Alustasime Tartust 30. aprillil reisi kell 6 hommikul LuxExpressiga Tallinna Lennujaama poole koos Heino ja Tiiuga. Heino on mu s\u00f5ber ja kaaslane juba poisikesest peast. Tema \u00f5de Tiiu’t tunnen samast ajast. Meie laeva kapten Hannes on Heino ja Tiiu sugulane. Vot sellise kambakesega oleme ellu viimas seda laevareisi, mis algas Veneetsiast ja peab l\u00f5ppema Zadaris 08.05.2026.<\/p>\n
Veneetsiasse viis lennuk 2:45 tunniga ja kohal olimegi. Heino oli teinud eelt\u00f6\u00f6d, et aru saada meie v\u00f5imalustest j\u00f5uda Veneetsia kesksadamasse. Pisukese seiklusega saime sellega hakkama. Bussipilet maksis 2 eurosenti. Alguses ehmatasime p\u00e4ris \u00e4ra, aga Hannes t\u00f5i meid maapeale ja teadis r\u00e4\u00e4kida, et siinse paikkonna mingite transpordivahenditega s\u00f5idad p\u00e4ev otsa makstes iga kord 2 eurosenti. Aga p\u00e4eva l\u00f5pus tulevad intressid ja siis v\u00f5etakse raha maha niipalju, kui oled transporti kasutanud. P\u00e4evas on v\u00f5imalik selliselt tasuda max. 25 eurot. S\u00f5ita v\u00f5id veel, aga v\u00e4idetavalt on see siis peale kauba teenus. Mis me ikka vaidleme.<\/p>\n
J\u00f5uame sadamasse ja valime kohe sini-must-valge lipu all seilava Infinita nimelise purjejahi. Hannes on vastas ja hakkame plaane tegema. Laevas sellise kamba tarbeks nii palju juua pole ja s\u00fc\u00fca samuti mitte. N\u00e4ljane inimene ei ole hea reisikaaslane. <\/p>\n
Plaan oli j\u00e4rgmine: kuna k\u00f5ik me oleme varem Veneetsias k\u00e4inud ja reisiv\u00e4simus hakkas m\u00e4rke andma, siis me uuesti seda v\u00f5rratut kohta \u00fcle vaatama ei hakka. K\u00e4ime Markuse v\u00e4ljakul ja s\u00f6\u00f6me kusagil ja poe kaudu kohe tagasi laeva peale. Avastasime \u00fche pisut k\u00f5rvalisema s\u00f6\u00f6gikoha, kus oli hea teenindus ja maitsev toit. No kas oskad arvata, mida ma tellisin ja mida tellisid ka Heino ja Hannes? Tiiu otsustas, et temale meeldivad mereannid ja tema sai siis neid. Koduni sai poest 650 meetrit ja Hannes vedas meid eksimatult m\u00f6\u00f6da kitsaid t\u00e4navaid kanalitrammini ja sealt koju (loe laeva).<\/p>\n
Enne, kui magama minna oli vaja selgeks saada sadama WC ja dussinurgani p\u00e4\u00e4semine. San Giorgio sadamas oli selleks vaja ca. 300 meetrit maha vantsida ja siis veel koodi teada, et nimetatud alale sisse p\u00e4\u00e4seda. Aga saime selle ka selgeks. Laeval on nimelt wc k\u00fclastamine ainult v\u00e4ltimatu vajaduse korral, ehk siis enne peab k\u00f5ik s\u00fcndsad variandid proovima \u00e4ra kasutada.<\/p>\n
Laevas on ka hotell, mis on t\u00e4pselt sama suur, kui on laeva \u00fcldkasutatavad pinnad, mis p\u00e4eval on vaba p\u00f5rand ja laud ja p\u00f5randa k\u00fcljes kinni olev pehme m\u00f6\u00f6bel. K\u00f5ige peale on m\u00f5eldud. Laud lahkus ja pehme m\u00f6\u00f6bel muutus peaaegu King Size voodiks. Igal meist on oma King Size voodi, Heinol k\u00f5ige pisem, aga maha ta sealt ei kukkunud. Mitu korda \u00f6\u00f6sel isiklikult kontrollisin, kui k\u00fclge keerasin \ud83d\ude42 . <\/p>\n
Esimene \u00f6\u00f6 m\u00f6\u00f6dus kenasti, kohanen voodiga, see on kohati pisut ebatasane, aga kuna ikkagi piisavalt suur, siis leidsin oma koha seal \u00fcles.<\/p>\n
