Eilne päevake Rovinj nimelises linnakses möödus kenasti. Linn oli külalislahke ja kaunis. Ja ilm oli mõnusalt soe terve päeva.

Hommikul oli plaan ärgata vara ja esimesel võimalusel minema hakata. Põhjuseks on ilmateade. Selgub, et meremehed elavad ja sätivad omi tegemisi ennekõike (kehva) ilma järgi. Meie siis samuti. Ilmateade on siinsel maal Hannese kogemuse põhjal üsna 50/60, kunagi ei tea, kas vastab või mitte tegelikkusele.

Aga ilmateade lubas tänaseks veel enam-vähem ilma ja õhtul läheb tuuliseks. Homme (teisipäeval) talutavat ilma kuni pärastlõunani ja sealt edasi, kolmapäev kaasa arvatud, paks tuul ja korralik vihmapoiss.

See asjaolu viis meid kindlale mõttele Rovinj’i linnakesest saada saarte vahele peitu. See omakorda tähendas mere ületust ja meie reisi pikimat läbitud maad päeva jooksul. Täna sai seda kokku ca. 55 meremiili. Üksteist tundi järjest sõitu. Aga see oli vahva sõit, enamuses mootoriga vastu tuult ja kui nurka muutsime, siis saime purjega kätte vahepeal peaaegu 9 miili tunnis, mis oli täitsa muljetavaldav liikumine. Laev jooksis kenasti kreenis ja mõned kogenematud asjad lahkusid oma kohtadelt 🙂 .  

Enne Rovinj’i linnast lahkumist vaja vaid varuda toitu ja sobilikke karastusjooke. Kell 7:30 soetasime sadama lähedalt Tommy nimelisest kauplusest mõned õlled, aga Tiiu, kes vastutas toitainete piisava rikkalikkuse eest meie menüüs, oli hädas, sest lihalett samas poes alustas klientide teenindamist alles kell 8.00. Ma ei tea, kas liha vastutab siinmail ka aktsiisilaekumise eest riigikassasse.

Meil oli tohutu äriplaan, et saame enne sadamainspektori tulemist minema ja siis pääseks ka sadamamaksust. Tiiu laekus 8.10 ja me asusime kohe otsi lahti laskma. Aga siis nad tulid elektrijalgratastel ja viimasel hetkel said meil sabast kinni. Ja 60 eurot vahetas omanikku.   

Edaspidine oli üks pikk ja rahulik sõit. Laev liigub automaatse kursihoidjaga ja kiirusega. Mul oli taas võimalus olla vahimadrus, kelle peaaegu ainus amet oli merd aegajalt jälgida ja tuvastada vastutulevaid või ristuvaid meresõidukeid. Neid peaaegu polnudki. Hannes tegi tööasju, Heino kuulas oma podcasti ja Tiiu luges paksu raamatu läbi. Ma kuulasin ka oma ettesalvestatud podcastidest 3 tükki jutti läbi.

Kuigi temperatuur oli ok, 16 kraadi viludas, siis laeva kiirus 6,5 sõlme tunnis tekitas piisavalt tuult, et tekitada külmatunnet. Ei pääsenud me jopedest. Eile oli soe ja käisime ujumas, täna nagu kubujussid taas paksult riides.

Nii see aeg läks. Lõpuks saime saarte vahele ja tuulte eest peitu. Asja tegi omakorda põnevaks asjaolu, et Mali Lošinj’i saare juurde jõudmiseks otseteed pidi, oli võimalus kahe saare: Cres’i ja Lošinj’i vahelt läbi sõita mööda kitsast kanalit. Meile see sobis, sest kanalit ületab autosild, mis madalaid paate alt läbi laseb, aga purjekate jaoks avatakse sild iga päev kell 17.00 – 17.30. Jõudsime selleks ajaks kenasti kohale ja saime kanalist läbi sõidetud. Laeva mastikaamera salvestas ka läbisõidu, lisan selle video ka siia juurde.

Tänane ööbimise koht asub Mali Lošinj’i saarel ühes sadamakohas, oleme ankrus. Sõime õhtusöögi ja tegime plaane homseks päevaks. Homme saame teha enne viletsailmasaabumist ühe reisi ja peame leidma peatuspaiga, mis vastab järgmistele tingimustele:

  • Sadamakoht – saab linnas käia, elekter ja vesi, pesemine ja WC
  • Pood peab olema ja ideaalis ka mingi tavern
  • Peaks sobima ka selleks, et ilmselt oleme seal ka järgmisel päeva samas kohas.

Homme siis vaatame edasi…