{"id":826,"date":"2018-08-25T19:26:55","date_gmt":"2018-08-25T16:26:55","guid":{"rendered":"https:\/\/eendra.ee\/rain\/?p=826"},"modified":"2018-08-25T20:30:15","modified_gmt":"2018-08-25T17:30:15","slug":"osta-elevant-ara","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eendra.ee\/rain\/osta-elevant-ara\/","title":{"rendered":"Osta elevant \u00e4ra!"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>Toas on konditsioneer, mis hoiab m\u00f5nusalt jahedust ja \u00fchtegi \u00e4rritajat ka polnud, t\u00e4nu sellele magasime t\u00e4na nagu torust tuli, kella 9.30-ni v\u00e4lja. Aga ega siis kogu puhkust v\u00f5i maha magada, hakkasime peagi tegutsema.<\/p>\n

Katil \u00f5nnestus hankida endale p\u00e4ikeseallergia s\u00fcmptomid. See on tal tegelikult tavaline lugu, igal aastal saab ta selle laksu Tais k\u00e4tte, vahel on ka kodus saanud. Minul nii h\u00e4sti ei l\u00e4inud, ma sain endale esimesel Tai k\u00e4igul kuni p\u00f5lvedeni pruunid jalad. Pigmendid on pruunid aastaringi. Kusjuures mul on veel see peenem variant – sandalettidega! Talvel v\u00f5in ka vajadusel ette n\u00e4idata, et tulin just p\u00e4evitamast – n\u00e4e sandaalid jalas! \ud83d\ude42 N\u00fc\u00fcd on maika ka selga p\u00e4evitunud, no ma ei tea, mis nii edasi saab…<\/p>\n

Katile saime apteegist ravumit, miskit salvi, mis pidavat aitama. Apteekrid on siinkandis pea alati rahvas, kes oskab inglise keelt t\u00e4itsa heal tasemel. Ja apteeke on siinmail v\u00e4ga palju, iga natukese maa tagant. <\/p>\n

Kui juba nii pidulik p\u00e4ev on nagu laup\u00e4ev, siis tuleb midagi erilist teha. Tahtsime m\u00f5lemad head kohvi ja otsustasime seda linna otsima minna ja seal siis ka hommikus\u00f6\u00f6ki v\u00f5tta. M\u00f5ni p\u00e4ev tagasi arvasin, et kohvi saabki ainult hotellidest ja MC Donaldist, n\u00fc\u00fcd on hakanud silma siiski j\u00e4\u00e4ma ka siin, Jomtienil, paar kohvikut, kus on espresso masin ja tehaksegi p\u00e4ris kohvi. Leidsime \u00fche neist mitte kaugel meie elamisest ja lasime siis ameerika breakfasti ka endale serveerida. P\u00e4ris hea oli ja maksis meile kokku 250 bahti. <\/p>\n

Me oleme tegelikult loobunud suurte plaanide tegemisest. Esiteks on meil siinkandis enamv\u00e4hem k\u00f5ik huvitav n\u00e4htud ja see annab meile v\u00f5imaluse teha seda, mis v\u00e4lja kukub. K\u00f5lab nagu veidralt, aga me lihtsalt oleme ja kulgeme siin, praeguse plaani j\u00e4rgi \ud83d\ude42 puhkuse l\u00f5puni…<\/p>\n

N\u00e4iteks t\u00e4na peale seda vahvat hommikus\u00f6\u00f6ki, istusime tuk-tukile ja lasime ennast viia linnapoole. Katil oli plaan \ud83d\ude42 , et k\u00e4iks \u00fches kaubanduskeskuses \u00e4ra, seal oli mingeid komme, mis ta tahab k\u00fclakostiks kodumaale tuua. Mina olen meie reisil kaardipoiss ja pean alati teadma, kus me oleme ja kuidas saab koju v\u00f5i mujale. Kati istus tuk-tukis sellel poolele kus oli hea vaadata maam\u00e4rki, mille j\u00e4rgi saab teada, et n\u00fc\u00fcd peab maha minema. No ausalt, mis saab siinkohal valesti minna? Eriti kui maam\u00e4rgiks on MC Donalds….<\/p>\n