\u00c4rkasime kell 6.00. S\u00f6\u00f6gi tegemise peale ei hakanud sadamas aega raiskama, et paneme kohe minema. L\u00e4hedal oli \u00fcks v\u00e4ike saar, see asub veel kohalikus arhipelaagis ja seal on laine vaiksem ja saab kenasti s\u00fc\u00fca teha ja seda manustada. Hannes tegi mulle ettepaneku uurida, mida huvitavat saab saarel teha v\u00f5i vaadata. <\/p>\n
Poveglia saar Veneetsia laguunis. See on \u00fcks kurikuulsamaid ja samas k\u00f5ige v\u00e4hem k\u00fclastatavaid kohti siinmail. ChatGPT jagas selliselt infot, et me enam sinna minna ei plaaninudki. <\/p>\n
Asusime hoopis teekonnale, mille t\u00e4nases l\u00f5pppeatuses peidab ennast \u00fcks levinumaid rists\u00f5nade k\u00fcsimuste vastuseid. (J\u00f5gi 2-t\u00e4heline Itaalias). Vastus loomulikult Po. Selle suudmeala on p\u00e4ris lai ja sinna me teel olemegi. Tuul oli selles suunas soodne ja meie ei lasknud endale seda 2 korda \u00f6elda.<\/p>\n
Varsti l\u00e4ks muidugi huvitavaks. Sattusime peale ankrus olevaid ja kaugel reidil seisvaid taknereid ja muid suuri varje j\u00e4tvaid laevu avamerele. K\u00f5ik asjad, mida silmaga n\u00e4ha saad on horisondil v\u00f5i ei n\u00e4e neid \u00fcldse. Oli vaid \u00fcksik laev merel oma vahva meeskonnaga. Laev on selline nutikas, hoiab ise kurssi ja tegema ei pea midagi. Aeg muudkui l\u00e4heb ja meie k\u00f5ik muudkui s\u00f5idame. Sadamakapten teatas, et meid ootab laines meri. No ja ega ta palju ei eksinud ka.<\/p>\n
Kohe r\u00e4\u00e4gin, miks ma sel korral trehvasin olema selline t\u00e4helepanelik ja valvas, et m\u00e4rkasin kuidas kapten v\u00f5itleb unega, Heino istub tema vastas silmad kinni. Tiiu oli ka ennast kerra t\u00f5mmanud ja ei varjanudki, et kipub samuti magama j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n
Aga mina pean salajast v\u00f5itlust alguses unega ja siis, et huvitavam oleks juba merehaigusega. Tuli ja hiilis mu \u00fcmber ja korraga sai ta mu k\u00e4tte. Tiiu poolt valmistatud maitsev hommikus\u00f6\u00f6k tuli annetada kaladele. Ma olin seda tehes k\u00fcll veidike h\u00f5ivatud, aga Hannes ja Heino m\u00e4rkasid 3 delfiini lupsu l\u00f6\u00f6mas v\u00f6\u00f6rist 10 meetri kaugusel. V\u00f5ta praegu kinni, kas oli juhus v\u00f5i mitte…<\/p>\n
Heino andis ingverit, aga see oli juba hilja ja abi ei olnud eriti. Tasapisi taastusin ja siis lolli peaga k\u00e4isin all kubrikus ainult veepudelit toomas ja delfiin h\u00fcppas arvatavasti taas. Inimene ei peagi iga p\u00e4ev kogu aeg toidu peale m\u00f5tlema… <\/p>\n
T\u00e4nase \u00f6\u00f6maja leidsime Po j\u00f5e deltas Albarella saarel. See on kinnine ja turistidele m\u00f5eldud saar, kuhu lihtsurelikul asja pole.<\/p>\n
Meil muidugi j\u00e4lle poodi vaja ja selgub, et selles erimajandustsoonis seda polegi. Kaugemal on pood, aga sinna 2,5 km kaugusele ei olnud ise jala minna, selgus, et tagasi siis ei pruugi saadagi. Saime sadama direktsioonilt hea pakkumise – tasuta rattarent ja tagasi erimajandustsooni tulemise \u00f5igusega. Kasutasime seda ja k\u00e4isime “inimeste juures” ja saime tagasi ka. Poe leidsime ka \u00fcles. Kapp on kraami t\u00e4is ja v\u00f5ime homme edasi s\u00f5ita. Plaan on minna taas merele ja \u00fcletada Aadria meri ja j\u00f5uda Horvaatiasse. Lubatakse v\u00e4hese tuulega ilma.
\nNB! Fotod on meie k\u00f5ikide kaameratest<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/IMG_1326.jpeg\" "\\"IMG_1326\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div>