punane p\u00e4ikesekera. Linnapoisile oli see ilus meeldetuletus, mida vee\u00e4\u00e4rsed inimesed ilmselt palju tihedamalt kogevad.<\/p>\n