\u00dctlen Katile, et kui n\u00e4ed MC Donaldsit, siis anna m\u00e4rku, l\u00e4heme maha, selle k\u00f5rval on see Central Marina ostukeskus. Varsti Kati n\u00e4gi seda ja me pidasime tuk-tuki kinni, l\u00e4ksime maha ja maksime arve. Ja siis jalutasime veel kilomeetri, sest see oli vale Mc Donalds. Aga k\u00f5ndimise vastu pole meil midagi, samme on iga p\u00e4ev vaja… \ud83d\ude42<\/p>\n

Kommid pardal (minu seljakotis) hakkasime tagasi kodupoole minema. Astuda oli mitmeid kilomeetreid ja tuli isu jalgu puhata ja natuke ennast kosutada. Me jalutame \u00fchel Pattaya kesklinna peat\u00e4navatest ja seal on s\u00f6\u00f6gikohti k\u00f5ik kohad t\u00e4is. Rahvast on ka vaatamata mitteturisti hooajale siiski palju. Istume \u00fchte vaba lauda ja tunneme ennast h\u00e4sti. Tellime s\u00f6\u00f6gi ja joogi \u00e4ra ja siis algab etendus. Etenduse nimi on: “Osta elevant \u00e4ra” M\u00e4letate, lapsep\u00f5lves oli selline m\u00e4ng. N\u00fc\u00fcd saime teada, kuskohast see tegelikult on alguse saanud. Etendus on mitmeosaline ja paljude erinevate n\u00e4itlejatega.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4b mulje nagu oleks tegemist mingi juhuslikkusega, et t\u00e4naval lihtsalt jalutavad kodanikud, kellel on karbis, riidepuul v\u00f5i n\u00f6\u00f6ri otsas j\u00e4rgnevad esemed: sigaretid, kellad, tabletid, p\u00e4ikeseprillid (kui \u00fctled, et mul on just \u00fched kogemata kaasas ja ees, siis hakkab ta neid maha tegema ja enda omasid kiitma), tolmuluuad, rihmad, T-s\u00e4rgid, v\u00e4lgumihklid jne. Ja nad k\u00f5ik \u00fcritavad neist lahti saada m\u00fc\u00fcmise teel.<\/p>\n

Kuidas kogenud t\u00e4navam\u00fc\u00fcgimees siis kontakti saavutab? Alles arenevad tegelased pakuvad oma asja ilma keerutamata m\u00fc\u00fca. Kogemustega vend ujub k\u00fclje alla nagu vana s\u00f5jav\u00e4ekaaslane ja k\u00fcsib alustuseks vigases inglise keeles: How are you my friend? Hoidku sind taevas, kui hakkadki talle vastama ja oma kurba lugu r\u00e4\u00e4kima… L\u00fchike ja konkreetne NO, Thank You! on alustuseks k\u00fcllalt hea… Selle peale enamus l\u00e4heb j\u00e4rgmisesse lauda. Aga vilunud vennike hakkab oma kombitsaid ajama sedasi: Where are You from? Ja j\u00e4lle ei tohi vastata k\u00fcsimusele vastata vastusega (kui sa just ei vaja p\u00e4ikeseprille \ud83d\ude42 ) T\u00e4na vastasin sellisele vennale vastuseks: From far-far away. Siis kehitas \u00f5lgu, et mis sa sellisega ikka teed ja l\u00e4ks edasi k\u00f5rval-lauda. Kus kogu mantra algas otsast peale.<\/p>\n

Kati oli juba \u00fcsna t\u00fcdinud nendest ja hakkas oma telefoni n\u00e4ppima ja pilte \u00fcmbrusest tegema. Siis tuli \u00fcks eideke maa ja mere tagant ja k\u00fcsis: How are You? ja pani lauale 2 elevanti koos k\u00fc\u00fcnaldega ja vist Buddha pea ka. K\u00f5ik puust tehtud. Kuna Kati pildistas ja me olime enne r\u00e4\u00e4kinud, et oleks vaja lihtsalt seda kino filmida, siis tegin saatusliku vea. K\u00fcsisin vigases inglise keeles: How much?<\/p>\n

