Hommikud on meil sarnased nagu ühes tuntud laulus kõrbeelanikud. Ikka läheb Tiiu õue ja see toob endaga kaasa vaiksed hääled ja siis tavaliselt mina ärkan ja teen ka hääli oma toimetamisega. Siis tuleb Hannes ja Heino. Mina alustan päeva oma aseme tegemisega ja King Size voodi kokkupanemisega. Hannes läheb kohe kohvimasinat tervitama. Heinol on omad rituaalid.

Täna on tormine ja seda tekitab Jugo.
(Jugo (ehk sirocco) on soe, niiske ja tugev kagutuul Aadria merel, mis toob endaga kaasa torme, tiheda vihma ja kõrged lained. See Sahara kõrbest pärinev tuul kestab sageli mitu päeva, tõstes merepinda ja ulatudes kiiruseni kuni 110 km/h, mõjutades tugevalt rannikuelu ja meresõitu. Wikipedia).

Täna õhtul on loota, et see Jugo annab järele ja me saame taas oma teekonda jätkata.

Aga päeva esimene pool oli selline kohapeal olek ja asjatamine. Hannes muretses ennekõike laeva tervise ja säilimise pärast. Sättisime neid otsi ikka siia ja sinnapoole ja paraja pingega ja tagavara otsad veel juurde ja siis veel kolmandad ka tagavaraks.

Kui see kõik sai tehtud ja istume nagu kukununnukesed oma loksuvas laevakõhus, kui meid ootamatult natuke rammis üks meie sadamasse saabunud katamaraan/purjekas. Tal läks sel korral hästi, ainult meie ninas oleva ankru poolt tekitatud kriipsukese saigi oma kerele. Meie jäime terveks. Hannes ja Heino panid kohe padavai kaile ja kokkupõrkekohta kaema. See on nii kena laevameeste solidaarsus ja käitumise komme, et sadamasse tulevale laevale lähevad kohalolevate laevade või mõnest laevast inimene appi, et otsad vastu võtta ja kai külge siduda. Sel korral olid need päeva tegijad Hannes ja Heino. Niipalju, kui tean, olid need poolakad, kes olid omale selle jahi rentinud. Kange tuul õues ja võib-olla kogemust ka selle laevaga vähem, aga õnnestus neil oma parempoolse vindi ümber üks vees vedelenud vöörikinnituse köis (ots ikka :-)) kerida ja see tõmbaski laeva meie laeva külge. Kusjuures vahele mahtus veel paar väikesemat paati. 

Said poolakad ennast kai külge kinnitatud ja asi korras. Küla infopunktist (loe: mehed baarist) sain ka tuukri telefoni numbrid neile, et nad sellele helistaksid. Ilma tuukri abita nad enam edasi sõita ei saa.

Me Heinoga hakkaisme kai veekraanist meie laeva paaki puhta veega täitma. Vedasime vooliku kohale ja ühendasime ja Heino keerab kraani ja loomulikult ei tulnud sealt midagi peale visina.  Aga peale selle tõdemuse nendingut kerisime laeva veevooliku nii ilusti kokku ja võtsime keerud välja, et ega ta tehasest tulnuna ka ilusam polnud 😉

Tegime tööasju ja hoidsime vett kokku – jõime õlut. Kui korraga Hannes teeb ettepaneku päeva mitte niisama tulutult maha vedeleda, teeme pisikese jalutuskäigu saarel. Tuul oli kõva, aga ma sain aru, et ehk 2 ja pool kilomeetrit ehk tuleb. Ma tahtsin veel virisema hakata ja mõelsin, et taevas, mis saab, kui vihma veel sadama hakkab.

Meie laevaasukatest 50% on vaegkuuljad. Nende lipulause on midagi sellist, et kui aru ei saa, siis mõtle sobiv vastus või variant ise välja. Äkki see 2,5 km jutt sealt tuligi. 

Pool tundi hiljem tuli mulle juba Samaaria kuru seiklus meelde. Tee viis mäkke ja enne seda olime oma kambaga ka pulmas. Nimelt meie saarel on praegu pulmahooaeg ja miskised maod tegid oma pulma avavalssi, ilus oli seda vaadata. Filmisin seda ja proovin selle video siia ka lisada.

Nüüd kõnnime nina maas ja üritame leida sellise raja, kus pulma ei satu. Praegu saan öelda, et seda seiklust meil enam kogeda sel matkal ei tulnud.

Ühesõnaga saime taas mere tasemele, olles enne ületanud päris korraliku mäe, millele on tavaline ja üpris kivine jalgtee mäkke ja teiselt poolt alla, Mäe otsas olid ilusad vaated meie külale ja kaugematelegi.

Alla jõudes olime igatahes õlle ja puhkuse ära teeninud. Seal külas ei leidnud ei poodi, ega töötavat kõrtsi.

Tuldud teed pidi keegi tagasi ei tahtnud minna, valisime autotee. Sel oli ka kombeks ikka mäkke ja alla ennast vongutada, aga 5,8 km pärast saime koju tagasi. Tossuke oli mul üsna väljas… Heino oli ka minuga samas parteis.

Sõime täna koduse õhtusöögi laevas. Tiiul on kätt toidu tegemise peale, selles on meil vedanud.

Torm muidugi jätkab õues oma toimetusi. Sättisime laeva kinnitusi ja lisasime mõne veel juurdegi. 

Otsustasime täna varem puhkama minna. Homme ju jälle päev. Meie ei vaidle. Homme on plaan jõuda meie lõppsadamasse – Zadari.