Eile leppisime kokku, et magame sel hommikul pikemalt, et kiiret meil tegelikult kusagile pole. Kes \u00e4rkab, teeb kohvi nii, et teised ei kuule jne.<\/p>\n
\u00c4rkasime valdavalt kell 7.30. Oli selline m\u00f5nus hommik Porec’i linna kesksadama lahes, \u00fchtegi hingelist linnas n\u00e4ha polnud, vesi sile ja meie oma poi otsas oleval alusel joome musta kohvi ja naudime meid \u00fcmbritsevat vaadet.<\/p>\n
Edasi l\u00e4ks tegusamalt. Kapten Hannes pani kaardile t\u00e4pi, mis t\u00e4histas ankrukohta kusagil lahesopis meie poolel teel Rovinj linna. Asusime tasakene teele ja vaiksel k\u00e4igul liikudes saime sinna tunni ajaga kohale. Mind edutati junga kohalt korraks t\u00fc\u00fcrimehe kohale ja sain selle maa jagu roolis olla. K\u00f5ik l\u00e4ks \u00f5nneks h\u00e4sti.<\/p>\n
Seal lahesopis saime Tiiu tehtud hommikus\u00f6\u00f6gid ka manustatud.<\/p>\n
Heino ise hakkas jalga laeva ahtris vette ajama ja katsume, kui k\u00fclm vesi ikkagi on. Kahjuks laeva veetemperatuuri m\u00f5\u00f5tja n\u00e4itas vastakaid numbreid ja nii me siis ei teadnudki, kui soe vesi seal lahesopis oli.<\/p>\n
Ainus viis seda teada saada oli seda k\u00e4ekellaga m\u00f5\u00f5ta. Ja nii me siis tegimegi. Vesi oli 16 kraadine ja kui sisse minnes oli korraks ehk v\u00e4ike kargus hinges, siis see asendus kohe m\u00f5nusa supluse tundega. Olime vist 10 minutit vees koos uudishimulike kaladega, keda Tiiu muudkui s\u00f6\u00f6tis ja kes sellepeale ennast n\u00e4itamas k\u00e4isid. Vesi on rohekas ja v\u00e4ga selge (loe l\u00e4bipaistev).<\/p>\n
Edasi viis meid tee juba selle piirkonna peamise p\u00e4rli Rovinj linna sadamasse. Saime oma jahile sinna kenasti koha ja peagi asusime linna vallutama. Seda rasket t\u00f6\u00f6d me ei teinudki k\u00f5ik koos vaid iga\u00fcks omas tempos. Tiiu pani kohe minema ja teatas, et minu ja Heinoga ta koos nii aeglaselt kulgeda ei soovi. Hannes pidi ka omade asjadega tegelema ja nii siis olimegi Heinoga kahekesi (vana)linna uudistamas. Turiste ja rahvast liikus p\u00e4ris palju. Kaubandus ja kohvikud ka t\u00e4iel rindel avatud. P\u00fchap\u00e4eva puhul on poed kinni, aga siin vanalinnas me neid nagunii ei kohanud. <\/p>\n
Vaatasime k\u00f5ik vajaliku ilusti \u00fcle. K\u00e4isime P\u00fcha Eufemija kirikus ja platool, sealt avanesid v\u00e4gagi kaunid vaated nii merele, kui linnale endale. Kitsad t\u00e4navad sillutatud kividega, mis aegade jooksul on inimeste poolt \u00fcsna siledaks lihvitud. Aga igal pool on puhtus, prahti maas ei vedele. Inimesed on s\u00f5bralikud, naeratavad ja teenindajad r\u00e4\u00e4givad head inglise keelt. <\/p>\n
Kirikum\u00e4elt alla tulles otsustasime kiusatusele j\u00e4rele anda ja \u00fchel tublil k\u00f5rtsmikul meile kohalikku vaadi\u00f5lut – PAN ette kanda. See oli igati \u00f5ige otsus, sest meile see \u00f5lu v\u00e4gagi maitses ja kindlasti turgutas meid edasi liikuma.<\/p>\n
J\u00e4rgmisel hetkel olime m\u00f6\u00f6da paljusid kitsaid ja veel kitsamaid t\u00e4navaid k\u00f5ndides j\u00f5udnud Rovinj linna poolsaare teise k\u00fclge, kus ka uhke sadam, laevad ja turistide hordid. Kogu kalda\u00e4\u00e4r oli palistatud erinevate k\u00f5rtsidega, kes suuresti pakkusid sama variatsiooniga men\u00fc\u00fcd. Aga meid neil oma v\u00f5rku sel korral p\u00fc\u00fcda ei \u00f5nnestunud.<\/p>\n
Linnas jagus jalutamist rohkesti. Vaatasime k\u00f5ik \u00fcle ja ei lasknud ennast meelitavatest kohvikutest h\u00e4irida. Kui l\u00f5puks meie laeva sadam ja -mast paistma hakkas, siis otsustasime Oskar Lutsu moel k\u00e4ituda ja selle eest, et me nii tublid olime ja kusagile k\u00f5rtsi varem sisse ei l\u00e4inud, lubasime endale \u00f5lle ja lihtsa s\u00e4ndvitsi tuunikalaga, et seedimist turgutada. Aega l\u00e4ks, aga asja sai. Meie sadama l\u00e4heduse t\u00f5ttu tulid sinna ka teised reisisellid ja koos premeerisime ennast seal \u00f5llega. Oluline moment koha valikul oli WC olemasolu selles asutuses. Laevareisija peab alati oma k\u00e4igud paar sammu ette m\u00f5tlema…<\/p>\n
\u00d5htu arenedes otsustasime otsida linnast sellist autentset s\u00f6\u00f6gikohta, kus on kohalik k\u00f6\u00f6k jne. Tiiu interviueeris kohalikke ja sai ka erinevaid vastuseid. K\u00e4isime m\u00f5nda neist ka otsimas ja k\u00fcll see v\u00f5i teine tegur, aga l\u00f5puks maandusime Porta Antica nimelises s\u00f6\u00f6gikohas sadamas ja see oli \u00f5ige otsus. Head s\u00f6\u00f6gid ja parajad portsud. Meeldivalt familiaarne teenindus pealekauba. Nalja visati kogu aeg ja mul \u00f5nnestus nende peakelnerilt isegi kerge turjamassaaz saada. S\u00f5in elus esimest korda teadlikult tagliatellet tr\u00fchvlitega ja Tiiu, kes on olnud palju aastaid maailmakodanik ja vist k\u00f5ike juba s\u00f6\u00f6nud, tellis sama ja kiitis selle autentseks. Ja mulle see asi maitses. Kui palusin Tiiut kirjeldada tr\u00fchvli maitset, siis ta ei osanudki seda teha, pole p\u00e4hkel, pole juust jne. <\/p>\n
Heino otsustas minna Argentiina teed ja tellis endale lihavaliku, Hannes on truu kohalikule kalale.<\/p>\n
Kui sattud siiakanti, siis soovitame minna samasse kohta s\u00f6\u00f6ma – Porta Antica.<\/p>\n
Homme liigume edasi, hetkel pole plaan veel l\u00f5puni paigas ja see s\u00f5ltub ka ilmast ja tuulest.<\/p>\n
Galeriis olevad pildid on meie endi tehtud \ud83d\ude42<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/IMG_1594.jpeg\" "\\"IMG_1594\\"")
<\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div><\/a><\/div><\/div>