Hommikud on meil sarnased nagu \u00fches tuntud laulus k\u00f5rbeelanikud. Ikka l\u00e4heb Tiiu \u00f5ue ja see toob endaga kaasa vaiksed h\u00e4\u00e4led ja siis tavaliselt mina \u00e4rkan ja teen ka h\u00e4\u00e4li oma toimetamisega. Siis tuleb Hannes ja Heino. Mina alustan p\u00e4eva oma aseme tegemisega ja King Size voodi kokkupanemisega. Hannes l\u00e4heb kohe kohvimasinat tervitama. Heinol on omad rituaalid.<\/p>\n
T\u00e4na on tormine ja seda tekitab Jugo. T\u00e4na \u00f5htul on loota, et see Jugo annab j\u00e4rele ja me saame taas oma teekonda j\u00e4tkata.<\/p>\n Aga p\u00e4eva esimene pool oli selline kohapeal olek ja asjatamine. Hannes muretses ennek\u00f5ike laeva tervise ja s\u00e4ilimise p\u00e4rast. S\u00e4ttisime neid otsi ikka siia ja sinnapoole ja paraja pingega ja tagavara otsad veel juurde ja siis veel kolmandad ka tagavaraks.<\/p>\n Kui see k\u00f5ik sai tehtud ja istume nagu kukununnukesed oma loksuvas laevak\u00f5hus, kui meid ootamatult natuke rammis \u00fcks meie sadamasse saabunud katamaraan\/purjekas. Tal l\u00e4ks sel korral h\u00e4sti, ainult meie ninas oleva ankru poolt tekitatud kriipsukese saigi oma kerele. Meie j\u00e4ime terveks. Hannes ja Heino panid kohe padavai kaile ja kokkup\u00f5rkekohta kaema. See on nii kena laevameeste solidaarsus ja k\u00e4itumise komme, et sadamasse tulevale laevale l\u00e4hevad kohalolevate laevade v\u00f5i m\u00f5nest laevast inimene appi, et otsad vastu v\u00f5tta ja kai k\u00fclge siduda. Sel korral olid need p\u00e4eva tegijad Hannes ja Heino. Niipalju, kui tean, olid need poolakad, kes olid omale selle jahi rentinud. Kange tuul \u00f5ues ja v\u00f5ib-olla kogemust ka selle laevaga v\u00e4hem, aga \u00f5nnestus neil oma parempoolse vindi \u00fcmber \u00fcks vees vedelenud v\u00f6\u00f6rikinnituse k\u00f6is (ots ikka :-)) kerida ja see t\u00f5mbaski laeva meie laeva k\u00fclge. Kusjuures vahele mahtus veel paar v\u00e4ikesemat paati. <\/p>\n Said poolakad ennast kai k\u00fclge kinnitatud ja asi korras. K\u00fcla infopunktist (loe: mehed baarist) sain ka tuukri telefoni numbrid neile, et nad sellele helistaksid. Ilma tuukri abita nad enam edasi s\u00f5ita ei saa.<\/p>\n Me Heinoga hakkaisme kai veekraanist meie laeva paaki puhta veega t\u00e4itma. Vedasime vooliku kohale ja \u00fchendasime ja Heino keerab kraani ja loomulikult ei tulnud sealt midagi peale visina. Aga peale selle t\u00f5demuse nendingut kerisime laeva veevooliku nii ilusti kokku ja v\u00f5tsime keerud v\u00e4lja, et ega ta tehasest tulnuna ka ilusam polnud \ud83d\ude09<\/p>\n Tegime t\u00f6\u00f6asju ja hoidsime vett kokku – j\u00f5ime \u00f5lut. Kui korraga Hannes teeb ettepaneku p\u00e4eva mitte niisama tulutult maha vedeleda, teeme pisikese jalutusk\u00e4igu saarel. Tuul oli k\u00f5va, aga ma sain aru, et ehk 2 ja pool kilomeetrit ehk tuleb. Ma tahtsin veel virisema hakata ja m\u00f5elsin, et taevas, mis saab, kui vihma veel sadama hakkab.<\/p>\n Meie laevaasukatest 50% on vaegkuuljad. Nende lipulause on midagi sellist, et kui aru ei saa, siis m\u00f5tle sobiv vastus v\u00f5i variant ise v\u00e4lja. \u00c4kki see 2,5 km jutt sealt tuligi. <\/p>\n Pool tundi hiljem tuli mulle juba Samaaria kuru seiklus meelde. Tee viis m\u00e4kke ja enne seda olime oma kambaga ka pulmas. Nimelt meie saarel on praegu pulmahooaeg ja miskised maod tegid oma pulma avavalssi, ilus oli seda vaadata. Filmisin seda ja proovin selle video siia ka lisada.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd k\u00f5nnime nina maas ja \u00fcritame leida sellise raja, kus pulma ei satu. Praegu saan \u00f6elda, et seda seiklust meil enam kogeda sel matkal ei tulnud.<\/p>\n \u00dches\u00f5naga saime taas mere tasemele, olles enne \u00fcletanud p\u00e4ris korraliku m\u00e4e, millele on tavaline ja \u00fcpris kivine jalgtee m\u00e4kke ja teiselt poolt alla, M\u00e4e otsas olid ilusad vaated meie k\u00fclale ja kaugematelegi.<\/p>\n Alla j\u00f5udes olime igatahes \u00f5lle ja puhkuse \u00e4ra teeninud. Seal k\u00fclas ei leidnud ei poodi, ega t\u00f6\u00f6tavat k\u00f5rtsi.<\/p>\n Tuldud teed pidi keegi tagasi ei tahtnud minna, valisime autotee. Sel oli ka kombeks ikka m\u00e4kke ja alla ennast vongutada, aga 5,8 km p\u00e4rast saime koju tagasi. Tossuke oli mul \u00fcsna v\u00e4ljas… Heino oli ka minuga samas parteis.<\/p>\n S\u00f5ime t\u00e4na koduse \u00f5htus\u00f6\u00f6gi laevas. Tiiul on k\u00e4tt toidu tegemise peale, selles on meil vedanud.<\/p>\n Torm muidugi j\u00e4tkab \u00f5ues oma toimetusi. S\u00e4ttisime laeva kinnitusi ja lisasime m\u00f5ne veel juurdegi. <\/p>\n Otsustasime t\u00e4na varem puhkama minna. Homme ju j\u00e4lle p\u00e4ev. Meie ei vaidle. Homme on plaan j\u00f5uda meie l\u00f5ppsadamasse – Zadari.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
\n(Jugo (ehk sirocco) <\/span>on soe, niiske ja tugev kagutuul Aadria merel, mis toob endaga kaasa torme, tiheda vihma ja k\u00f5rged lained<\/mark>. See Sahara k\u00f5rbest p\u00e4rinev tuul kestab sageli mitu p\u00e4eva, t\u00f5stes merepinda ja ulatudes kiiruseni kuni 110 km\/h, m\u00f5jutades tugevalt rannikuelu ja meres\u00f5itu. Wikipedia).<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/eendra.ee\/rain\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/IMG_1739-scaled.jpeg\" "\\"IMG_1739\\"")
<\/a><\/div><\/div>