Eidele oli see just see, mida ta kuulda tahtis. Toimetas ennast vabasse lauaserva ja laotas oma kaasavara laiali. Oluline objekt praegu on 2 pisikest elevanti, kellel on seljas teek\u00fc\u00fcnla jaoks miskine pesa.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, kus tehingusoov oli v\u00e4lja selgitatud, hakkas kauplemine hinna \u00fcle. Numbrid on inglise keeles keerulised ja sellep\u00e4rast on lihtsam kasutada tavalist hiinas toodetud pisikest kalkulaatorit. Katile n\u00e4idatakse, et ta v\u00f5ib ilma s\u00fc\u00fcmepiinadeta saada need kaks pisikest elevanti 850 bahtiga. 2 k\u00fc\u00fcnalt ka kingituseks kaasa… Kati on m\u00fc\u00fcgiinimene ja vaatamata sellele hakkas lihtsalt ebaprofessionaalselt naerma. (Just eelnevalt t\u00e4naval m\u00fc\u00fcdi samu elevante ilma igasuguse jamata 2 tk = 100 bahti). <\/p>\n

Eideke tegi siis parema pakkumise – 600 bahti ja pani s\u00f5rme huultele, et me aru saaksime, sellise hinnaga ei tohi m\u00fc\u00fca ja see on ainult meile, kuna oleme v\u00e4lja valitud ja teeb meile sellise erandi.<\/p>\n

\u00dctlesime resoluutse NO ja j\u00e4tkasime s\u00f6\u00f6mist… Eideke muidugi ammustest aegadest tegelenud telefonim\u00fc\u00fcgiga ja alla ei anna. K\u00fcsib: How much You pay? Meil oli asjast juba k\u00fcllalt ja Kati pakkus siis et ok, 150 bahti kahe elevantsi eest. Siis solvus ja lubas elevandid loovutada 250 eest, aga k\u00fc\u00fcnlaid kaasa ei anna. Me \u00fctleme j\u00e4lle No, sorry, we will not buy! 
\nEideke: How much You pay? 200 baht? Me ei teinud temast enam v\u00e4lja, l\u00f5puks pakkis oma vantsid ajalehtedesse ja l\u00e4ks j\u00e4rgmisse lauda.<\/p>\n

No mida \u00f6elda? Elu on v\u00f5imalik ka v\u00e4ljaspool kuud! \ud83d\ude42<\/p>\nngg_shortcode_0_placeholder\n

Siin on selle tuk-tukiga sedasi, et linna toob ta Jomtienilt sisse s\u00fcgavale \u00e4ra, aga kui tahad tagasi saada, siis pead minema \u00fchte kindlasse kohta. Asi selles, et kuigi nad lasevad oma marsruudil ringi nagu oravad rattas, siis on otstes siiski l\u00f5pppeatused, kus k\u00f5ik v\u00e4lja aetakse ja t\u00fchi buss s\u00f5idab n\u00f6. algpeatusesse. Kesklinnas on selleks \u00fcks ristmik, kuhu need t\u00fchjad tuk-tukid kogunevad, seal pakitakse ta kenasti rahvast t\u00e4is ja \u00fcle poole teest s\u00f5idab ta peaaegu peatumata, sest keegi ei taha veel maha minna ja peale keegi veel ei mahu… <\/p>\n

\u00d5htul saime oma t\u00e4nase \u00f5limassaa\u017ei ka k\u00e4tte. Meie s\u00f5brad massas\u00f6\u00f6rid juba ootasid ja olid v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad, et me ikka tagasi tulime. Ka t\u00e4nane massaa\u017e oli v\u00e4ga hea ja plaanime sic! \ud83d\ude42 seda teha iga p\u00e4ev kuni puhkuse l\u00f5puni nende juures.<\/p>\n

Olime t\u00e4na hiljem v\u00e4ljas k\u00e4imas, laupa \u00f5dak ka pealegi, k\u00f5ik k\u00f5rtsid ja massaazib\u00fcrood on oma parimas j\u00f5us olemas ja valmis teenindama, aga kliente ei ole piisavalt veel kohal. Seda enam saavad t\u00e4helepanu need, kes taipasid varem tulla. \ud83d\ude42 Oleme rahul. Tegime piduliku \u00f5htus\u00f6\u00f6gi peale massaa\u017ei, koduteel ja tegime seda \u00fche hotelli restoraniaias, kus oli ka band. Elav muusika ikkagi. K\u00fcllalt suur k\u00fclalisteala ja seal olime meie ja veel 3 inimest. Band tegi, mis suutis. Video pealt on kuulda ka. \ud83d\ude42 Kui me t\u00f5usime ja edasi l\u00e4ksime, siis bandi solist lausa saatis meid heade s\u00f5nadega kuhugi (aru ei saanud) ja lehvitas. Me lehvitasime vastu.<\/p>\n

P\u00e4eva kogusaldo: ca. 18000 sammu ja ca. 14,6 km.<\/p>\n